Sõnale kild leiti 160 luuletust
Kas oled näinud vaesuse silmi,
meeleheidet, kurbust ja valu?
Kas tead pekstute hingi,
ohvrite koormat, palju ta talub?
Kui süüa ei ole anda,
laste silmad pisaraid täis,
kui riideid pole, mida kanda
ja soojus toas olematu näis.
Kui isal ei ole tööd
ja emal saand otsa jaks-
nuukseid summutab öö,
hing kildudeks praks ja praks!
Et raha ei olegi tähtis,
ütleb see, kel eal pole puudust.
Ei õnne küll raha eest ostaks,
kuid elule murrad sa truudust,
kui peret ei jaksa toita,
pole kedagi, kes su eest kostaks.
Oled näinud sa vaesuse silmi,
ilmselt mõnigi nimeta hauas.
.....
Sina
Ma ei jaksa enam mängida neid mänge,
tahan lihtsalt avada sulle oma hinge.
Paluda, et saaksin kuuluda vaid sulle
ja sina mulle.
Keegi pole suutnud su aega seisata veel,
sisimas usun, et see on võimalik ühisel teel.
Ma ei karda enam kaotada,
aga kardan kaotada sind.
Ma kardan, et see lõpp on nii kole
et võtaksin lohe ja sõidaksin sinna kus kedagi pole.
Seal annaksin hinge kõiksuse hoolde
ja laseksin tuulel laiali kanda südamekilde.
Sinule
Veidike mõtlen ma vahel
Sinule, Sa ehk seda ei tea,
tuues mõtetes Sind lähemale
endale, siiski meeles Sa pea,
et aeg see läheb edasi,
minevik kildudeks saab,
jäädes hetkedesse sedasi
meile mälestustena...
Meil olid hetked need,
mil olime koos üks,
üksteise südametesse
meil avatud sai uks,
mis lõpuks vaikselt sulgus,
kadus võti minevikku,
iga lõpp on uue algus,
Sa jääd minu ajalukku...
- Tarmo Selter -
Hinge emotsioonide ladu
Vahest mõttega
Püüad hoomata tundeid
Ja südame radu
Mõistes, et hing
On emotsioonide ladu
Kus on kõike, mälestusi..
Tundeid, rõõmus läbisegi
Kus on seda-
Mida keegi tegi…
Kus on armastust ja viha
Andestust ja usu lootust
Kus on väga palju
Südamega ootust!
Kus on valgust
Kõvaraid teid
ja taevatähtede sära
Aga, kus ei ole
Väsimust ja kära!
Hinge emotsioonide laos
On kõike…
Enda hingega korjatud
Elude radade kilde
Talletatud hetke
Tunnete tulvas
Raiutud kulda
Mälestuste mullas..
Mälestuste mullast
Võrsud sina-mina
Uuena, et sündida
.....
Tões ja valguses
Sa ütlesid et tahad tunda
Kuis lõhnab elu täis armastust
Kus hoolivus ja rahu
Mis hinge ei mahu…
Kus on suur tunne
Mida mõistus ei hooma
Ühekorraga…
Vaid kild-killu haaval
Emotsioneerime korda -mööda
Siis kui tõe eest näkku ei lööda..
Usalduses mis on ületanud
Hinge kartuse piiri
Kaitses ennast haiget saamise eest
Sest enam ei taha,
Enam ei mahu minu sisse
üksi olemise valu
Ma ei hoia enam endale
Ühtegi hingepiina torkivat mõtet
Ei ainsamatki valesti öeldud sõna
Mis polegi vale, vaid minu tee
Sinuni
Tões ja valguses,
Tundes ja armastuses! .....
HOIA!
Jäin uskumatut pilti vaatama
kuidas üks õnnetu laps tuleb onu ette
hakkasin sellele mõtlema
et mis mul on ja temal mitte;
ta kerjab suitsu ja raha, ise 13
ja seisab vanade riietega
tahab mingit hoolitsemist
pole selline pilt õige, ega?;
küllap pole hooldajat ja õiget haridust
poisil tulevik on põhjas
trotsib tihti üksindust
saatus pole olnud helluse ohjas;
ta on järgmine maha jäetud hing
"tööõnnetus" süüdimatutel vanematel
lootust teistelt ta anub ning
nägin pealt neid kilde ta silmadel;
sellinne elu on agoonia
kõik valele poole veereb
kui .....
Suure segadus-meeletu igatsus
Minu sees on suur segadus
suurena laiali tunnete väljal
Killud hetkedest puistatud
ümber minu- osad neist on ka Sinu...
Osad neist on ka meie
ja see kõik segi paisatud sai eile
kui läksin ära, suur õnne mu sees
kuid ajaga muutus see pisarate veeks
ja ma ei leia rahu, sest astusin tunnete vastu
kuigi oleks tahtnud olla hoopis siin...
Ajas, majas, sinu olemise kajas
Lõputult kümmelda tunnetes
lõputult hoida embuses...
Minu sees on segadus ja see ei lähe niisama ära
Kuid selle varjus kõnnib igatsus
meeletult suur...ja nüüd kõik sajab
Sajab vihmana alla, nii aknalt k .....
Mõrvamas minevikku
Valede võrgustikus, põimunud hirmus,
võrdlusesse kiindund, turvaliselt pihus,
ainult vingub, võitluses ei liigu,
maailma serval ega ei kiigu,
koomale kisub silmus, iga päev,
iga hääl seal pääs, polnud väärt,
kõike seda, mõte pooldub lebab,
ennast ei leia, ketrab teemat,
edasi liikumata, petmas, igat silma,
jäänud ilma, enam ei hiilga,
aega viitmas, spritz teid niidab,
korraks teile veel pilvedest kiikab,
vaid ennast piinand, saaks ju lihtsalt..
Elada, vana tuleb läbi lugeda,
enne kui uue peatüki saab keerata,
kuiva neelu neelatad, peni koorma kaugus,
auku en .....
Kullake
Ema silmadesse täna
puistan kaunist päiksesära
taevatähti veidikene
kuukilde tükikese
kleidi peale kaunistuse
saaks sest ilusa
Nüüd on aasal ilus olla
lilli noppida
hea koos olla
Lepadriinul kolm on täppi
mett korjab mesilind
lendu tõusvad liblikadki
kauaks meelde jääb see lend
Emake,kas hästi tunned end?
Armastuse miksid
Miks on armastus nii tugev,
et välja näidata ei saa?
Miks on armastus nii valus,
et endast eemale tõukama peab?
Miks on armastus nii habras,
et kildusid kokku korjama peab?
Miks on armastus kui marulaine,
et murrab südame?
Miks armastusest jäävad haavad,
et ei parane?
Miks on armastus kui betooni valatud jälg,
et jääb hingele?
Miks on armastus peidetud Karikakra
õide,
et teda tuhande õie seest otsima peab?
Fragmenteeritud
Hiline hommik, kui und luupainajad kontrollind,
kõik see oli umbluu ja ei toimind, tagasi hoidsin,
inspiratsiooni toitsin, ootan mil päev koitis,
jälgin sees hirmu mida toovad need tondid,
nende keskel teki alla kobin, lastes olla psühhoosil,
las hauguvad koerad, las ülbitsevad nolgid,
austust rahaga soetand, ihnelt ahne kiirelt noppind,
noore ja värske, üle end kavaldamas pää sees,
kujutlusi uskudes enese pettusest ei pääsend,
kõik nii väiksed, kandideerimas uueks päikseks,
lõid siin häired, dikteerimas luues räiged, päitsed,
ohjata suutmata, korraks ka kuulmata,
.....
Nad ei armasta sind
Nad ei armasta sind,
tunded mida ei tagasta hing,
Kuulen kuidas vaid sulgub ring,
Tuul tolmu puhkus siit,
Segadustes valikud lukustusid,
Untsu läinud iga kustunud riim,
Tundmatu nägu lisaks uskumatu piin,
Süda murdus, kildudena maha kukkusid,
Lõpuks iga petisega juhtub nii,
Sõnum on prohvetlik, nähes su olemist,
koorus kaunist viljast vaid koletis,
teid justkui tehasel liinil toodeti,
pole erinevust, hõimulikult kõik tehtud,
eksi suunas, pead murdmas, vanaduses nutmas,
süda iial sees puhka, keegi tegelt ei kuuland,
nooruse olid valesse kohta suunand,
kuigi pere ja l .....
Õigluse Sõdalane
Adrenaliin, süda pummeldab rinnus,
astub sammu, kõigel vana viis,
ei mingit kindlust, Ei mingit siirust,
enne kui elu lained vastu karisid pildund,
siis kas naeris nuttis või hoopis kiljus,
kõik oli hirmus, tald all joosta litsus,
ei miski õigesti omal kohal peas istund,
soovis siis sõprust au ja kiitust, soovis,
et asjad poleks valu suunda minnud,
kuigi see kõik on mis pani kokku korjama kildu,
isegi kui täiesti segaselt peksnud, vestnud,
kogu südamest, kõik peatükid selgeks tehtud,
seesmisest poeedist, lugedes hooliklat iga sõna,
ikka toimib, koostis on hõrk vanaem .....
Koorem hingel
Hingel on koorem, kuhu sa küll jooksed,
kuhu..sa küll jooksed, kui hingel on koorem
Jooksen kirjutama neid noote, mis su kõrvadesse ei kostu,
liigutan läbi pimeda, miski mis vaevu hoiab mu kooslust,
Ei oota hommset, sest tean, et vaid valu ta toonud,
ükskõiksed ja paha tahtlikud, kirvega südama kildudeks raidunud
tõelist iial nad sallinud, neid vaatan salmitult, mitte kuigi haritud,
mööda läks parimus, sellest saab su karistus, taeva järjekorras,
vaid vari must, tahtmas uut, sest kartsid suud, elu ei möödu,
iial armitult, polaarsus, ootasin millal uhkuselt maandud,
nà .....
Allakäigu Ühiskong
Alla käinud ühiskond,
Vanglaks saanud ühis norm,
Ühed ühel-teised teisel pool,
Jagatud, pole truudust,
pole armastust, halva kasvatus,
sõna vabadus - maha magatud,
mõistan, kuid aru saamatult,
ehk ahastus, mis vallanud,
kui teid vallatuid vaadanud,
tunne kurb, õrn puudutus,
vihaseks pettuseks muutunud,
Paljud suutnud uut,
vana nõnda juurdunud,
juhtugu mis juhtunud,
Ãœhiskond kildudeks murdunud,
Eristatult, lootusi hellitanud,
Et üks päev petlik kadund,
et trellid ei saabund, veri ei valguks,
Lõpust ehk ei saagi uut algust,
Mõtlus avalikult siin mu suurim kaasl .....