Sõnale kild leiti 160 luuletust
Armistav tuul
Adrenaliin minu jaoks kui noote tabasin:
Vanaviis; lõpetada kuuendas palatis: seinad
Pehmed kui naise rind; naljahammast siit ei leiia;
Eirav silmsidet; vestmas sisemiste kujutluste tulemi;
Õudus mis silmadelt une viind; kurjamid: suunasid;
Asja tuumani julgematta lahata; avaral avatud aknal;
Sisse murdmas vargana; seosest tehtud; neab mu une;
Tõus lendu; maandumast mandumisse keeldund;
Need neelud keerdus: sees tuld teeb tuul tundmata leebust;
Sisisev kahekeelsus; ühte meelsust polnd nad leidnud;
Peksmaks kildudeks: hirmudest; lidudes, kiindudes;
Ei liigu mees; ehk aevastasin s .....
Surematu Tehnika
Kuradiga Tantsides, enesekindlalt jalg ees;
igast uksest sisse vantsides; pommi häire:
su enest peitvale kantsile; enest harides,
kõik need kivid seintes lahtised; manitsev;
nina tatine, valite; parim tee;Kellel parim Idee;
sisemise kire leidnud ainult tänu mõttele;
põgene; Põgene, kaugele...Kus ausatel;
pole kohta; kohta mind ja enest järgi oota,
enne kui nad su tabavad teolt; peos on teos;
mis kiskus elu peoks; millel lasin käest minna;
ennast iial tundmata kindlal, tasapinnal;
kaotanud aja; kaotanud virka;
silman sind tihti; hommikuti; kihutamas linna;
Põrgu katla äà .....
Hümn vennaskonnale
Kaugeks jäänud kõik sõbrad,mõne üksiku silmis veel see sama mis alguses lõõmab,kui elu lükkab ja tõmbab, nägin teid kõiki reisimas ning samuti lahkumas mu kõrvalt,elu ei teinud minust õrnalt võtvat, kuigi kedagi iial siin pole põlgand,suutmata siiski ebasiiraid enesepetiseid au sisse ma tõsta,peate mõistma,mul üks eesmärk; see on tõde ja kui see ei kõlband:jäitegi kõik võõraks,kuigi meelehead jahtisite, ma ei saanud seda ju jälgida kui see tootis vaid lahtiseid kilde,kujutluspilte,meel peab olema virge ja just tänu sellele mõistmisele ei sikuta ma lille, et mu .....
— Maarjo KHEAD UUT AASTAT!
Räägitakse, et tähtede langemine toob õnne…
Olgu saabuv aasta kui lõputu tähesadu!
*****
Vana aasta vaikselt ukse suleb,
ta puudutusest link veel soe
ning tema kannul kohe teine tuleb,
kel eelnev üldsegi ei loe…
*****
Aasta las lõppeda küünalde säras,
Uusaasta avagu õnnele värav!
*****
Kiirelt kaob aeg aastate reas.
Mida toob uus aasta –
saatus vaid teab….
Meie kuid ootame õnne ja head.
*****
Särab tähti ja põleb küünal,
voolab vein ja laul on suus,
pannil sulab õnnetina –
nà .....
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
tüdruk
Tüdruk nutab
ema ja isa
pärast.
Nukrus silmis
ei lõppegi
ära.
Vanemate kisa
kõrvaltoast
tüdriku veenid
on avand end -
süütunde ees.
Emotsioone
ülevoolavalt
põranda värvib
armastus -
end alandada
haletseda
tunda veidi
siin ilmas
hoolt.
Kõrvaltoas
keegi ei
kisa.
Armastusest
kadunusse
magab -
roosas voodis
roosas maailmas
purjus isa.
Ema ei nuta
kaisutab kaisukaru
perekonnas valitseb
üle pika aja
lähedus.
Tüdruk -
paotab silmad
tuigub vannitoast
katkised unistused
kildudeks jagunenud
elus on ilusad.
süütasin küünla
Süütasin küünla
Sinu haual.
Talvist õhtut
mäletan kaua.
Eluraskused olid
tüüdanud Sind -
ära.
Igavese une
valisid.
Silmis tuhmund
sära.
Süütan küünla
Sinu haual.
Saadaks sind
rahu kaua.
Igatsenud eluaja
mälestusi kildudeks
sajab.
Mina hääbunud hetkes
sina igaviku teerajal.
jalge all kildudeks on tee
Jalge all kildudeks jaotatud pind -
päevad möödumas endist viisi.
raugenud jaks, ammu kustunud ind
trellid - kui kodustatud lind...
kärbitud tiivad, lauldes kurba viisi -
rannale sammutud jäljed.
Igatsusse - mälestustesse meid viivad -
külm tühjus, kui südant riivaks.
Veedetud aeg üksinduses
muutnud mind tugevamaks.
Rajad - keerukad looklevad teed...
igavene päev, korrates teda veel.
Väsinud silmad õhtu eel -
unedeski kostumas endi hääl.
Saatus on meie poole teel..
iga inimese lugu
igal inimesel on
oma rääkimata lugu
vaiksetel kes
elavad enda sisse
jutukatel kellel
lausetes peitub
hingeline tühjus.
ka kõige rõõmsam
inimene võib nutta
õnnest ja õnnetusest
armastusest ja
armastamata olemisest
kurbusest ja valust.
igal inimesel on
oma rääkimata lugu
just see mis varjus
südamesopis
just see mis lööb
särama või tuhmistab
silmad.
kes kuuleb hingega
kes näeb südamega
mõistab selle
iga inimese lugu -
mille kildudega
põimub kokku -
IGA INIMESE ELU.
aeg
Aja jaotame tühisteks osadeks
kordame läbi elatud vigu
täna tahaksin vaid naerda
homne pöörab kõik jälle ringi.
Raskusi õlul teatud perioodidel
ei suudagi alati ära kanda
kukkudes end loendamatult kildudeks
ajapikku lapin kokku ennast -
endiseks.
Mitu tahku, hägused piirid
ebakindlaid otsuseid vastu võttes
mõistmatuks jääb kõik siiski
sellisena kirjeldada saab -
elu.
taevastel teedel
ekslend taevastel teedel
ennast ära ehasse kaotanud
leiad mind täiskuu reedel
tähtedeks maailm mind laotanud.
nagu pudel puruks löödud
kildudeks porilompi jaotanud
inimeste südamed neist söödud
armastust - uksest mis paotatud.
kui kord tabatakse vargilt
siis palun ära ehmu minus
kohatud pilk kõige kalgim
võib tunduda mõnikord ilus
õrnalt hapralt kurvalt arglik.
ekslend kaua taevastel teedel
oma sekundi jagu õnne otsind
kas tunned meloodiat me keeltel
hetkil mil olen armastust trotsind
igatsevaks valuks sõnad suland huultel.
Põrandale valgunud tint [2]
õhin nad seal peenral, põhi alt lendab leemjalt, kes keda keelab, kala vees, konksu alla alati neelab,
sõnade mängus, leidnud oma täiiust, ei mingit näitust, vaid perfektne hääldus, otse näkku, otse torust,
igapäeva jorust, seda hookust pookust mis koorus kui leidsin oma moodust, kuidas see mootor kokku jooksust,
kuulnud polnud, hullult korduv, konditsioon mis vaid ihadel hoidis fookust, väsitab mu noorust,
Räsida saanud enne kui munast koorund, Persse su õiglus, saad kirvega kuklasse, Õigluse tagaajamise tõttu
Hukka läks see..Kogu inimkonna tee, kõik ainult nõuuavad, v .....
Eluheidik
Nii kaugele kui silm näeb.. on postkastid ja prügikastid..
Ma usun jumalasse ja kapitalismi..
kuid kui ma seda ei teeks..Mind ei saaks olla..
Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..
Kas need tööriistad mida te inimesed kasutate,
on võimelised mõõtma mu tekstuuri,
eww ta on maaväline! Pange mind vaatamiseks puuri!
Ärge puudutage või laske tal enda kõrvale istuda,
Olen sulam su kätel, vormi mind, nagu vormid
kõik koleda ilusaks! -Ausus peaks olema parim poliis...Kui kõik vaid oleks nii lihtne.. .....
Ulmeline Vend
Kas see on nüüd luuletus,
või see on unetus,
mis edasi veab seda pummelust,
kummaline päev uurida unarust,
keegi oli siin pussanud,
aga ei kõssanud,
kas tuli see sõbra suust,
või sai võimalik just võimatuks,
võigas tuul, lehk läbi luude lõiganud,
paistab, et täna ei tulnud kõva junn
ekskremente terve elu uurind,
Eureka!
Lugupeetud Professor Punnsilm!
Õhus on gaasi! Jah! Mina seda esimesena tundsin!
nõnda said tehtud esimesed sammud-uurida eeterliku olematut,
taevalik ilming alati mu näos asub, kui keegi rõveda käraka
peeru mu akna all pannud, kui hais kadu .....
Vaalamehe püünis
Tahan olla kala jäises vees
Ujuda vabana
Tunda enda suurena
Mul pole süda mis puruneks
Mul pole hinge mis põleks
Tahan ujuda põhjas
Haiget saamata
Tunda külma, sooja
Hirmu tundmata
Naerda valuta
Koormat kandmata
Tahan ujuda kaldal
Konksukülge jäämata
Vaalamehe võrgust pääseda
End lahti rebida
Ujuda vees vabana
Hääletult kaugusse sulada
Laineharjalt vaataks maad
Kolme soovi täidaks ma
Ei ole vaja tinast pisaraid, need kuivata
Ei kildusi korjata, lihtsalt elada
Eilsed võlad tasuks, et uuesti alata.
Eso-Mart
Tume see Tunnel, milles kannan oma tunnet,
Jube see Unelm, milles lagunevad suhted,
maskid pragunevad uhkel,
see kujutuslik isiksus,
ei eksisteeri, üksi olles..
Vahetul kokkupuutel,
lahendust juurdlen,
arulagedusel muster,
mööda mida ma kulgen,
möönan ikka, et möödanik
keeb mu pinnal, kui mul on igav,
see sõrm vabaduse kribab,
mida ma siin kriiskan,
annan mekkida lihtsat,
tekitan keerukust,
nimetan ta virkaks,
Mõtte laadiks, niisama praalin,
ühes paadis, valmis see maailm,
õnne loterii piletilt välja ei kratsind,
ju siis teie reaalsuses jään igavesti matsiks .....
Lugupeetavuse Lõks (2)
suur autoriteet võrdluses kahaned ime väikseks,
et keegi teine teie aja raha, tervisega oma soodu äritseks,
Kuid ma tean, sind ei kotti päriselt, sest mitte keegi olemise ees
-sa värised
Alati sunnitud tõestama, et sa ei sündinud sunnikuks,
inimeste omavahelised suhted kirjeldavad raseda puhitust,
ähivad ohivad ,on kõvad ja siis muutuvad tundlikuks,
Tagajärg Tuimusest tulenenult ummikus,
Kõige suhtes, valitseja neid nuhtles, orjust näha, ei, selleks on liiga uhked,
õhku täis kui teutoonide ordu anastajate purjed, tõest ei räägita,
Räägitakse muljest, "Ma pol .....