Sõnale kirik leiti 81 luuletust (pop)
Meenutades vana-vanemaid
Minu vanaisa ja vanaema
ammu siin koolis käisivad.
Küla simmaneid ning suve
koos nautisid nemad.
Ehast koiduni jalga keerutati,
pika päeva siis tööd rabati.
Kuupaistel Jõksi järve ääres
lõkketule paistel puhati.
Oma eluteed koos alustasid
kirikus seda ka kinnitasid.
Ei sõda neid lahutada suutnud
ega eluraskus armastust muutnud.
Oma lastele jagasid kõike nad:
elu, armastust, ja oskust elada,
õnne ja raskusi jagada
ning piibli tarkust järgida.
Kõrges eas nad meie seast lahkusid,
elutolmu jalgelt pühkisid.
Nüüd kabelis koos nad puhkavad,
vaid hauakivi nei .....
Detsember
Jõulukuu käes, aga jõulud veel kaugel.
Taevas vaatab maad.
Lapsed vaatavad taevasse:
kas hakkab juba ükskord sadama?
Lund, ikka lund, mida siis veel!
Õu on täis päkapikkude pisikesi päkajälgi.
Keegi peale Muri ei näe neid,
sest lund, lund ju ei ole.
Muri ka ei näe,tema tunneb.
Oravad on hallid ja õnnetud,
jänesed on valged ja vihased –
kuhu see lumi siis jääb?
Kirikukellad juba köhatavad kõrisid kõlavaks,
tornid torkavad oma tipud pilvedesse:
kas lund on?
Kui ei olegi
jõulud tulevad ikka.
Hetk ja Elu (Kella ilu)
Minu peal on külmade rüü,
seljas oleks kui talv ja must öö.
Raskus kaelas, hommik mind passib,
seier peas ja värin alarmiks.
Ja valud ses sihverplaatkastis,
mis lõpuks on nägemis-tiksumisveri,
kui tuleb mu suust piinateri.
Viljakas maa minu lummuks:
vihma-süljepuult suus kuivand punased tombud.
On kärisev tundemaa sidusaim leht,
see karje on kurdistav, eht.
Jänesed väljast täitsa tulemas tuppa,
pükste sisse ja nutuga suubumas rappa.
Seda kõike katab hoopis muu kui lumekõlin.
Selle loor, mis paitav, on aiast,
kukub pähe mu taevast,
kust ma tervisega kord t .....
Death is near
Aeg peatub, köik paistab nii veatu,
Köik on vörtsed, köik ritta on seatud,
Ta nimi köigile on teatud,
Ta pole ei kuri, ei halb, oma töös ta'n veatu,
Ta külvab hirmu ja kurbust, ta'n kui ära neetud,
Seda köike teha on ta töö, olgu ajaks nii päev kui öö,
Ta on see, kelle pärast kiriku kell kokku lööb,
Ta on see, kes pakub augu kaevajaile tööd,
Keegi pole teda könetand, keegi pole teda näind,
Ta siluetil puudub vari, kui mööda maad ta käib,
Ta'n südametult soe ja tal kolme peaga koer,
Tema eest ei keegi kunagi teist korda peitu poe,
Ta nimi nii lihtne, t .....
Talvine hommik
Paljas ja lõhki kui kiriku rott
Ma ärgates rentslist end hommikul leidsin
On kadunud põuest mu uhkus mu kott
Vast joomase peaga taas magama heidsin
Nüüd kogukas keha aeg ajada üles
Mälu soppidest tuhnides leida on lahend
Kas tõesti minust saanud vaid joodiku lühend
Mis olema peaks mu pääsetee vahend.
Vaid viivuks veel luban, oma silmad ma sulen
Külmast kaotanud varbad juba nii kui nii olen
Ja kui kauem veel magan mis teha-siis suren
Mul vanust ju piisavalt - kolmkümmend saan suvel
Raha
Oh mida me küll teeme
Kui raha meil pole
Kas tõesti me peame
Nagu kirikurotid
Seisma tänaval ja paluma
Ehk olete hea ja helde
Ning aitate meid vaeseid lapsi
Kes me võtsime liialt
Ja ei suutnud anda tagasi
Kas leida võid mus miskit
Mis nii väärtuslik
Et aidata võid mind
vaikus gehennas
ei ole minevikku
tulevikki kaotsis uduhõlmas
kruustangide vahel muljutud kolp
igavuse läte
saatuse vesi tööd ei künna
kui ees on tühi valus hing
oo laidate maha mu sälgatuse
matate soppidesse
millest isegi õhk läbi ei murra
aga keha mis hingega koostööd tegi
vaime tappis verd janunes kirikuid põletas
tema te rebite lõhki ja
toidate tähtedele
ja alles jääb vaid
hele lootus
olemise pisaraist
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....
Kirikukell
Pühapäeva hilishommikul
haigutad sa,
Öised kuivad veinid suud pannud
maigutama.
Käe tema ümber veel kindlamalt
paigutad ja
kuuled kuis kutsub ja nõudlikult
kaigub taamal
Kirikukell
Sa taas oled patune.
Ei suuda lahkuda,
Viibiks veel natuke.
Kätt veel hoida ümber ta piha
Ta on ju ingel
Ei kaasne siis ka jumala viha.
Keelatud õndsuses kokku võib kasvada.
Varvastest pealaeni huultega
kasta ja
Kuigi ta magab veel, suudlustes
vastab ja
võimatu tundub nüüd lahti tast lasta. Taas
Kirikukell...
-Tiina Nuum-
Kohtupäev
Soolikad ripuvad puudel;Soovitan; Kihuta Kuule; Siin läheb käest;
Iga Päev Kurdid Lobisevad nii kõvasti;Et oluline meelest läeb
Vaid tähelepanelik Kuuleb tugevnemas sireene-nii ida kui lääs
Otsast lendavad käed; Sisse veerevad väed;
Põleva linna suitsust Pimeneb Päev; Tõmba Tagasi; MIDA SA KA NÄED?
Pane Teler KINNI Ma ütlesin! Muidu süütepudeliga ise su küünla SÜÜTAN Siin;
Põrgu leekides,Mošeed- kirikud, papid pilastatud lastega madalas hauuas tihnikus;
Viimsed pasunad juba kõlavad, Kohtupäev; on Käes; Liitreid verd ja laibad põrandal;
Mis Positiivsus?!Sina .....
Tae Kwon Jõuluvana
Jõlumees on purjakil munanukust jälle...
mis alati juhtub sel korral aastas
kõik tüütu, väsitav ja nõrk talle
sittapidi tööd üha rohkem eesotsas;
ning nii ta on saani asemel teel
oma lossi poole kaineneda
huuli limpsab ta keel
ja ta naine vajab kepitada;
ei ole ei Jeesus, ega kirik
pühade aja tähtsaim punkt
on vaid jõuluvana, nii ütleb ürik
ja selleks töötabki ta instinkt;
ent mitte on ta minekul tööle
päkapikud, pähklipurejad ja piparkoogid
jõuluvana suhtumine ei meeldi neile
panid seega kokku mõtete ringid;
ja otsustasid jõuluvana peatada
leev .....
Me mõttesirged ei olnud paralleelsed
me mõttesirged
ei olnud paralleelsed
see pingeid lõi
on mustaks tõmbund peegel
sa maha matnud
kõik mis koos me lõime
kes ütleb - oli vale see
või õige
sa astud kirikusse
ja mina võtan takso
ja sõidan piritale
kaugelt kuuldes lasku
sind kinni müüritakse
mind müüritakse välja
ma tunnen lõppemise lõhna
magusraskelt
Femi-loom
Kõige teadmisest väsinud;
päris luul; silme ees viirastus;
vinnas kukk; järjekordne;
isehakanu; langenud;
enesel jalus takerdub;
nii, pea kui vesi ahjus;
poe poole pagenud;
armetud; 40 volli;
kaotamas kontrolli;
enam muud kuule kui solki;
kuhu oma nina parem ei topi;
lasen sulle topsi; masendavat;
ainult üksikud ingleid lendamast;
kadestavad; lootuses, et
Langeks alla; et käpuli neid kanda;
märuli film ja draama; pole midagi võõrast;
hõissa hõikab; setudega ühes paadis;
pole neil kuningriiki a vat kus kuninga kombel kaanib;
kultuur; huijuur; mul suht hull; juba h .....
Punnita-Punnita!
Kõik suhteline; pussitab ikka sisemine;
iga flick elus mis kujundab pilte;
nõuab, et elu mängiks neile pille;
Mööda nende kujundatud piire,
egas muidu on see Halb ehk kurjus;
ebameeldiv, kui kõik mööda kujutlust ei sujund;
Kontrolli friigid jah maniakid; oled sa ment arst;
või lõõritav laululind vanaema köögis monomakis;
Vahet pole; ikka mõõdad-võrdled;
Sest kasu tahtsid! Eks Maru Vastik;
-kui sinu taktis nad sulle ei tantsind;
iga üks; kes ei ole ütlemiselt kehkenpüks;
Asju asunud uurima; kuratlik naer mis
manipuleeritud aju uuristab; vallutajate tava
sind p .....
kui jäänud kirikukellad
Kui jäänud kirikukellad
viimaks siin vaiki
sisemist häält hellalt
kuulen mis igaviku vaikind.
Sõnu kõrvu mulle sosistab
kõneledes tundmatuid keeli
mis meeli ilusaga kostitab
magusaks muutund Su hääletooni heli.
Kui kostuvad kirikukellad
uuesti siin Sinu auks
embad mind korra hellalt
uttu vaikides kaod.