Sõnale klaas leiti 193 luuletust
veel mõni samm Pessoa kannul
kolm kõige odavamat
võisaia klaas kuuma teed
oli mu igahommikuseks eineks
lõunaks linna kõige
odavamas söögikohas supp
kevadeti praetud tindikala
olin armund luule hullemini
pähe hakkas kui vein
kuulasin tunde sillal sadamasse
tulevate ja minevate
laevade bassihäälseid vilesid
roostetanud kettide
krigisemist ankrute hiivamisel
pilk peatumas kaua
vahimadrustel tekil
kes ärataks nüüd mind enam
selleks magamast üles
05.05.2022
Pessoa jälgedes
Pessoa kannul käies
ma ei taha selle õhtu kohta
teada mitte midagi
veel vähem kuidas ta tekkis
peagi üles tõuseb ära läheb
ööl laseb enda asemel
tulla taeva alla
veini on klaveril mitu pudelit
mine ja kalla seda endale klaasi
miljonid teised ööd universumis
mida ma nendega peale hakkan
piisab seesamusestki
väsimusest välja magamiseks
minu hirmutamiseks surmaga
mu kinni hoidmiseks päevas
elu hurmaga
05.05.2022
küsid mida nüüd teen
vaatan kuidas jõgi
penikeeltes ja kuppudes
pilliroogu kasvavate kallaste
vahel voolab
pilvi end .....
ikka kevadest
kord Sinu ees ma põlvitasin
ülikool
Su sammastele suudki andsin
see oli ammu
ma olin verinoor
pääs uhkelt teklit kandsin
too aeg veel põleb
koos temaga ka raad
ja poiss kes seisab
Ingli sillal
kel palg on klaar
täis sinitaevast klaas
nii lahti armund silmad
*
mu arm alla tuleb Toomemäelt
ma kinni hoian tema käest
nii rohelised lehed puudel
janused me hõõgvel huuled
kaelakuti hetk ja igavik
et hulluks mine
ei tea me veel
et tundi seda
kaitseb õnneaim ja
elukihk
joobumusest sündid ime
et hirm ja häbi aja pärast
auku põletab
meil varsti meeled .....
näppisin eile õhtul paar tundi vanu värsse
Näppisin eile paar tundi sõnu
lööb meeled õhevile
teel metsas põllul aias
nüüd lume sulamine
õhus sääse pirin
küla kohal kure lend
ka sina ära
ei tunne enam end
kui joodavad su
päeva päikse hellus lembus
märtsi sinas
lõo kristalne kõrge triller
õitsva kraavipaju
esimene embus
*
nüüd kodus õitsvad
ristiheinad
tuul mängib lille lõhnaga
Ernst Enno
kuis hetkes olla võib
nii palju heledust ja leina
selle hetke kõrvale
mul midagi pole panna
mis suudaks seda
sõnades aega edasi kanda
*
Isa ma ei suuda
Püha Paavst .....
plikaeas
me kallistuste kohal seisis
kord hõbedane kaar
mina olen minikleidis
kuusteist sina saad
päev tuvina laskus alla
valgust valvas
kus voolas meis kui vein
lahkumise hele lein
me kallistuste kohal seisis
kord hõbedane kaar
hapram veel kui mistahes klaas
puudutas see taevast maad
näo ta sisse peitsin
ta ees põlvili nuttes olin maas
Meestel kevad peas
Olin suures Selveris
kotti asju panemas
keegi kellegiga noris
mehed asju olid ajamas;
üks suur punt teispool letti
nad omavahel kaklesid
2/6'st andsid vastu tatti
duo üksteisele korve viskasid;
ning heideti ka käru
siis üks pealtvaataja sekkus
vanem mees teeb ise säru
kevade kuulutamise rikkus;
karjusid linnukesed kõigile
kui pidanud nad mulle mida ütlema
ma võtnuks klaaspurgi käsile
ja kuke supiga neid viskama;
kuulsin kaaspoodlejalt
et nad enne bussijaamas mõllatud
uus aastaaeg tuli soojalt
välispingid segi paisatud;
ju siis nad tripsutanud
sest vah .....
Tädi Sofia Valentiinipäev
Valentiinipäeval me kõik
oma kallimatest lugu peame
uus või vana - see ükskõik
neile helistame, või külla kutsume;
pärast pikka aega
sai Sofia emaga kokku
sõbrapäeval koos isaga
see on nostalgia tulevikku;
ema pakkus liharooga
maitse sellel tuus
toidu vaaritanud isaga
kelle ihu tütrel praegu suus;
vanaema siis kutsus
ülejäänud pere külla
küpsist kakaole juurde pakkus
neile, kes tahtnud tulla;
isal klaasis lauaviin
veri kuivab vaibal
ei tea, kas Sofia on siin
kui vanaema on kannibal
külalised hakkliha närivad
ja isa mekib rasva
poisid konte lut .....
Mõtisklusi talvest
Ei ole iial tundnud tuult,
mis nii mahedalt paitab
Jaanuari kuul!
Teedel jääklaas sillerdab
aeglasemalt nüüd sammegi sean
Rebin kaelast kootud salli
peidan käpikud taskusse
pähe jätan sooja paela,
mille kallim kinkis minule
Alles olid puud kõik härmas
paukus vali pakane
Päike taevast vaatas alla
Suure valge kuu sarnane
Nii sarnased on ilma tujud
inimestega-
Iial ei või ette teada,
mil hakkab mässama
Jälle veeremas on aasta
Jälle veeremas on aasta
Veereb kogu eluke
Keerleb kogu elu rattas
Keerleb uude aastasse
Uuel aastal uued mõtted
Uus on aastaringike
Vana-aasta kingib meile
Uut hoogu rattasse!
Et see elukene veereks
Et ei iial peatuks see!
Sellepeale klaasid tõstkem
Tervist uude aastasse!
Hommikul vaata ette
Kui lähed jääs klaase sulatama
siis pea seda meeles
võõras hakkab nahaalitsema
mil sa tagasi toas sees;
auto vahepeal järelevalveta
masinal inimese keelt pole
sõidab auto ilma sinu käeta
see rööv on tüütu ja kole;
see kuritegu oli lihtne
mida sulil sooritada
ettekääne tööd viilida on perfektne
sõidu asemel vaja autot otsida
Kuusepuu
Igal hommikul,kui ärkan
kuusepuu mind tervitab
Kuusepuu, mis tuppa toodud
külmal talvel käredal
Kuusel ehteid pole palju
mõned küünlad säravad
Klaasist tehtud valged linnud
okste vahelt piiluvad
Pole üksi ükski tuba,
sel imekaunil jõuluaal
Ükskõik,kui väike on su tuba,
kuusepuust nüüd rõõmu saad!
Sügis
Vihmas tuulehoog
see mängib piisaga,
aknal heli loob
vaikse häälega.
Sügisene soojus
paitab punapõski,
tuuleiili loovus
ütleb:"Kõik on hästi!"
Vesi klaasilt peseb
tolmukübemed,
tuuleilikesed
ilu loovad veel
mustritena aknal,
lehtedega murul,
nii ma lihtsalt vaatan,
naudin sügisvõlu...
- Tarmo Selter -
See purunes
Sina tüdruk
kes sa olid minu unistus
sa olid õhkõrn keegi
keegi kes ei olnud kunagi minu oma
Sa küsid- meie suhe
oli täis sõprust ja austust
oli õhkõrn kui klaas
kuhu kallatakse kihisevat
Sa küsid- meil oli hea
meil oli kaua aega koos hea
me nägime harva
aga seda armsam see oli
Ma vastan ma peaaegu
ei tahtnudki midagi muud
vastan salaja unistasin
aga sulle kunagi ei öelnud
See oli õhkõrn elu
meie ühine habras ja pinnapealne
aga me teame et ometi
sügaval sisimas nii mitmekihiline
Teame et see sai lõpu
kui valasime oma haprad klaasid
täis mida .....
Mingisugust
Su tahtmised kurkide soolas
mu pisarad higi mu meri
mu klaasis mu rummis mu koolas
su sädelev naer sinu veri
Kui ükskord mul pole enam rummi
ei münti ei sidrunit jääd
meelt heites käin otsimas kummi
sa raputad kurvalt vaid pääd
Nii äkki on armastus läbi
öö selgitab hommikuks pea
pilk saadab sind kainena- häbi
aga sina mu südant ei tea
Oli süda see sinule põlemas
rumm ütles kui tahan võin võtta
miks ometi tunded nüüd mõlemas
kui kutsutaks vendasid sõtta
Sind väldin vaid mõistuse tahtel
ta sunnib mind eemale käsib
meik läikimas uuem on pahtel .....
Koopiamasin
Juhtus kord midagi
mu endise klassijuhatajaga
seda niisamu ette ei kujutagi
poolitain jälle lugejaid üllatusega;
inka keele õps läks õpside tuppa
ütles tere meie puutöö õpsiga
kes seadis end sööklasse sappa
ta vastu tulnud paberiga;
kui polnud kedagi teist
surus inka õps näo koopiamasinasse
tegi selliseid pilte mituteist
laoti pilte hunnikusse;
nina, keel, huuled vastu klaasi
siis tundis, et klaas soolaselt haiseb
vaadates pilte ja võttis samme tagasi
sest oma nalja ta kahetseb;
puutöö õps ka masinat kasutanud
ta paljad munad ja perse pilte said
pü .....