Sõnale klaas leiti 193 luuletust
Paranuia Mafia
See pea valutab, häälepaelad vallutab,
närviliselt tallumas, kõik enda ümber allutab,
tervist kahjustab, tõrva manustab,
see teda samapalju kui sügav hingetõmme..
rahustand, hakkab jälle pihta, kisma,
kiskja, väärikuse mutta pilland,
saab vastu nina, pigistab päästikut,
kolpa tabab paar grammi tina,
pole näinud ta moodust.. Ilma,
pritsib sappi, keeb viha,
segaduste killas, süüdi jääd alati Sina.
Näri bontšikuid, su gängis kari jorshikuid,
kes oma tervet fookust selgusesse ei roolinud,
poolikud, kolmandajärguline kolhoosi kukk,
viiendalt kolonnilt noomitu .....
Värinad
Huioova- Sul on vist koroona,
propageerid vaktsiini ja maske;
ma propageerin laskemoona,
meedia aina programeerib meeli-
laske olla; raskelt odav, "Oi kui sorav!"
see möga tootmas soga, õlga lendab oda,
steriliseerib, su tervise tulevikus elimineerib,
keda see inim-eksperiment teenib?
mis kuradi debiil oma lapsed nohu vastu vaktsineerib?
iga ment-rahva vastu hambuni relvis,kestapo kelmid,
riik ja ta seadused ainult teenimas ärimehi,
a kes vastutab kui kõige tulemuseks on laiba meri?
tolgustele tõde ei meeldi, suukorvid ja trellid,
kopsudesse maskidest hingatud kla .....
Kevade bluus
Juba linnukesed väljas laulavad
asotsiaalikesed pargis vedelevad
lume alt on sulanud miinid
need on pargielu ikoonid;
õues läheb roheliseks
see teeb issanda loomaaia eriliseks
ja see sobibki Eesti mehele nagu mina
kõik toimib loodusfilmina;
Väinod autos joovad
kevadet nad kuulutavad
lendas klaasist välja üks raip
tere, palun tuvastage onu laip;
peernartel lõhnavad lillekesed
tüdrukud õues on nagu pääsukesed
Koit Toome neil kannul käib
zooloog tal jooksuaega diagnoosib;
tulemata ei jää maipühad
klaaritakse ära seisukohad
EKRE koguneb päälinna .....
Kuskil ajas kinni
Isa tuleb minuga rääkima
sellest, mida enne polnud
aga panin ta ümber mõtlema
sest olen ta juttu ennegi kuulnud;
iga päev ta seda unustab
nüüd ei tea miks on köögis
klaasi veega solistab
kraani jooksma jättis;
hüüab oma naist
õde ütles, et ema nädalaks ära
isa väidab, et pole kuulnud vist
alzheimer on ta eripära;
masendunult tugitoolis istub
iga päev ta arusaam halvem
ei mõista, kes teda kutsub
sest ta mõistus sureb kehast varem;
auke täis on dementse pea
ohver jääb sellega jänni
mis lapsed ja mis naine - ei tea
mäluta oled kuskil ajas kinn .....
Kuum süda
Magan lahtisilmi,
olla on mul hea,
kaminas veel tuli,
praksumas on seal.
Kuumalt lööb mu süda,
nagu süte peal,
ei ta jahtu ära,
kuniks sina seal,
huulepulga jäljed
veiniklaasi peal,
maasikane suudlus kaelal,
ilutsemas seal.
Lagi on nii madal,
mõtteid kokku loen,
uni tuleb tasa,
päeva pole veel.
Klaasist süda
Endast andmata teisest nõudmas parimust,
Nina pidi veetud narritud, vassitud,
Kadedalt pealt passitud, käitutud vastikult,
Uskumatta karistust,jäänud puudu taevane haritus,
Suurem segadus saatmas igas valikus,
Tänase päeva valgus igavikku vangistus,
Klaasist seinad, kullast süda,
Maailm seisab, valmivas ema üsas,
Klaasist seinad, kullast süda,
Kartes tõde leida, tuult vaid püüdmas,
Klaasist seinad, kullast süda
Lõikan seda mida külvan,
Klaasist seinad, kullast süda,
Ehk peaksingi hinge kuradile müüma
Klaasist seinad, kullast süda
Üllatunud, pragude vahelt vai .....
Vihma nutt
Vihm nutab akna taga,
pisaratest märg on aknaklaas,
minul aknalaual küünal põleb
-igavene.
Ammu ladistasin nutta minagi,
kui akna avasin ja jälle sulgesin,
-ei näinud kedagi,
tige tuul vahest aknaluuki rebis
ja viis tantseldes räti minema,
mulle uudise,tõi paha endega.
Vihmake,kas minu pärast nutad,
ja valad raskeid pisaraid,
või kurbi mälestusi aknal,
tahad pesta vaid.
Rudele antakse rõõmu
Rudele antakse rõõmu.
Õrnusele antakse õrn.
Ma ei vaja mitte midagi,
Mul pole kellestki kahju.
Mul on enda pärast natuke kahju,
Vabandust hulkuvate koerte pärast.
See sirge tee
Mind toodi kõrtsi.
Miks sa kirud, kuradid?
Või kas ma polegi selle riigi poeg?
Igaüks meist etturis
Klaasi tema pükste eest.
Vaatan hämaralt aknaid.
Igatsuse ja kuumuse südames.
Leotamine päikese käes leotamine
Tänav on minu ees.
Ja tänaval on poiss räämas.
Õhk on praetud ja kuiv.
Poiss on nii õnnelik
Ja valib oma nina.
Pistma, pistma, mu kallis,
Pange kogu sõrm sinna .....
"Tärkamine"
Ma igatsen sind nii väga, et lähen katki ja...
mind ei saagi enam parandada.
Minu kilde ei saa kokku lappida, ei saa
teibiga terveks teha.
Ma ju tean, et sa ei tule tagasi ja
see teeb mulle nii kohutavalt haiget.
Sa tead, et ma vajan sind,
vajan nii väga, et ma lihtsalt ei saagi hakkama.
Mul on vaja, et sa mu killud kokku korjaks ja need mulda istutaks.
Siis mõne aja pärast sünnin uuesti,
nagu fööniks, kes tuhast tõuseb.
Sünnin ja olen jälle terve klaaskera,
samasugune nagu varem, aga hapram.
Sa ei tohi mind lõputult katki teha,
sest üks kord tuleb hetk,
kui ma e .....
Kes teab miks?
Aesteetiline, kaevamas silpe; karvkate tihke;
libistamas mööda pehmet sooja neid räsitud pihke;
märg hüüd kõrvadest lipsamas sisse; siplen;
mitte kuigi kindel; taat riidleb; memm peput triibuliseks vihtleb;
tegudele andmas uut valgust; vana naise häälel malbus;
kui mehelik manitsus vaibus; rahulik vaikus; mõtte paus;
mis kasvatas siiraks; enda vastu olema aus;
sügavalt seest see laul; mis plaane ei sepista;
skeemi ei hau; öelge; mis on väärt valetajal au?
Näpuga enam ei tea näidata; tõde kurdile väita ka;
terve elu justkui sandile vastu karku äigamas;
vunts silut .....
Sa jätsid mu
See valu ei kesta kaua,
elult õpinud olen ma midagi,
et ära usalda iial kedagi,
ränk tagasi löök see kui kaotad jalge alt tee.
Sa thad tõusta kuid libised taas,
sa lähed katki ja puruned kui klaas,
tahaksid tõusta ja kokku panna ned killud,
tahad oma südamest välj kiskuda pinnud.
Ära vaata mu otsa palun,
ära ärata kustunud valu sest seda ma tõesti ei talu,
las ma lähen ja kaasa viin mure,
enam siia tagasi ma ei tule,
lähen süda täis päikese valgust,
lähen uuesti otsima uut algust.
Kelly Metsalu
Sähmakas
Kuulatan; hoides suunata;
jälgides mida ta täna mulle ulatab;
igat sõna nad murda saand;
kuulmata, uurimata asja tuuma ja;
laste kõigel oma soodu minna;
kiirates tindist kirja; viimast vihmast viimas;
silmates piiri mis ammu oli kirjas; igavikulises;
paberitel; tindist imbunud pritsmes;
ja kui sellest lillest vili valmib;
siis kirjutab ta sellest salmi;
millest kallim; ehk polnudki see elu ralli;
seinad klaasist; või papist; stencliga maalin;
seda halli; autoriteetide malli; portfellis;
presidendid; eiran seina kui mõte tekkib;
ega keegi väga mõistnud teda; ta alget;
eg .....
sulasuu
ma silmad sidund pilgueest mis endas
kuuvalgel koorun kastemärjal maas
luukered klaasist kambrikapi seinal,
on jäänud kaetult kauaks rippuma
verd vemmeldades süda kurku klopib
käib raagus okstevahel jahe tuul
läen luban pillerkaarel päiksepaistel endas,
kōik tähed sulada mu surematus suus.
puts.®
Sel öösel ingleist saavad saatanad
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
mingi valdav tung sund tunda
tunda enamat kui tühipaljast mulda
tunda kirevaid vitraaže
tõsta klaase täita vaase
heita sinu üle kaarde
et mul avaneks uus vaade
saatana kirevkirdekire silmist
tappes teineteise inglid
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
Veiniklaasi kallutan
mandund olen kole
on mu kaldund elu
edu kadund
tunnen vaid karusselli tiire
oma elu piire aga mitte
siin kiirteel piidlen vaid mööduvaid miile
ise liigun aga mitte
viiv veel
siis teen liivteest siidtee
liuglen pilvedega rinda pistes
viies endaga su kollasesse hiide
sind liites endaga
ma liuglen pilvedega võidu
nii iseennast kaasa kistes
igavesed jõulud
täna valgeid helbeid imedeks sajab
kuu nagu klaaskuulina öös helendab
armuline rahu mida inimhing vajab
tähtedes peidetud lootus sätendab.
täna unistusi armastuseks sajab
me südamed soojalt naerma ajab.
kaunistustega ehitud elumajad
küünlad valgustanud eredalt
kallite elurajad.. pimedad ajad
jõuludes mil viibid perega.
täna soove reaalsuseks sajab
rõõmust silmad nutma ajab.
igale kingipakile nimi antud
kedagi kusagil ootamas keegi
tunnetes nõnda sügaval kantud
elus endas süüdanud on leegi -
leidmaks õiget õrnas eleegias.
täna ennas .....
jõulud
lumepuistega värvitud puud
valgeks sümboliseerimaks rahu
tähed naeratusega ehtind suud
sädelusega üksildasel kuul -
kelle piiratu valgus ei mahu
muidu aknast kiirena sisse
tulukesena igasse südamesse.
härmatise tolmu maailmale
saputand üleannetu pakane
vilkuva virmalisena silmale
hingeline hinguse hetk vagane
--------------------------
härdavõitu tunne ilusale
mõeldes - elu klaaspind
õrn... sile... tasane...
vihma sajab
Vihma sajab.Piisad langevad.
Õuest kajab. Möödujate naer.
Aknast vaade alla tänavale
porised teed.
Need mis kuhugi ei vii.
Külm väljas. Kevadised veed.
Nukrad on silmad nii -
surutud vastu klaasi.
Vihma sajab.Endiselt ootan.
Päikest vajab. Naeratus -
loodan homsest leida end.
Unelmatest. Mõtete lend.
Teiselpool vikerkaart
seisab kättesaamatult
kõik mida igatsend.