Sõnale koer leiti 143 luuletust
Karvakogum
Klassivennal on koer, mis karvane
must ja päris karu sarnane
ta nii suur ja mõnus
nimeks karvakogumil Jaanus;
Newfouland on ta tõug
alati ilane on looma lõug
müttab suurte käppadega
ja kraabib auke küünistega;
koer näeb välja midagi õudukast
aga päästab meid vesisest surmast
rahvas teda veekogudel usaldab
kalamees teda paadis eelistab;
rannavees koer müttab
ja siis vee pealt raputab
ütlen juurde seda
mul meeldib seda koera kõhvitseda
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Tupealune
Koeraga jaluta
ja sa tube korista
liiguta mööblit, kui vaja
ja ehita naisele uus maja;
ära teda vihasta
ära teda kurvasta
su huuled pruunid perset musitates
nii on elu meest domineerides;
ei saa semudega välja minna
sest naine kamandab sind sinna - tänna
sellinne saatus on hullem, kui surm
see pole õige mitte üks põrm;
sa oled tupealune
pole metsloom, vaid oled kodune
kui tänagi oma iseseisvust ei püüa
äkki annab oma vittu õhtul süüa
Valge põrgu
Rööbastel ikkesse välismaal
rongid viivad neid edasi
uus kodu on nüüd Siberi taigal
nad ei vaata tagasi;
kõrged müürid ja okastraadid
on põrgu valge välisilmas
sääl kohal NSVL oponendid
ohvrid orjavad külmas;
toimub halastamatu kontroll
gulagite elud vähe loevad
jääda ellu on isiklik roll
hauguvad karu suurused koerad;
alla sajab verd ja lund
küüditatud koju ei saa iialgi
humanism on hääbunud
ja surnute valu ei lõpe kunagi ...
Turts,turts Siilukene
Turts,turts
ukse taga
Tulen,tulen
tulen juba
Seal mu väike sõbrake,
okkaline siilike.
Siiluke,miks nii vara,
oled juba ukse taga?
Arvasin,et magad veel,
kevad alles kaugel teel.
Oi,kui märjad on sul käpad!
ninaots on vesine,
okkad madalad on kehal,
oled nõnda hirmune.
Kas ehk külakoerad kurjad,
leidsid sinu lume seest?
Ja siis pagema sa pidid
kiirelt oma elu eest.
Nüüd külakoerad jäid klähvima
ja saagita,
sind ei jäetud kaitseta.
Kuivatan sul okkakesed,
et nad muutuks tugevaks.
Tassi piima kallan sulle,
piimakest sa armastad.
Turtsu,turtsu
S .....
Vaatan neid minemas..
Kõiksus-Kõiksus, Siin on mu õigus,
Kõrkus-Kõks ju, Sihin oma lõppu,
Mullast üles tõusnud, nõutult,
tasapisi sõudnud, keegi ei uskund,
kuid kohale olen jõudnud, põrgu,
Väravatel kõõlun, hinged ära lõhkund,
jumalale viskan loovust võlgu,
kuratki palvega pöördub,
manitsedes möödub, libisevad võrku,
hinge eest ei kanna hoolt,
tõde pole vastu nad võtnud,
Möödub löödult, ei mingit kõhklust,
ei kuuland tunnet kõhus
nüüd ainus mis tõhus, on pasahais õhus,
Kõigest meme, nali on kelle kulul?
Teema suruv, meetmeks hunnik ebausku,
ega ei uskund, ena .....
Vallatu päkapikuke
Päkapikukene väike,
ringi tiirutas,
vahest kukerpallitas,
lumehanges püherdas.
Tippis oma jalajälgi
jälgedeta lumele,
piilus igast aknast sisse,
ei jätnud ühtegi vahele.
Jõuluvana päkapiku
saatis praegu luurele,
kallistused,kingitused
väheks ajaks ootele.
Varjupaigas kassid, koerad,
olid väga ärevil,
päkapikukene väike,
jõudis lõpuks nendeni.
Jõulueelset ärevust,
on kõikjal tunda taas,
üks väikene päkapikuke,
tast lumel jäljed maas.
Fragmenteeritud
Hiline hommik, kui und luupainajad kontrollind,
kõik see oli umbluu ja ei toimind, tagasi hoidsin,
inspiratsiooni toitsin, ootan mil päev koitis,
jälgin sees hirmu mida toovad need tondid,
nende keskel teki alla kobin, lastes olla psühhoosil,
las hauguvad koerad, las ülbitsevad nolgid,
austust rahaga soetand, ihnelt ahne kiirelt noppind,
noore ja värske, üle end kavaldamas pää sees,
kujutlusi uskudes enese pettusest ei pääsend,
kõik nii väiksed, kandideerimas uueks päikseks,
lõid siin häired, dikteerimas luues räiged, päitsed,
ohjata suutmata, korraks ka kuulmata,
.....
Jumalaga Kätu
Pune katab naha, seob lõhnava salli kaela,
Tõmbab jalga kontsaga saapa, selga mantli,
vaatab kas käekotis on raha, südame saadab,
pistab telefoni mantli tasku ning ukse avab,
auto juurde sissesõidu teel kulgeb rada,
vastas maja ees kuudis karvane koer magab,
laisalt korraks vaid silmad avab, ei miskit uut,
Näeb ikka seda sama vana, ei miskit mille pärast,
end erutada, mootor käivitub, nahast kindad,
roolil, silmab ennast peeglist, silmad on värvitud,
märkab, et huuled polegi punaseks määritud,
sisse tagurpidikäigu ja tagurdab, telefon juba põriseb,
viieks minutiks pol .....
Minu armas koerake
Mul on üks armas koerake,
kes rõõmuks kogu perele,
ta ei ole mulle kingitud,
vaid võetud läbimõeldult,
kinkida võib lilli,muud,
aga mitte sõpra uut.
Valisin ta pesakonnast,
kõige haledama sealt,
nina vesine ja nukker,
teised tallasid ta peal.
Võtsin vaesekese sülle,
silitasin õrnalt pead,
niutdudes mul puges põue,
põues oli soe ja hea.
Kodus trall läks kohe lahti,
ulakust sai tuba täis,
minul süda kurb ja nukker,
mis teistest kutsikatest sai.
Korruptsioon
Poliitiline vaenulik purse,
Oligarhide eliit lahti sõjale löönd ukse,
Mass on debiil niikuinii, relvi haaramas,
kui kõlab üleskutse, selga munder,
kirbule teine, nagu inimest ära ei tunneks,
Köster: "Te Tapate Inimesi!"
Koera pojad! Ametnikud, roojand soga,
ambitsioon nii odav, et olla tähtsusetul kohal,
Riigi määrused tehtud, Kus kohas?
Kes teid ära on ostmas? Või tsenseerite end juba ise?
Näen su sisse, kasulik idioot, oled kasus suht kindel,
terve planeet elab maksus, lootmas mingit ausust?
Vargad on need süsteemid ja kuningriigid asutanud,
sina kes sa k .....
Elu nägemus
Okkaline on mu elu,
siililgi on okkad,
okkaline ei ole siili elu,
tal on muidu okkad,
vahest siili silitades,
need pehmeks muutuvad.
Kibuvitsalgi on okkad,
üsna teravad,
keelepaeltelt välja pääsnud sõnad,
teravamad ja valusamad veel.
Ei saaks välja tõmmata neid okkaid
pintsettidegagi,minu seest.
Tee ääres vana leinakask,
küür seljas,
juuksed maani ripakil,
tuules tasane,
keegi tast ei hooli.
Eemal laps läeb kooliteele,
sõbraks saanud sebraga,
koer on ketist vabanenud,
või lastud lihtsalt hulkuma,
ei hakanudki minu peale haukuma.
Näe,see sama siil on siin,
.....
Kuklalask[2]
mis on õige, persse kõik need kultuurid, religioonid Ismid ja vaimsed puurid, litsid ja pruudid,
kes vaid paberit taga ajada suutsid, reaalsest väärtusest teadmata midagi, ära ole nüüd nii vibalik,
kardan ja üksik olen ju minagi, pole selleks kellelgi mis tegelikult piisavalt ridasid, kirkad pliiatsid pinalis,
hakkavad ju tuhmuma, kui laseme sellel KÕIGEL siin juhtuda, taeva pasunad on juba kuulutand,
pole mõtet kõige vägevamat närvi ajada..Kogu elu siit maalt minema uhub Ta- see poleks esimene kord,
kui ülbeks läksime- peas puudus kord, pederasmiast ja ajupesust sai orve .....
Kuklalask[1]
Kuhu suunda see maailm on minemas, teades inimloomust miski enam imesta,
Tee paistab õige libedalt, iga uus seadus aina kurssi kiirendab, pooled on pimedad,
ülejäänud pool närtsib lillena, enam kellegi laused tõde ei kirjelda, üksteisi piinamas,
sõber sõpra ei hinda kah, vaid solvangutes võid olla kindel sa, ükski liider ka,
mingeid piire taha avada, ega neid likvideerida, ei keegi ravi vaja, kui saaks aind vehkida,
ennast kulla ja karraga ehtida, keda petsid nad? Keda kepib ah? Mind ei meelita,
Silm peal igal mendil ja kui skoori täis ei saa, peavad leppima ühe palgaga,
.....
Rudele antakse rõõmu
Rudele antakse rõõmu.
Õrnusele antakse õrn.
Ma ei vaja mitte midagi,
Mul pole kellestki kahju.
Mul on enda pärast natuke kahju,
Vabandust hulkuvate koerte pärast.
See sirge tee
Mind toodi kõrtsi.
Miks sa kirud, kuradid?
Või kas ma polegi selle riigi poeg?
Igaüks meist etturis
Klaasi tema pükste eest.
Vaatan hämaralt aknaid.
Igatsuse ja kuumuse südames.
Leotamine päikese käes leotamine
Tänav on minu ees.
Ja tänaval on poiss räämas.
Õhk on praetud ja kuiv.
Poiss on nii õnnelik
Ja valib oma nina.
Pistma, pistma, mu kallis,
Pange kogu sõrm sinna .....
Udmurt
Suli!
Käratas taat!
Kõuel mürina äratas taas,
säh sulle sähmakas, Kriisi,
mille eest päästa oleks saand,
loodus kuri, suri su muri, no mine Lolliks:
ANNA TUURI!..anna tuuri!Karga puuris!Kuuni!
kuniks vabadus kuulis! Suht p*****.
massi hüpnoos,uue korral uus Kord, sest levib...
Tuberkoloos! Sul kartul ja moos,
Kapis varutult, lased end juhtida,
lased neil käituda arutult,püss paukunud,
Ükski koer ei haukund, maksu farmis:
nüüdseks - peaks olema vargusega harjund,
Karjuv see varjudes vaikus,
sisendab aimdust, umbusaldada kõike,
mis minu pealt lõikamas kasu,
pe .....
Kisa valed ja hala
Mõni neiu ei tekita usaldust;pigem seda kaotab;
Uus issi lapsele internetist enne kui täis sai poja esimene aasta;
See valu kui ootasin teda koju; see aeg mida loodan;
et see enam ei korduks; Kui pea ning jalad laiali ringi ta oli jooksnud;
Kõike teadev feministist ema kujundas ta arvamuse;
Süüdistades nagu neile omane; häire korral mees sugu kõiges kohe;
Kurtidele kõrvadele langes mu sügav ohe; kuhu Panid sa armastuse?
Ise andsid alla; siis käitusid, justkui oleksin pidanud nagu koer:
jooksma sul sabas; Valed igal pöördel; Pisaraid hoidsin tagasi;
enne kui uus päev jõud .....