Sõnale kollane leiti 96 luuletust (copied)
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!
Uni
Ühel ööl ma nägin unes,
Kuidas jänes värvis mune.
Värvis pintsliga sips ja sops,
Lõbusalt takti lõi sabaots.
Värvis punaseks, kollaseks, lillaks,
Äkki ühe neist maha pillas.
Muna vastu kivi potsas.
Ehmusin. Uni sai otsa,
Segaduses ärkasin.
Laual märkasin
Just neidsamu kirjuid mune,
Mida jänku värvis unes.
Üht lillekest...
Üht lillekest nopin emale,
emale armsale.
Lilleõiel liblikas kollane,
milline täius küll see!
Kallid ja musid veel emale,
emale armsale.
Ema on kinkinud minule
oma armastava südame.
Liblikana lilleõielt kõrgele
tahaksin lennata,
hüüda maailmale laiale,
kuidas emakest armastan ma.
Kollane liblikas
Kust sai see väike liblikas
endale kollase kleidi?
Päike oma kullast kinkis veidi
Kuu silus siledaks
ja tähed andsid helgi
Nii õrn on kollase liblika lend
ma õnnelikuna tunnen end
Võililledest pärjagi punusin
kollast liblikat õiele ootasin
Peas mul võilillepärg kollane
liblikas lendas ta õiele
Nii-väga elus tundsin ma end
kõhus kõditamas liblika lend
sa tantsid
Neiu,sul on maailma parim naeratus,
tunnen sinu vastu suurimat armastust.
Oled kõik, mida mul elamiseks vaja läheb,
minu südamesse ainult sina ära mahud.
Armastan sind kallis, ja nii jääbki,
teen selleks kõik ja veel enamgi.
Sinuga koos on kõik alati nii hästi,
et me kokku jääksime igavesti
Vahest keset ööd ma mõtlen
Et kallis kas sa tead kõik need öeldud mõtted
käija sinu kõrval
Tundub lihtne lõpuni olla sinu juures
Ja ma sind siin ootan, et ei tea mida endaga teeks
Igatsen nii ja loodan, et kord tagasi tood mu südame.
Saadan öö su juurde ilma sinuta kõl .....
Igatsus
Igatsus
Sa tulid mulle sisse nagu kollane pall
Kõik särama lõid minu must-valge all
Mulle meeldib su lõhn ja su naba ja suu
Mulle meeldib tasakesi vaadata kuud
Ma kiirgan
Ma Sinuga kiirgan
Head teed
Veidi tahaks ma head veel
Sind ma vaatama jään iga vikerkaare all
Nii ilus on see kui ümber on hall
Kui me kohtume seal, kus on kollane pall
Tahaks tantsida sinu sõrmede all
Head teed
Veidi tahaks ma head veel
Head meelt
Hoian Sinu jaoks head meelt
Kollane liblikas
Üks kollane liblikas
lendas veel aasal.
Miks suvi ei võtnud teda
endaga kaasa?
Võib-olla oli kollasel liblikal
ilus olla...
Ei tahtnudki ta
suvega kaasa minna.
Mesimumm lilleõiel
uuristas mett.
Mulle ta meenutas
kevadet.
Kollane liblikas lilleõiel' laskus,
tiibu saputas ja siis lahkus.
Kerge lennuga
pilvede poole, pilvede poole.
,
Piparkoogimehikesed
Kõikjal tunda juba
piparkoogi lõhna
piparkoogimehikesi
pole näinud veel
ootavad vist aega
mil kuusk tuuakse tuppa
ja kuuse külge rippu
pannakse.
Sel kuusepuul
kauneid ehteid pole
piparkookidest ehitud saab puu
aga kuusetippu piilub
suur kollane kuu.
See imeline kuusepuu
vaid maiasmokkadele
suu magusaks peab saama
iga lapse suu.
Suur kollane kuu
Suur kollane kuu
taevas laiutab,
sekundhaaval ta ennast kahandab,
öötundidel hundid
kuule uluvad,
inimesed kuult
maagiat ampsavad.
Tähed tantsu löövad
kuuketta all,
kuufaasid rippu
on kuu külje all.
Ilus on ka vaade,
kui magama läeb kuu,
pilvekene valge
katab poole kuust,
ehk saab näha jälle
suurt kollast kuud.
Tüdruk
Seisis kivist kollane maja
vaiksel tupiktänava nurgal.
Sinna linnakära ei kaja
istus aknal üks tüdruk kurvalt.
Mōtles tüdruk,et kell on veel vähe
ja taevas pilvedest vaba.
Sättis punase kübara pähe
ning läks välja jalutama.
Tundis tüdruk end ōnnelikult
nōnda kōndides taeva all.
Silmis särasid naerukillud,
kaelas sinine siidisall.
Ōhtuks päike mäe taha kadus
taevalaotus sai tähti täis.
Tüdruk kōndis nüüd unenäoradu,
kus Ta maailm veel ilusam näis.
Lihtsalt Armastus
Kui päikene õhtul läeb looja…
Ja öös kumab kollane kuu…
Tahaks kaissu siis kedagi sooja
Ja kõrva kuhu öelda saaks suu…
See kaua on kibelend keelel….
Tahan väga et kuuleksid mind…
See ammu mul püsinud meelel…
Minu kallis mina armastan sind….
Kollane
Kollaseks muutunud on kõnniteed,
seal, kus pikk puudeallee.
Kollast värvi on kõikjal veel,
rukkipõld on kollane.
Päikeseketas kollaselt käib,
kollane kuu kasvab ja kahaneb
sinises taevas,
kollased tähed ümber kollase kuu.
Kangastub kollane tähelaev_
Millal kord lõppeb
see valu ja vaev?
Sügis
Lehed keerlevad kõnniteel,
puudel lehti on veel,
vahtralehed kuldkollased,
pihkugi mahuvad need.
Päikseketas taevas madalal,
rändlinnud lahkunud on,
tiigivesi mustjas kollane
konnade koduks see on.
Punnsilm konn,
lõua all pehme kotike,
krooks,krooks-ta rahul on,
sulpsti kõrge hüppega,
tiigivette poltsatab.
Pehkind kännul elu läbi,
putukate saagiks sai,
orav peitnud sinna käbi,
või ehk see tal üle jäi.
Suvi kaua hoidis pihku,
rivaalitseval sügisel,
lõpuks mindi ikka lahku,
võim on kuldsel sügisel.