Sõnale kollane leiti 96 luuletust (top)
Üht lillekest...
Üht lillekest nopin emale,
emale armsale.
Lilleõiel liblikas kollane,
milline täius küll see!
Kallid ja musid veel emale,
emale armsale.
Ema on kinkinud minule
oma armastava südame.
Liblikana lilleõielt kõrgele
tahaksin lennata,
hüüda maailmale laiale,
kuidas emakest armastan ma.
Liblikas
Liblikas lendas õiele,
kollase kleidiga,
samale õiele laskus ka,
liblikas kirju kleidiga.
Kirev ja kirju elu vist,
sel kirjul liblikal,
kurvem elu vist,
sel kollasel liblikal.
Tiivad neil mõlemil laiali,
õielehe peal,
õieke ilus ja habras,
sugu tehti seal.
Kirju liblikas
kirju ja edeva eluga,
kollane liblikas
kurvema eluga--koos lendasid minema, kerge lennuga..
rohi kulust
rohi kulust juba
läbi on kasvanud
ülal lumepilvede asemel
kahused valged pilved
teed tahenenud kased
hiirekõrvul millegipärast
hüütakse säärast miljonite
aastate pikkust loomist
taeva all kevadeks
koos olla selles kulgemises
kus võilillel õies kollane leek
puudel heleroheline
suureks kasvab leht
Emajõe veega
pesed hommikul nägu
männikus õhtuti kukub
kaua kägu
On olemas üks õnn,
õnn mis on neiu südames,
süda temal räigelt haige,
haigustest tema vapsee ei hooli.
Armastab ennast, jagab armastust teistega,
teised aga nutavad ja karjuvad appi,
appi, kappi, sappi lendab,
lendab palju pappi.
vot nii on lood,
raha pole õnn,
sinu süda on õnn,
kui su süda hea ja soe.
õnn on see mis sind jalust rabab,
õnn on see mis sind naerma paneb,
õnn on see mis sind tegutsema ajab,
õnn on loodus mis sind õnnest jooksma paneb.
Vesi on see mis sind elus hoiab,
30 päeva paastu ja sa oled nagu kepp,
vot see on õnn, vesi on elu,
elu .....
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Karu jälg
Kuidas lugeda hullu mõtteid?
õpeta mulle sõja kunsti
on häid ja kurje neid
inimesi, kes tõstavad püssid püsti;
see on ultimaatium naabritel
mis sajandeid taasündinud
ning tuumakehad on ootel
suhe jälle halvemasse läinud;
idamaa ootab impeeriumit
mis neid peaks päästma allakäigust
ja kui ei täida väikeriigid valemit
näidatakse diplomaatiale ust;
Karu jälg on püsiv
seniks, kuni diktaator kukutada
kui propaganda on soosiv
vanat mõttemaailma saab elustada;
Valgevene, Ukraina, Baltimaad, Kasasthan ja Kaukaasia
see on Karu unelm oma käpa all
väga suur .....
Suur kollane kuu
Suur kollane kuu
taevas laiutab,
sekundhaaval ta ennast kahandab,
öötundidel hundid
kuule uluvad,
inimesed kuult
maagiat ampsavad.
Tähed tantsu löövad
kuuketta all,
kuufaasid rippu
on kuu külje all.
Ilus on ka vaade,
kui magama läeb kuu,
pilvekene valge
katab poole kuust,
ehk saab näha jälle
suurt kollast kuud.
Sa olemises alles oleks
Sind kõikjalt taeva alt
igatsus otsima hakkas
see ööselgi ei lakka
muud endale ei enam soovi
Sa alles oleks ilmas
nagu valgus hommikul
mis päeva tuleb
tõuseb üles öö kui
tema järel ukse suleb
Sa olemises alles oleks
nagu mais lehtiv mets
päikse käes küntud põld
pilvi peegeldav järv
lõhki läinud pungades
teeäärne leeder
õites kuldkollane paju
vihma sajus
hing kuulab
kuidas sellest kergelt
sisse ja välja hingan
millestki pole elus
jäänud päriselt ilma
mis siis et vahel
kurvad on mu silmad
Hea päev surra
Vaikus ei luba head midagi
ja rahu peab vandenõu
kuid ohtlik õukond on ikkagi
mis käib kõigil üle jõu;
kuu tõuseb ja langeb
üks aeg pauk muudab kõike
kurjus ootamatult kulgeb
muutes oppositsiooni käike;
pidama jäänud on rinne
nii lõunasse ja itta
mis on küll kasvava kahju hinne
see lubab igasugu sitta;
rauast kotkast ja rauast roomaja
nende kisa lõpetab kogu ootuse
kostab vaheldumisi paugutaja
mis täidab ära päästmislootuse?;
et idanaaber Krimmist lahkuks
ja oblastid taas meie käes
saab ligemale juba hommikuks
iha võita igas väes;
me oleme s .....
Kauni suve ootus
Tule kaunis suvekene,
tule meie õuele,
tule suurde ilma laia,
kanna rahu hingele.
Tule kaunis suvekene,
punu pähe pärjakene,
rohus võilillekene,
kollane kui päiksekene.
Tule kaunis suvekene,
küta soojaks ilmakene,
las rõkkab laululinnukene,
las magada rahus lapsukene.
Tule kaunis suvekene,
paista sima ilmale,
kaasa võta valge tuvi,
rahutooja linnuke.
Tule, tule suvekene,
rahulik siis hing ja meel,
et sa ikka kestsd veel,
sind ülistamast ei väsi meel.