Sõnale koot leiti 49 luuletust (copied)
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Veebruar
Veel on neil koidikutel kulmud hallid,
päev uinub enne pärisärkamist;
on õhtuil õlgadel jääst kootud sallid,
kust helbekaupa hargneb härmatist.
Ööd halavad täis külma kõrkust,
vaid hullu uskumatust hingab tuul,
ja enneolematut võõrast nõrkust
ma tajun eneseski sellel kuul…
Siis kuulen, kuidas tasakesi hõikab
mind kauge kevad läbi laisa jää
ja meenutuseks meeltepõhja põikab
arg lohutus, et jäädavalt ei jää
ka külmad mitte…
Õis
Üks õis on mõeldud Sinule
mis sõnadest on loodud,
sel pole oma kuju veel,
on Sinu meeltest kootud,
tujudest ja tunnetest -
need õielehed ongi
ilusatest hetkedest,
mis Sina mulle toodki...
Õie süda oled Sina,
armas soe ja hell,
vahest tahad tujutseda,
näitad tundeid küll,
see ju teebki Sinust selle
kes Sa oled, naine,
nii moodustadki lille õie -
kauni, ebamaise...
Õis, mis Sulle tuua tahan,
hoopiski on minule
Sinu näol, kes õrn ja vaba,
suured tänud Sinule...
T. S.
Vastlakuklid
Oi, mis maitsvad vastkakuklid,
vastlapäev on tulekul!
Tali, mis sa enam passid,
lumigi on minekul.
Vastkapäeval lusti, sära,
kelgusõidud teeme ära,
pikka liugu laseme,
saavutame uue taseme.
Vanarahva kombekohaselt
hernesuppi keedame,
oaleemekest maitseme,
seakooti närime,
lakapealsel hullame.
Võtame sest päevast palju,
teeme rohkelt rahvanalju,
kaotame piirid endi seest,
võtame ja naudime hetki vastlatest.
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
narkoosis või üledoosis
oleks vaid üks kanepilitt
ning nagu alice imedemaal oleksin
või siis üledoosis
või narkoosis
sest mul ei ole taluvust
ei pinge ega narkootikumitaluvust
tean vaid mis on alandus
ei mitte hinnaalandus
olen avatud peapesule
ei mitte šampooniga
vaid meediaga
olen kõige tipus
ei mitte maailma tipus
vaid masenduse tipus
vist mitte siiski tipus
see on ülivõrre
pigem
masenduse kõige madalamas punktis
Mis tunne on armastus?
Ühel päeval kohtad sa kedagi.
Kedagi, kes näeb sinu universumit
Mis on sinu luudesse kootud.
Teie silmad kohtuvad
Ja teie silmis tärkab galaktikaline säde.
Sa tunned oma nahal kananahka.
Sa oled ja ei ole ja oled seal.
See on see tunne.
See on see milline peaks olema armastuse tunne!
Kevadine ilu
Sinililledest kootud vaibal
näen ülaseid mustrina seal,
märtsikellukeste noodireal aina
kuulen linde taas puuokste peal.
Värske rohelus kustutab ära
sügise kurvema pale,
mis lume alt sulamas täna,
elu võitjana kõikjale tuleb.
Raagus okstele tekkimas pungad,
rohtumas mullased teed,
laskem kevadel rahus nüüd tulla,
leida rada meie hinge nüüd veel.
- Tarmo Selter -
2023
Jõluvana kingitused
Ukse taga jõulumees
raske valik on tal ees
mõtle, mõtle hoolega,
mida jõuluks kinkida?
Ema tahaks soojat salli
õde aga roosat palli.
Isa sooviks kootut mütsi,
mina hoopis teksapükse.
Aga kingiks hoopis komme?
Rõõmu, tarkus täna-homme?
Head tuju ägedat,
tervist õnne vägevat!
Suletud uksed
rohkem kui kümme aastat tagasi käisin
kesklinna kirku ukse taga
hingevalust lootes,
et uks on avatud
ei saanud ma sinna müüride vahele
minna andestust paluma ja pisaraid poetama
hiljem sain teada, et uks on lahti,
aga segaduses olin valinud vale ukse,
mis oligi kinnine
nii on eluski,
iga uks ei avane
ja see õpetab asju teisiti võtma
ja kristallipoodides oma taskuid
kristallidega üle valama
kui valgustervenduse kursuselt tulin
särasin oma Jaspisiega
imestan, et teised võtsid mind nii nagu olin,
kui rääkisin nende jaoks arusaamatus keeles
ja nüüd nõuta .....
Mõtisklusi talvest
Ei ole iial tundnud tuult,
mis nii mahedalt paitab
Jaanuari kuul!
Teedel jääklaas sillerdab
aeglasemalt nüüd sammegi sean
Rebin kaelast kootud salli
peidan käpikud taskusse
pähe jätan sooja paela,
mille kallim kinkis minule
Alles olid puud kõik härmas
paukus vali pakane
Päike taevast vaatas alla
Suure valge kuu sarnane
Nii sarnased on ilma tujud
inimestega-
Iial ei või ette teada,
mil hakkab mässama
Vardad klõbisevad kiirelt
Vardad klõbisevad kiirelt,
nad helisedes kõlavad.
Vardad klõbisevad kiirelt,
nad mustrit käpikuile kannavad.
Korvis lõngakerad ootel,
keritud väikesteks keradeks.
Üks neist mururoheline,
teine taevasinine,
kolmas valge, pehmekene
neljas must ja ainukene.
Vardad aina klõbisevad,
vaiksed helid kõlavad.
Mõte mustrit paika paneb,
südamesoojusel käpikud valmivad.
Ise olen juba väsind,
vardaklõbin hinge jääb.
Elulõnga aina vähem,
kootud mustrid
käpikute peal.
Laugudele uni valgub,
käed rüppe vajuvad,
kiisukene,kes mul ainus,
lõngakorvis nurrutab.
Ämblikuvõrk
Ämblik siidiniite veab,
kavalalt võrku üles seab,
siidiniidist hõbedaselt sädelev võrk on ilus,
väga peenelt punutud,
puude vilus.
Ämblik kaheksa jalaga,
kust küll niite võlub ta?
ämblikul on oma plaan,
ta ei ela võrgu peal,
peibutuseks võrk on kootud,
kärbsed,putukad on ta ootus.
Vahest mett täis mesilane,
langeb tema püünisesse,
mesimumm meepaunaga,
mesitarusse tahtis lennata,
ämblikul nüüd rutt on taga,
vaja uut meisterdada.
Bemmi - Kristjan
Sa oled tuntuim liiklushuligaan
sa oled Eesti sõiduteede kloun
sa oled pedaalitallamise gurmaan
ja nahaalsus on su tüliõun;
alates 2009 on sinuga tsirkus
muudkui käinud kohtu vahel
su kiilakasse pähe ei mahu tarkus
tea, et igaühel on oma Mihklipäev
sest surma eest keegi ei kihuta
juhul, kui tuleb ta sulle vastu
Filipiinidel nüüd leiti sind eluta
enam sa masinale ei astu;
narkots ja muu lobi viis hinge
kopsud lolle ei teeni
lapsed, ärge selliselt liiklust õppige
hea, et sa surid, igavene peni
Kui Kuu sai minu omaks
Ma tean nüüd kõik
Sinust, ja Sina minust
Ma tean su silmi, mõtteid, huuli. Nähtamatuid tuuli
Mõtetena keerlemas peas
Tunnetena lainetamas, üles alla.
Käsikäes tunnete tormis
Vihmsas ja rajus, kasvõi paduses sajus...
Käsi ma sinust lahti ei päästa
Ei, mitte nii lihtsalt
Ütlen ma sulle siis kui mind kuuled
Sosistades lausuvad huuled
Sa oled nüüd minu ja mina sinu, hoiame kinni üksteisest
Tunnete tormises sajus
Las möödub raju, mis korraks segi paiskas pea..
Hoia kätest kinni kallis...
Või kui saad siis ka sallist mis
Kootud ja tikitud armastuseniidist
Ja .....
Naise, Naised
Naised, naised
mis te teete,
naeratate ilusalt,
naised, naised
kus te lähete
pilk on üle õla vaid...
Naised naised,
teie loote
ilu, soojust kõigile,
naised, naised
kes te koote
kodutunnet kalleile...
Naised, naised,
teile saadan
sõnades ma õie,
naised, naised,
minus head ka
välja teie tõite...
Naised, naised
ebamaised,
ilusad ja head,
naised, naised,
iga mees teid
ikka meeles peab
- Tarmo Selter -
Analoogiad
Ma olen päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Ma olen autorool,
kel suunaks ülikool.
Ma olen vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Ma olen pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Ma olen kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Ma olen pliiatsiga tehtud joon
ja jagan sinuga, mis loon.