Sõnale korv leiti 841 luuletust
Meie maailm
Maailm läheb hulluks.
Tasapisi.
Algul vaikselt.
Salamisi.
Kärestikku pole kosta;
kõrvuni ei kandu kosk.
Siiski määramatu hirmujõuga
langetab meid juga.
Üht-teist aimata ju oli,
paljut aga polnud.
Seda, et me nüüd ei hooli
mõtteski ei olnud.
Räägid tõtt, kuid ikka vale.
Mõistmiseks on hilja.
Meie maailm see ei ole,
kus sõber keerab selja.
Hulluks läinud on see ilm,
nõnda vaikselt salamisi.
Valguskiiri püüdev silm
sulgub tasapisi.
Jüri Pootsmann
Oled see, kellel lauluhäält pole
seepärast 2016 a. sa ebaõnnestusid
sest Eurovisoonis olid kole
aga mullu oma õnne ikka peale surusid...;
ning edasi ei pääsenud
kui esitlus oli nagu kastraatlauljal
jälle end sitasti presenteerinud
jooksis kõrvadest verd kuulajal;
see ei loe, et näosaates olid
ning ETV's olid tüütu
mil teised erisaadet vaatasid
jälle su kiunumine oli inetu;
ainult töllid sind ülistavad
kuulda sind on NII tülikas
mul kõrini, et sa suud avad
tõmba muusikast nahhui, tatikas!
Päriselt ka, sa ei oska laulda. Sa ajad mind nii vihaseks
Inglid teevad ilma
Välismaal õeldakse
et kui õues müristab
siis taevas keeglit mängitakse
adrenaliin müra eelistab;
inglid teevad ilma
ainult nemad just
loovad sooja ja külma
ja sajab alla kust;
ehk vihma ja rahet
märjaks sa saad
inimene, aga ei tee vahet
millega ingel märgistab maad;
või kui on tuuled
siis tehakse suitsu üleval
vastikut vilinat kuuled
kõik lendleb tänaval;
äike lunastab patuseid
olgu see ükskõik misasi
ja selleks keeristormid
et kahjusi korvata oleks huvitav asi;
rahvas, ärge avavage suud
kui lumekübemed langevad
lumi ei tähenda kõike muud
.....
Jõulurõõm
Ei Sind suuda hüljata
neid tundeid ei saa matta maha
Sinu ilmet kustutada
piinadest meid vabastada
Kas nii raske siis
on mõista Sind
kui kõrva mul siis puhusid
oma südant välja õhkasid
Paljud sõnad jäänud ütlemata
paljud sõimud sõimlemata
paljud tülid talumata
paljud mõnud nautimata
Sind kullata ma tahaks üle
ehtsa jõulurõõmuga
ehos pilkad
mis nüüd lahti
hingamiseks jäägi mahti
Vallatusteks päästnud valla
meid on armas jõulusõõm
oh, südamed nüüd päästnud vabaks
on me kallis jõulurõõm
Kohus
Mind suleti kongi kuid miks
anti hallikas räbaldund rüü
kas aastaks või kaheks- või sajandiks
ei öeldud- ei öeldud mis süü
Vangla müürid ja trellid on näivus
sulen silmad ja usun end vabaks
unes elan ja hingan ja käin kus
vanglaülem mul iial ei lubaks
Mõrkja õliga määritud raudu
kannan kui hõbejaid ehteid
rüü sätendab mõtete kaudu
täna auklikud püksid on uhked
Vangla katuselt kurgede kannul
lendan- õitsen ka ülaste kõrval
leban kivina loksuvail rannul
laskun tagasi katuste tõrval
Nokk kinni ja saba on lahti
kõik näivuses seisneb ja ongi
.....
m6
istun siin lauataga hommikul kell pool viis
tiksun arvuti taga üleväsind
endast luulet välja pressin pole see looming
pigem halba nalja tegev koomik
taahan teada mis toimub
teada kuna toibun sellest unest mis tekitab nii palju muret
kuna kasvan suureks kasvatan juured
sõnu hõõrun kui veskist jahu paiskan siis suult veel
tuulde
asi nyyd kisub põnevaks
kui ennast ma kõnetan jõhkardina end panen asjaolude üle mõtlema
pole mõtet kõhelda vahest kisub kõhedaks kui end kõrvetan
esomart ja uus mõttekuvand nägu õhetab
yks või teine pool mõlemad kohal om .....
Suhkrumõmmi seiklus
Karvakogum Jaanus
õues müras ja tatsus
paksu lumevaiba peal
teda oli tore vaadata seal;
suurte käppadega kodust läks
tilkuv ila muutunud jääks
mil valgel alleel jalutas
ja end võõrastele tudvustas;
isegi päästis kalamehe jõel
inimestega suhkrumõmmi pole õel
sai hädalise sappa
ja andis teretates käppa;
saba muudkui lipub
ning auku kaevama kipub
talle tänutäheks anti maius
mis kodus lumel laius;
ta kõrvatagust kratsime
ning lastele mängida temaga lasime
täna oli koeral veel üks seiklus
kui jälle ise kodust lahkus
Neljajalgne padi
Kassi kõige parim koht
on ta väike pehme kõht
kui ta end pesas kerra ajab
toad nurru kajab;
poleks kaisulooma ilma kassita
ja kui oskaksin end pisikeseks muuta
laseksin ta peale end kukkuda
et ta karvadesse ära uppuda;
jahhh ... ei saa paitamisest isu täis
mu käsi üle kodulooma käis
siis sügan kõrvatagust
on ju väike mõnus karatuust
Tädi Sofia isadepäev
Kui mobiil heliseb
siis tädi teab, kes helistab
haarab selle ja lobiseb
sest oma isa austab;
pole ammu näinud oma vanemat
olla kahekesi kortermajas
polegi vaja midagi enamat
see on kui rännak tagasi ajas;
võtab kaasa pudel viina ja lilli
kange jook on mida telliti tütrelt
lubatakse isa juures grilli
nii läheb Sofia kohale kiirelt;
tädi papal külas terve päev
lõpuks siis on unine
olla ärkvel on ta vaev
sest ta nii napsune;
hommikul mobiil jälle kutsub
ning mida Sofia kuuleb
see teda rusub
nüüd eilse üle mõtleb;
kui isa otsib tütart taga
siis, ke .....
Isadepäev
Tere,kallis isake!
Su kõrval sinu pereke
ulata oma käeke
see lillekimp sinule!
Las sätime su aseme
padjad pehmeks klopime
suletekk nii kergeke
ei vajuta su rinnale
Kas tunned küpse koogi lõhna!
kunagi su lemmik see
ja alatihti õhkasid sa,
selle koogi järele
Kallis,kallis isake
toogu see päev leevendust
sinule!
Soojust ja õnne su südame
Isadepäeval sul soovime!
Tuul juttu puhub
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja tasane
Samblasülest välja
upitab end seen
hiirekõrvad kikki
mõnel puul on veel
Koopaorav välja
tuleb koopasuust
Mis on tuulel öelda
uudishimu suur?
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja igatsev
Tädi Sofia halloween
Midagi toiub tänavatel
täna on lõbus õhtu lastel
sa annad vastu kommi
või saad neilt pommi;
ja Tädi Sofia kellegile maiust ei anna!
lihtsalt käsib lastel ära inna
nii siis oht varitseb
nüüd jälle kell heliseb;
uks lahti, siis käis plahvatus
pealt lendas katus
see Sofia tükkideks rebis
ja ta pea keegi võttis;
kingiti kõrvits naabrile
ja see pime võttis kingi lõikelauale
haaras kirve ja kolba avas
sest noa asemel midagi tugevamat vajas;
märg ja haisev on see “köögivili“
pidi end ajama põlvili
siis aju välja rebis
ja silmamunad otsast klobis .....
Linnuke marjapõõsa all
Kössitab üks linnuke
marjapõõsa all
Marjal põsk veel punane
varsti tuleb talv
Mida mõtleb linnuke
seal marjapõõsa all
Siuts on nõnda tasane
pilved madalal
Ära lennand kaaslane
Tal kurb on põõsa all
Mahajäetud marjakorvike
Pesaks punutud tal
Marjal põsk veel punane
Saab üle elatud talv
Hüvastijätt sügisega
Sügis pugend hinge sisse
Päike paistab südamesse
Sära päeval,sära ööl
Aura ümber tähevöö
Sügise silmad on nii suured
Pruntis on ka tema huuled
Põsed punnis,maani põll,
põlle all on vihmavann
Hiirekõrvul kikitab
üle maa end upitab
Veel mõned päevad pingutab
südantlõhestavalt ringutab
Head teed kallis sügise!
Oled olnud heldeke
Tahan olla vihmapilveke,
et sõuda sinu järele
Hüvasti nüüd,hüvasti!
Vastutus
Tundub küll et veider on see soov
sest sina kindral
mina kõigest vari
Ma vältimatult kaasas igal pool
sa astud sammul kindlal
mina vari
Ma tahaks tõsta ükskord sinu saua
vaid viipaks rivist meest
käsk sõdureile anda
Vaid tahan korraks mitte hoida kaua
kõik tagajärjed antud käsu eest
ma jätaks oma kindralile kanda
Käib kindral võttes jumalatelt võlgu
tal võidulainel sõidud
mina vari
Diil sama tundub saatanaga esialgu
niisama kindlad võidud
kannul vari
Üks pool mul ennast armastab üks vihkab
ma olen palju parem
ehk küll sala
Kõrv kuulab tänulikul .....
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Sügise pidu
Ma sülle haaran sügise
kirjud lehed ka
Kuldsed õunad panen vaagnale
pihlakate kõrvale
Pidulaual marjakooki
jõhvikatest punast jooki
marinaadis kurki,seeni
rukkikakku,kaerakakku
Koos nüüd kaelakuti sügisega
keerleme ja veerleme
Heldekene!
Kuhu aeg kaob ära!
kallistades mõtleme
Täna sügisel on pidu
jagab lahke meelega
Sügisel on anda palju
Sügisel võtta--nii mõndagi