Sõnale kukk leiti 255 luuletust (copied)
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....
Sügis
Vihmas, tuules lendab lehti,
päikest pole näha.
Mis küll lehtedega tehti?
Värvitigi ära!
Mõne nädalaga kuldseks
muutumas me õu,
külma näpistusi tundes
alla kukkus õun.
Sügis vaikselt, tasa-tasa,
pugemas on põue,
luues värve tunnetega
meie oma õue...
- Tarmo Selter -
2023
Sõber on see, kes naerab Sinuga koos.
Sõber on see, kes pühib ära pisara.
Sõber on see, kes mõistab Sind või vähemalt proovib seda teha.
Sõber on see, kes ulatab Sulle käe, kui kukkuma juhtud.
Sõber on see, kes on Sinu vastu aus.
Sõber on see, kes ei viska peale esimest tüli Sind prügikasti.
Sõber on see, kes armastab Sind sellisena, nagu Sa oled.
Head vastlapäeva!
Vaikselt kukleid nohistades,
end mäest alla libistades
tehti pikka linaliugu,
et saaks lambailt palju villu.
Ãœhes kohas hernesuppi,
teises jälle tangukruupi
söödi enne paastupäeva,
nähes selleks palju vaeva -
nii see vanarahval käis,
nüüd meie kõht on kukleid täis.
- Tarmo Selter -
2023
Iga teine armastus
Olin õitsele puhkemise ootuses pung
Kirglik ootus päikse järele
Kiir kiire järel mähkis end mu ümber
Täies elujõus kostus mu hingelaul
Äkki
Südamest käis jõnks
Kukkus esimene õieleht
Nutsin lohutamatult
Ja vaikisin pea
Kui teine kukkus
Vaid üks pisar
Kolmanda viis tuul
Ei teadnud mida tunda
Vaikus vaid
Tuli neljandagi kord
Ja ma laulsin
Valust ja õnnest
Täpselt ei tea
Langes viies
Tuimus tardus mu näole
Vaikus taas
Närbus vars
Ja kõik kadus
Valu, õnn, igatsus- kõik
Kõhubeebi
Üks silmatera kogub alles jõudu,
veel päikene ja kuu tal korraga on ees.
Kuid juba noore ema silmis õnnetõusu
võib märgata
ja vastse isa armastus neis mõlemis on sees.
See väike silmatera rõõmu laotas õue -
on taevalaotus õnnepärleid täis.
Muist kukkus vanaemadele põue.
Uus staatus sobilik neil näis.
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Kui homne algab sinuta
Kui homne algab sinuta
ja sa pole nägemas
päikesetõusu, mis leiab
mu täis nutetud silmad
sinu jaoks.
Ma soovin, et ei nutaks nii palju
mõeldes,
kui palju jäi ütlemata.
Sa armastad mind sama palju
nagu mina sind.
Ja iga kord kui mõtlen sulle,
tean et igatsed mind.
Kui homne algab sinuta
Üritan mõista,
et ingel tuli, kutsus ja võttis.
Võttis su käest,
mainides et su aeg on käes.
Ãœleval taevas ja
et pead maha jätma
kõik kes kallid.
Kui sa keerasid selja minema hakates,
su silmist kukkus pisar.
Elu jooksis silme eest läbi.
Sa ei taha surra.
N .....
Lihavõtte jänkupoju
Lihavõtte jänesed kord mune läksid peitma.
Valge lumekasuka - seljast pidid heitma.
Võtsid kaasa jänkupoju - väikse, üleannetu,
nalja tegi munadega, üldse polnud õnnetu...
Peitis munad kana alla.
Kukk siis kires:
"Oh, mis ime,
minu kanadel on muna kirev!"
Imeline kevad
Puudel õiepungad kissitavad silmi,
ere päike kiiri pillutab.
Samblasülle kukkund vihmapilvi,
vihmaussid mullas sügaval.
Kevadtuuled õõtsuvad,
vaikne on metsamüha.
Meri tasa lainetab
laineharjal näkineid magab.
Kevad oma võluga
aina meelitab.
Minus miskit pakatab,
hing lööb õitsema.
Hilinenud õnnesoovid
Hilinenud õnnesoovid!
Õnn hilines
ma jõudsin enne
teda lahkuda
ta nuuskis mind
kui jahikoer
ja jälje võttis üles
mu keha oli
jõudnud juba
pisut jahtuda
kui leidis ta mind
haiglauksel medõe
soojast sülest
Ref; Kõik hilinenud õnnesoovid
Ma kogun ühte patta
neid kupatan ja kaanetan
et ohutult neid matta
Olgu õnn teile kerge! ????
Hilinenud õnnesoovid on vist ühed julmemad soovid mida saab soovida.
Mis saab olla hullem kui hiljaks jäänud õnn? Õnn peaks ikka kulgema koos inimesega või olema sammukese eespool. Aga kui keegi jäi aut .....
Tintel-tantel, tintel tantel,
jänkul valge karvamantel.
Kukk sai kullast kannused,
Vares vatist vammused.
Karujõmm sai karupüksid,
Lumememm sai lumemütsi.
Pätajalg sai pätad jalga,
siil sai siidiokkad selga.
Sokk sai sokid, susi sussid,
lammas lokid, kutsu krussid.
Aga kõike uhkem kuub,
jõuluõhtul kuusepuul.
Päike ja kuu
Ãœkskord ammu tasa-tasa
kuu see kukkus taevast maha,
tähed sillutasid teed,
et kuu see tuleks taevasse.
Päike vaatas juba ammu,
kuu see talle jäämas jalgu,
pole kasu pilveparvest,
tuuleiilist märjast, kangest.
Kuu see ühes päikesega,
pilvepiiril äikesega
päeval nautis taevailu,
öösel uinus, kui on vilu.
Aegu möödus, kuu see taas
tahtis paista üle maa,
luua ilu tähtedega,
joonistada varjudega.
Vahel tõesti on ju nii,
et kuu see paistab päevalgi,
elu üllatab ja loob,
loodusilu meile toob.
- Tarmo Selter -
2023
Orav ja kuusekäbi
Orav vinnas kuusekäbi
tahtis pessa tirida
Väiksem käbi oli ligi
suurt ei jõudnud vedada
Vaigulõhnaline käbi
orav tema kuningas
Käbita ei saakski läbi
ükski orav ilmapeal
Orav hammastega toksis
käbi suurt ja vägevat
Hända keerutas ja rapsis
jagu püüdis saada tast
Käbi seemned pudenesid
kuuseokstelt libisesid
Lõpuks kukkus käbi ka
ühes käbikuninga võiduga
Lehm läks lakka rehele
ja kana läks kassile mehele,
härg ajas nurgas torupilli
vasikas tantsis varbad villi.
Lehm ajas selga uue kleidi
mära mokki värvis veidi,
kalkun rüüpas kanget viina
kukk jõi kruusist hapupiima.
Peni pennil parti paitas
sälg aga siga sauna aitas,
peremees jagas leivakontsu
terve tall lõi tulist tantsu.
Taevas naeris vintis kuu
kui kits tõi koju kuusepuu,
lammas laulis mää ja mää
küll see jõuluaeg on hää.
Kes seal kuuse taga piilub?
Kes seal kuuse taga piilub,
müts kui lumelobjakas?
Valge habe laotub lumel,
see vist päkapikk naljakas-.
Äkki on ta ära eksind,
reelt maha kukkunud,
ehk on ehmatunud veidi,
kuuse alla peitu pugenud?!
Päkapikul lumi põlvistsaati,
sära silmist pole kadunud.
Ta vist ootab jõulutaati,
see kuusk tal välja valitud.
Hiilin vaikselt lähemale,
tõstan kuuseoksad kõrgemale.
Kedagi ei näe ma seal,
ainult väiksed jäljed lume peal!
Selle kuuse valingi,
süda mulle ütleb nii...
Hea meeleolu tuppa toon,
päkapikust ilusa laulugi loon.