Sõnale kukk leiti 232 luuletust
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Rise Against - Hero Of War
Ta ütles: "Poeg, kas sa oled maailma näinud?
Noh, mida sa ütleksid, kui ma ütleksin, et saaksid?
Kanna lihtsalt seda relva, saad isegi palka."
Ma ütlesin: "See kõlab päris hästi"
Mustad nahast saapad, nii kirkalt läikiv
Nad lõikasid mu juuksed maha, kuid see näeb hea välja
Marssisime ja laulsime, kõik saime sõpradeks
Kui me õppisime võitlema
Sõjakangelane
Jah, see minust saab
Ja kui ma koju tulen
Nad on mu üle kuradi uhked
Ma kannan seda lippu
Hauda, kui pean
Sest see on lipp, mida ma armastan
Ja lipp, mida ma usaldan
Lõin jalaga ukse sisse, karjusin käs .....
Iga teine armastus
Olin õitsele puhkemise ootuses pung
Kirglik ootus päikse järele
Kiir kiire järel mähkis end mu ümber
Täies elujõus kostus mu hingelaul
Äkki
Südamest käis jõnks
Kukkus esimene õieleht
Nutsin lohutamatult
Ja vaikisin pea
Kui teine kukkus
Vaid üks pisar
Kolmanda viis tuul
Ei teadnud mida tunda
Vaikus vaid
Tuli neljandagi kord
Ja ma laulsin
Valust ja õnnest
Täpselt ei tea
Langes viies
Tuimus tardus mu näole
Vaikus taas
Närbus vars
Ja kõik kadus
Valu, õnn, igatsus- kõik
Tädi Sofia ja tühjus
Tädi Sofia pole uhke ema
oma pere ja elus pettunud tema
me kõik teame ta surematust
ja sitastrelu pääsematust;
kaks poissi tagasi koolis
ning vaevalt Sofia neist hoolis
kommionu viina pakkus
see saatan lastele nakkus;
mees mulla all
ja ta haua ümber vall
mullast iga öö vaja välja ronida
et isegi zombina ära naisega leppida;
sügise pimeduses uks kriuksub
mingi võõras hääl tädi kutsub
Sofia jääb valvesse
kiiktoolis, surudes varbad sussidesse;
hüüab: "tuti - tuti - tuu
on neetud Sofia sugupuu!"
ainult kirev kukk päästab
Sofiat, keda luupainajast sà .....
Ketšup ja nuudlid
Helistates päästeteenistusse
sest kodu jäetud hooletusse
vaja mehel koristusteenust
ja meditsiinilist lohutust;
usub et tõesti vigane
ei tea, mis enam alles
mees kokutab selgitust
et päästa end verejooksust;
kuna naine peldikus
luges mehel ta leidlikus
seega ta kusi kraanikaussi nirises
aga oma vedelikku ta libises;
noku jäi kraaniauku kinni
see ajas nina vinni
end üles saada üritas
aga masina nupu sisse lülitas;
valamu utiliseerija tööle sahvatas
see ta munni ära jahvatas
nüüd on seda mööda seina laiali
ja see pole mingi nali;
vaid on õnnetuse .....
Kukkudes....
ma kukun kehast välja
et ärgata taas iseenda uues kehas
selles vanas, mis on räsitud
vajab pesumasina puhastust
vajab tsentrifuugi
ja transformatsiooni
nagu ikka kuuvalgel ööl
käisid naised pesemas oma heledaid juukseid
veekaldal kivil istudes
armasta ennast ja maailm järgneb sulle
igale su teole ja sõnale
kui armastad, siis nad usuvad ja see loob pinnase
usaldusele
usaldusele,
mida on väga kerge murda
nagu teatritükis, kus aeg lihtsalt kaob
kui pole usaldust pole armastust nad väidavad
aga armastada võib ka ilma usalduseta
armastus lihtsalt on
ilma sõ .....
Mõõdukus
Mõõdukus pole neile,
kes oskavad piiri pidada
vaid neile,
kes üldse piiri ei pea
lenneldes vabalt valutu tuleviku poole
tiibades kramp
oht kukkuda kõrgelt
on pots-pots-pots
ära taha olla ainult ladvaõun,
kuigi need on kõige magusamad,
magusaine; suhkruasendaja
lappes, mis lappes
tarokaartide ennustused
käigupealt taksojuhtidega suheldes
kingi veel üks pidu,
veel üks aine,
veel üks mälestus
Vastamine
ma enam ei vasta
võid ju vaadata ja ihaldada mind
aga ma enam ei vasta
mitte et ma ei tahaks vastata
vaid kiirus võtab üle kogu mu keha
ja ma lihtsalt elan lihtsurelikku elu
kus peaks olema mul mingi ambitsioon
aga ambitsioon ilma südametäiuseta on tühine
sestap
ma kuulaks Su muusikat, Su raadiosaateid nüüd
nad teavad, et kuulaksid,
neil kõigil mingi oma story Sinuga,
nii et ealeski ei kahtlustaks nad midagi ja see ongi hea
olla nagu kameelion
igas seltskonnas vastavat värvi nagu vaja
aga rebane ei saa ju ennast pikalt peita
eriti enda saba
ma mõistan nüüd, .....
Leian end toolil tukkumas
Kuskil kaugel kuulda on
koolikella kaja.
Ta nagu tilisev kelluke
varakevadisel ajal.
Kirjud lehedki juba
langevad teel.
Varsti jalg tatsub
uuel kooliteel.
Linnudki sädistavad
täies hoos
ja mõnus tuuleiil puhub
lõunakaare poolt.
Paljudele uus on rännutee
kurvalt võib mõnele lõppeda see.
Vahest nii karm on
eluke.
Rukkipõld kui meri lainetab
eemal kajakas kisendab.
Ãœks laevuke on rannast lahkumas
valges purjes seal valendab.
Ãœksik majakas silma pilgutab
laevukest ta teel valgustab.
Päike on silmapiiri taha kukkumas.
Leian end kamina ees
tukkumas.
Pilk
Mida pole öeldud
Seda pole olnud
Kergelt seda saab mängida teatritükkides
vaid pilkude kaudu
nagu naisterahvad ütleksid,
oskavad nad lugeda meeste salajasi mõtteid
isegi kui nad neid tõlgendavad valesti
või endale sobivasse kategooriasse
jah,
peen on see mäng,
üks kardab, teine kardab,
kolmas pilgutab kõigile
milleks see kõik?
Ajad mööduvad,
uued algavad
sügis toob uue tunde koos kollaste lehtede sajuga
katkise telefoni, mis kildudeks kukkunud ahastuses,
"ah palun parem ära helista,
ära otsi mind, kui mind ei ole,
vaata ehk ainult silma,
teisiti o .....
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....
Rapuntzli alternatiiv
Peategelane tornis end peeglist vaatab
pole end kaua pesta saanud
kammi kätte võtab
ja patsi karvadest võtnud;
ilma printsi kutsungile reageerimata
juba karvad visatud aknast
kelle kohalolu Rapuntzlile teadmata
et mees ronib üles väljast;
ja muudkui köhatab
udemed tal keelt kõditama
teel üles vaatab
kuidas naine kohtingule valmima;
kes seisab paljana üleval
igat punast tuusti riisub neiu
äkki üürgab valu ta kahel kõrval
kui ära ehmatanud oma peiu;
sest need juuksed polnud
vaid putsikarvad, millega prints roninud
silme eest ta mustaks läinud
nüüd .....
Kõik see sõja kole...
Üks väheldane mees
Kohver käes
Käib ringi
Ta ringi käib
Sest ohtlik näib
Kõik väljaspool
Ta ringi
Ring tõmbub koomale
Jääb vähemaks tal õhku
Hirm pigistamas kõhtu
Ta teab
On kätte jõudmas õhtu
Enne kohutavat ööd
Siis valgeks lööb
Näeb oma kätetööd
Ja haige mõtte vilju
Ta unedes need ammu
Arst kaasas igal sammul
Ta kaardimajad
Kõik on kukkund kokku
Nüüd kõnnib kohvriga
Et värisege pehmod
Siin kõnnib mees
Kel kohvris teie surm
Ma vajutan
See karje tajutav
Kuid kartjaid enam pole
Kõik juba nähtud
Kõik see sõja kole
On hirmul lõpp
.....
Kukkus kägu
Kukkus kägu
mu kella pääl
kuku, kuku...
minuteid ja tunde
luges ta sääl
kuku, kuku...
Kukkus kägu
mu rinna pääl
kuku, kuku...
minutid ja tunnid
kukkusid sääl
kuku, kuku...
Kukkus kägu
nii lahkesti
kuku, kuku...
edasi liikusid
minutid ja tunnid
kuku, kuku...
Upita mind räästa alla tagasi
Sa aita mind, ma palun Sind,
olen kui pesast kukkunud lind.
Upita mind räästa alla tagasi,
oma pesakeses tahan olla edasi.
Olen jäänud püksata,
tunnen end palja porgandina.
Elu rebib mind lahti koost,
kuigi olen meessoost.
Aga mu hing on õrnem,
kui on mõnel naisel.
Kurjad on need ajad, kurjad,
poleks kunagi ette arvand.
Elu oma korrektuure teeb
ja niidab vikatina julmalt, käidud teed.
Mida küll valesti olen teinud ma,
või olen lihtsalt nii õrna hingega...?
Upita mind räästa alla tagasi,
oma pesakeses tahan olla edasi.
Milleks?
Ma vaatan Sind ja tasa mõtlen,
et olen alati valinud enda jaoks raskema tee
Mulle meeldis punnitada ja võidelda ja
ninast verd välja suruda,
sellest, et tõestada oma õigsust: milleks?
Ma olen oma jäärapäisusega haavanud oma psüühikat ja oma füüsilist keha
saanud matse vastu vahtimist,
nagu oleksin ma tänava kass, kes otsib ulualust
Ma pöördun alati kukkudes
Ma pöördun alati valudes
Ma tihti ei näita välja oma tegelikke tundeid,
ma tihti ei näita välja, kui valus mul on,
ma lihtsalt olen
Ilma kõneta ei teaks, kui valus mul on,
te peaksite seda taju .....
Sõnajalg
Pole ajupesu ilma piiblita
pole raha ilma jeesuse ihuta
pole probleeme ilma kirikuta
pole veini ilma jeesuse vereta;
alkohol on sõnajalgade jumal
"tulge kõik" nad laulavad
aga see tegu on rumal
sest õed tsüklisse kukkuda tahavad;
ime jah, nad ju palvetasid
kui pattu pere alati tegi
ükshaaval põrgu kukkusid
mürk ajab tervise segi;
kus oli taevapapi
mil ta kuulutajad hädas?
teadus usuga ei klapi
õde Viivi juba ära lendas;
sest nõrgaks kadus ta maks
nii lahkus juba varem
igaüks Maal erinevaks ajaks
sureb loll, ongi parem;
Delfi kirjutab t .....