Sõnale kurg leiti 84 luuletust
Tuhk
Kes on need inimesed? Kes eraldatult hoiavad meie terved meeled?
Millest tulevad need meelepetted, mis toidavad vaid enesekeskset?
Vaikne paistab epitsenter, kuigi raju segaduse kaos ümber selle keerlend,
Igal toonil igal real nii pehmel, usaldamata muud kui südant tasakaalu keskel,
arme põletavaid leeke vältimata, põgenemisteed pole, päev tuleb,
mis meid kõiki matmas, see planeet mu hauaks, suur vaim mu kuus jalga,
kui taevast tuld sajab alla, lõpp või uue algus, saab meist tuhk
või meie tulevik ongi valgus, tähtede keskel valguskiirena ekslend,
igi-kestev mis kirjutab neid .....
ärgata sellises öös
ärgata öös
kus kodukakk Pikksaares
huikab mäest alla oja
järve veel vulab
metsa all sinilillel jahedusest
õied on sulgunud
enne kus hanged nüüd
rohetama hakkab rohi
öö otsa kasel mahl tilgub
pange küla keskel pesal
isakurg kolmandat päeva
nokka plagistades
ootab rahutult kaasat
ärgata öös sellises
milline rõõm
suus kevadest
sõõmu järel sõõm
Absurd
ära unusta
kes ma olen
ja kust ma tulen
ma ei tulnud kapsalehe alt
imelisel maikuu hommikul
mind ei toonud toonekurg
ega peitnud oma urus
Rebase-Rein
ma olen täiesti realistlik
inimkehastus
aga ometi
inimestele meeldib mängida
neid mõistumänge
iseendaga
ennast vigastades
endale haiget tehes
ennast vihates
milleks?
kuigi kapsalehe all on mõnus
koos röövikutega siblida
ei pea ma ennast ju fauna liikmeks,
ent ometi
vajan päikesevalgust
ja sooja elupinnast
nagu nemadki
tulin, et olla
lähen, et jääda
tankasid triiki täis klaas
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii kuid nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
kui Sa mind suudleks
hing avaneks luulele
õieks muutuks me
palavikus huultel arm
kaoks päevast sootuks aeg karm
tsüklist „Poisiiga“
kaks sina täna
mu päevas üks ülal ja
teine järve vees
nii sügav puhas ulbib
õhtuni meel nende sees
*
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
koltuva kase
otsas vares kraaksatas
uuesti vaikus
harv nukk .....
75% kange
Kes Lõuna - Eesti kultuuri teab
see end ikka kärakale sappa seab
kuidas kunagi päevale ja ööle
nagu see päev, kui teel tööle;
kas kohvi või kakao
vajadus soojale joogile ei kao
tuuakse lauakesele tops
ja lõhnab ilusti, vat kus lops!;
nagu tanklates, on ka pudel
omamoodi kohalik mudel
valida maitset, vajuta peale
läksin autosse seepeale;
aga juues, oo ei, väga imelik
mu sisemine tuli on avalik
köhin, kuidas kibedus kurgus
ila suust nõrgus;
selgus, et odekolonni kakaole lisasin
omale korraliku laksu andsin
juhtus nii unise silmaga
nüüd täna ma ei maga; .....
Jätku "leiba", vampiir
Öösiti on lihtsam inditeeti peita
kõigil, kes surematu
ja võib pubides, pidudel meelt heita
seltsita olek ettekujutlematu;
nt. vampiir meest või naist vajab
sügisõhtul on kihvasi kanda normaalne
tantsuplatsile rahvast juurde sajab
ja isu verele on reaalne;
kõht peagi tühi
aga kuna madal profiil loeb
nii peab humaanset ta pühi
seega peldikusse peitu poeb;
pistis käe prügikasti
kust tampooni leidis
nüüd läheb asi ilusasti
punase nõrguva asja suhu pistis;
mekk on hapu kuidagi
maitse pole halb, aga imelik
siis tunneb kõditamas midagi
ja see pole punane .....
nagu ikka pärast suve
hing orvuks jääb
külmetama hakkab
taeva alt kui lahkub
pilgeni täis õitsmist
palav juuli
enam taevas pole
pilvi valgeid suuri
päevas hetki tulikuumi
kurgust kadund ilu janu
jäänd vaid suvest
lahkumise puhas valu
raaguv ilmaruum kohtumine
helerohelises mais
õrnuseks avanev suu
Sügisene süda
Mu süda ärkab sügisel
kui kaskedelt pudeneb kuld
ja kaugeneb kurgede hõik.
Kui pihlapuult säratab tuld
ja tühjuse, kurbuse kõik
saab endale niiskunud muld.
Mu süda ärkab sügisel
kui tuul rebib viimased lehed
ja raagudes peksleb ta rihm.
Kui öödes on tontmustad mehed
ja udude pärlendav vihm
mu palgeid niisutav ehe.
Mu süda ärkab sügisel
kui luigelaul kirevas rüüs
ja vahtra purpurne sära
mu hingele laotub kui plüüs.
Soov tormiga lennata ära
on kogu mu tõde ja süü...
isa värssidest
kui kurgus otsa saab
päikese hele sõõm
teel olen teise ilma
hing lahti laseb elu küljest
nagu oksalt leht kaob kergelt
päevast rõõm
kuis kardan kohtumist
Issand Sinuga silmast silma
kui igaveseks jään
ilma maisest kodust
linnulaulust haljast rohust
eha valust kase tohul
mul kõiksusega rääkida
tuleb igavikus lõputult
üksnes tema keelt
Puhke õitsele, kaunis maa!
Täna kõuepilved lagunevad
terve taevas päikest näeb
vili põllul tasa ohkab
tuul on õige vagune
Päevalill, mis sirgund väikse vahtra süles
pikalt päikse poole sirutab
südamest välja puistab mustad seemnekesed
toonekurg südantlõhestavalt
nokka plagistab
Täna rõõmu ja valu täis on süda,
kuid siiski rõõmu rohkem on,
sest pidupäev Ukrainas alanud on täna
au ja uhkusega kuulutada võib
Taas õitsele lööb kaunis maa
ja oma vilja iga ukrainlane ise
maitsta saab.
Värvilisi sügislehekesi ma lennutan Ukraina sinitaeva poole
ja suurt võitu talle ennustan .....
Kured toovad lapsi?!
Lapsi võib saada igal ajal
kas ikka võib, kas ikka saab
kas kurg toob need kapsapõllule
või hiir vuhistab heinaküüni
kust need lapsed tulevad
kui aeg tiksub ja tiksub
nagu loendavad pead seda aega
kes ammu siit lahkunud
millal, millal
ammu enam pole meie generatsiooni peatõrvik
lapsi saada ja lapsi kasvatada
sest enam me teame, mis vastutus sellega kaasneb,
milline lapsepõlv meid ennast saatis ja kuidas me ometi
ise
ei tahaks teha samu vigu enda laste ja lastelastega
inimiga pikeneb, meie lapsed,
vaesed emad ja isad, kes ootavad saada vanaemaks, vanaisaks
aga ei sa .....