Sõnale kurg leiti 84 luuletust
22. juuli
Nii palju mul kingitud on lilli,
nii palju häid õnnesoove,
vohab mu südame peal,
nii palju on päev mul päikest kinkinud,
nii palju rõõmu ses päevas näen.
Lõoke kesal lõõritab,
kägu kuusel kukutab,
korstnal toonekurg plaksutab,
pääsuke sinitaevas tiirutab,
rukkililli pilvist lennutab.
Kuumus täna on küll hull,
kuid mul ei ole tuju null,
Nüüd jooksen kiirelt mereranda,
naudin elu laineharjal,
ujun nagu kala vees,
sünnipäev mul rõõmu teeb.
Tartu, Raekoja plats
Suudlevad tudengid Raekoja platsil
jahutab igavesti teie embust
purskkaevu jahe vesi
möödujais äratab lembust
nähes niimoodi teid kahekesi
kade olen
et mind seal seismas pole
hõõgvel huul ja pale
kurgus ohe
raeplatsist üle minnes
teid peatun vaatama
siiski vahel
saamaks rõõmu teist kahest
möödund armu nii veres äratades
hetke kuldseks säratades
selliste valgete ööde ajal
selliste valgete ööde ajal
ütled kergelt endale
õena emba suve
seda kes vastu tuleb
ööl ukse selja taga suleb
ära võtab hommikuni une
*
ära mine veel ära
akna tagant
mu valgete ööde rõõm
ma magada ei taha
hing saab vabaks
kui veres selline
suve õitsemise lõõm
lumeni alles
nende hetkete hõõg
kurgus nende ilu sõõm
*
teismelisena
tahan praegu oma lõua
Su kurguauku panna
seal õrnuseni
välja end tihkuda
hing oleks tühi seest
valu nõnda ei kriibiks
nüüd närin patja
kuulan tuult ja vihma
lae peal krabistavaid hiiri
vaata kuidas ma püüan
peoga seinalt
Sulle päikese kiiri
neid märjaks pillin
sellest valust kiljun
Olgu, ma tunnistan
Olgu, ma tunnistan
ma armastan Sind
Miks?
Ma ei tea
Oled algusest peale mulle tuttav olnud
nagu cappucino vaht ja kirjanduse õpikud
Ma armastan Sind
Seda on kerge öelda, kirja panna,
aga kas ka Sulle isiklikult öelda?
Ja mis on nende sõnade taga?
Uus suhe?
Ei, pigem mitte..
Mingi klomp kurgus, mis vajab lahendamist,
vajab välja ütlemist..
Tule ja naudiskleme koos oma kirjanduse võlus-valus
Pessoa jälgedes
Pessoa kannul käies
ma ei taha selle õhtu kohta
teada mitte midagi
veel vähem kuidas ta tekkis
peagi üles tõuseb ära läheb
ööl laseb enda asemel
tulla taeva alla
veini on klaveril mitu pudelit
mine ja kalla seda endale klaasi
miljonid teised ööd universumis
mida ma nendega peale hakkan
piisab seesamusestki
väsimusest välja magamiseks
minu hirmutamiseks surmaga
mu kinni hoidmiseks päevas
elu hurmaga
05.05.2022
küsid mida nüüd teen
vaatan kuidas jõgi
penikeeltes ja kuppudes
pilliroogu kasvavate kallaste
vahel voolab
pilvi end .....
riputan vahelduseks mõned peotäied haikusid ja tankasid
varesekarva
ilm sulgunud krookused
päev otsa lörtsi
eest kuis ka ei otsiks silm
muud ei leia miskit eest
*
Augusti lõpp
narmendavate
tiibadega liblikas
teeäärses liivas
*
öö ümberingi
vihmast vettinud ilmaruum
muud ei midagi
ööl sellisel ei olla
tahaks keegi kodutu
*
mäe tagant äkki
sookure trompetihüüd
valusalt veri
talle vastu huikab see
õhtusse heledalt luikab
*
äkki kevadöös
pungade lõhki minek
verele meenus
hing ärgates leebub et
alles veel temas see rõõm
*
mõnel sügisööl
vaim eelnenud ajaga
otsib meis si .....
Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.
nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine
sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal koh .....
Päkapikul hakkas paha
Päkapikul hakkas paha
Kinke vedada ei taha
Kukkus potsti lumehange
Nina tilkus kui jääpurikas
Kurguvalu piinavalt kipitas
Tuisk lõi lumehanges tantsu
Lumehangel harakas
päkapikul kädistas:
"Väike päkapikuke,
sind tabanud on gripike!
Seitsme ilmakaare tuuled
Sõnumi tõid külmad huuled:
"Kui gripist midagi ei tea,
siis kädistama ka ei pea!"
Kohus
Mind suleti kongi kuid miks
anti hallikas räbaldund rüü
kas aastaks või kaheks- või sajandiks
ei öeldud- ei öeldud mis süü
Vangla müürid ja trellid on näivus
sulen silmad ja usun end vabaks
unes elan ja hingan ja käin kus
vanglaülem mul iial ei lubaks
Mõrkja õliga määritud raudu
kannan kui hõbejaid ehteid
rüü sätendab mõtete kaudu
täna auklikud püksid on uhked
Vangla katuselt kurgede kannul
lendan- õitsen ka ülaste kõrval
leban kivina loksuvail rannul
laskun tagasi katuste tõrval
Nokk kinni ja saba on lahti
kõik näivuses seisneb ja ongi
.....
Kurbus
Lehed paljaks pöetud tammepuul,
eluväsimusest tekkinud on küür.
Oksad harali kui otsiks kaitset ta,
puust välja voolab mahla,lörinal.
Juured välja ulatuvad mustast mullast,
ladvanupp ei jõua taevani.
Vihmapilvest aina kallab,kallab,
joodab vana tamme lõpuni.
Tunnen kurgus nutumaiku,
ängistus on südamel.
Lasen oma pisara,
põselt alla voolama.
Pläust
Tindine vihik, täpne on sihik,
Kinniseid silmi, äratades,
see kõigest pindmik,
Silmis on miskit, mis viib mind,
triivin, vaikselt nillin, siiski,
olen teel, tõe juurde, kuhu ei vii,
ükski tee, ükski süsteem, ükski,
kultuur ükski ideoloogia,
kõik nad upuvad veel,
tormidele vastu pidamatta,
üksteist süüdistamas, küüditamas,
küünilisus hõimu kultuuri taband,
jumala juurde järjekorra sabas,
kui käed ta mulle esimesena avas,
ei tahtnud ma midagi, tahtsin vaid,
teada mis teda haavas, kas saan aidata?
Kas võin kaitsta ka? Kas võin lajatada,
sahmaka,neile kes p .....
Ka see
Igavene, kaduv kui virvendav silmapete,
lihtsameelne, haudun lihtsa meetme,
kirjad teele, neile, kes hindavad hetke,
heidan ette, siirus südames ainus reegel,
vabaduse poole, kandes tundeid millel koorem,
pelgupaik on remondi ootel, rohked ohked,
enne kui kohale jõudsid oli pool koolend,
ületamas norme, kõnes avar, kõrvetamas tonte,
vastandub luules, karastub julges, muusikast sai..
mu unelm, igat sõda südamest välja lugend,
pead murdes, tean, et hull mees, avameelselt suhtleb,
tabas end ja nuhtles, selgroogu õgvendamas,
aastakümmnetest mis riimid paberile põletavad
ka .....
Süüdimatu
Mitmes kord seda süütust juba nad kaotand?
Sinna juba kündnud nad täitsa vaod ja..Naerata,
vaevalt on sind see vaevamas, et läbi sõidu hoov,
selleks on ilus sõna, juhe koos, suhkru üledoos,
sõnum soost, ärplen siit poolt, et näidata kuidas toob,
iga noot mulle hoo, mis on niisama lihtne, pitsita vinne,
panen tihkelt, kui nimme, norin, nokin, nõnda ohtlik,
kui vabat värssi vorbin, nii, et jalast lendavad kalossid,
nägu sikutab mossi, mida sa siit lugeda ikka lootsid,
vaid morbiidsele orbiidile sulle pileti välja loosin, Jooksik,
leht saba, küll teolt sind ta tabab ja .....
Mats ruudus [2]
kui arvad, et ta hakkama saab siin Reaalsuses;
see puudu su teadvusest; kui kitsarinnaliselt maailma seirad; Tegelikku eirad;
Vaata ringi; elus on enamus veidrad; ees kõikjal seinad; ootab poissi vangla;
kui ei õpi teenima ta leiba; ema hool; ema hoor; ema koob; ema on tore LOOM;
kui ta vaid meest oskaks toetada ja hoida; ehk saaks ka peres kõik korda,
sa parem tormi rahunemist oota; mitte mässa selle vastu; lõhud kodu ja;
varsti polegi vägivalla eest pääsu; sest emotsioon on julmem kui rusikas;
vaevalt sa seda enesele tunnistad, kui neid teravaid sõnu läbi ta südame tulista .....
Videviku Kirjaminut
Segane pea see mis valib:
Alati mõõdab mis on parim;
Arvab, et elu on tema omand;
Ja kõik oli tema otsustada;
Keda ta kohtas;kus ta ka kondas;
Kontrollida elu sai talle omaks;
Kuid taevast ta ei usu ja maad ei järgi;
Ainult asjad on millesse jätab ta jälgi;
Ei liiguta südant ega mõista ta meelt;
Sest väikseke ikka mõõdab teed;
Mis toimunud peas mis toimunud sees;
Kingitus igavikust taevalik mõistmine;
Maa peal kõndimist peab tavaliseks:
Kohtume lõpus nagu alguses;
Arusaam muundab su valguseks;
Lõppeb uhkus; aju saab puhkust;
Ei võta õppetunde kui mingit nuhtlu .....