Sõnale kuristik leiti 50 luuletust (pop)
Vanaasta ja uusaasta
Uuel aastal otsi õnne,
mida pole olnud enne.
Pahandused jäägu ära,
neid ei olnud meil ju täna.
Halvad mõtted unusta,
kuristikku varista.
Sellel aastal sära hästi,
sest nüüd kõik on väga hästi.
Uuel aastal uue hooga,
alusta nüüd suure teoga.
Peretülid unusta,
haamriga need purusta.
Unusta need vanad vead,
mis on vaevanud su pead.
Uuel aastal soovin head,
mida muud kui ole HEA!
Muinas jutuline armastus!
1) Algas kord üks ilus armastus,
Mis oli justkui kaunis muinasjutus.
Sel ajal olid suured ja ilusad tunded,
Mis olid sama siirad valguse kiired.
ref: See armastus läks läbi tormi ja rõõmude,
see sügav tunne võitis kõik raskused.
See suur armastus läks läbi erinevate radade,
see sügav tunne võitis kõik vaevused.
3) See armastus oli ilus ja hea,
mis nüüd unistustes püsib.
See munasjutuline armastus lõppes pea.
mis nüüd mere peegeleduses püsib.
4) See armastus oli täis hoolitsust,
ning keerukaid keerd käike ja kuristikke.
Kuid see samune kiindumus näitas .....
Palju õnne sünnipäevaks
Õdus õhtu õnne märk
nõuab keevaline meel
kadund mõistus häbi särk
janu kestab veel ja veel
Korra aastas tohib juhtub
lühikesed jalad käed
kelle omas süda jahtub
õhtust hommikusse näed
Tõstab sarviline pead
kihutades kuristikku
soovib sünnipäeva head
sarved süda ligistikku
`´
Ma vaatan enda ette
kuid pimedust ma näen seal
kas see on surm ?
või on elu mind pimedaks teinud
ma näen, et seal on tunnel
kuid seal lõpus ei ole valgust
öeldakse, et tunnel lõpus on vagus
kuid mida lähemale jõuan
seda pimedam on
ma kardan pimedust
Ning ma jooksen
jooksen seni kuni
seisan kaljuserval
lähen Kuristikule lähemale
ma tahan alla hüpata
sest pimedus ja inimesed
on hävitanud mu unistused
ning tapnud mu eesmärgi
ma olen enam kui kindel,
et ainus väljapääs on hüpata.
ja vajuta igavesse unne..
et läbi saaks see lõputu õudus
.....
Tunnete kuristik
Seisan kuristiku äärel
vaatan alla kuristiku
mis ma näen
on tühjuse põlgus
Puhub külm tuul
läbi muserdatud kontide
külmutades südame
ja jättes mu külmaks
Tiirlevad mõtted
endiselt su ümber
ei rahu leia
vaid sinuga unustaks kõik
kui sa vaid hooliks
võiksin lennata taas
Maailm on Minu peos
Kahe käe vahel,
seda Maailma väikest
Hoian nii kindlalt peos
Tunnetan soojust,
südames päikest
Kaob hirm juba eos
Vaid Kahel varbal
Veel seisan siin äärel
Valu ei tunne ma
Tantsin ka siingi
veel serval Liig kitsal
ära sina küll muretse
Vaid ulata mulle
oma kindel käsi sa,
nii soojem on südames
Loll Optimist
Seisan kuristiku äärel, vaikselt oma maailma kaon,
Ümberringi kõik korras, vaid minu sees on kaos.
Tormituuled minult soojust röövivad,
Kõik tunded aina rohkem segi pööravad.
Viimne soojus on mu põlev soov,
Saada sinuga üheks, aga sa ei ole selle poolt.
See hinge seest on ära söönud,
Olen optimist ehk minu juurde pöördud?
Sulle tahan vaid head, armastan sind, kas tead!?
Miks sa usud, et olen egoist, need on su enda vead.
Vead uskuda ja näha ainult inimeste palet,
Isegi kui usud, usud sa teiste valet.
Üle ääre astumine nii kergendav mul oleks,
Aga olen loll opt .....
Raisatud aeg
Kõik möödub...
Aeg
Mõtted
Tunded
Hetked inimese elust
kõik möödub
nagu voolav vesi
Igaviku kuristikust alla langeb
põhjatusse sügavikku kaob
Mina ka, mina ka...
teadmata on aeg
kellega koos ja millal?
Vaata, see on su eluraamat!
ära lase võimalust mööda
kirjutada igale lehele
üks täitunud unistus
Ajas olid mõtted
Mõtetes olid tunded
Hetkedes oli armastus
Kõik möödus liiga kiiresti
ja raamatu lehed jäid valgeks
LJ
Kuu poole kulgedes
Kulunud lampide kummastav valgus
kustutas päikese mu kuu koltunud kambris
Kulgemine
Kuu katkine kulgemine
Mu katkise kuu kulgemine
teeb kurvaks mu kastest nõrguvad silmad
Mu kulgemine
Mu katkine kulgemine
Mu katkine kuu poole kulgemine
kurdistab karjed mu hinge kaitseta kuristikus
Mu katkemine
Mu katkise kuu katkemine
Mu katkise kuu poole kulgemise katkemine
kustutab küünla mu katkise kuu kalmul
Minu kallile
Veri, elu, süda, surm.
Huultel sinu suudluste hurm.
Mu armastus on jäägitu,
sa tead ilma sinuta ma ei saa.
Oh kuis küll nii kauniks sind loodi,
sa pole üldse tavainimese moodi.
Nagu ingel mu ellu tõttasid,
Minu elu kuristikust päästmisega ruttasid.
Oled mu muusa,
mu elu,
mu arm.
Kõik see on nii tugev,
ei seda murra ka surm.
K6iksus
Kuristikult alla, vaba langus mind kandmas,
Polaarsust ei valda, ei usu head ega halba,
Vaid rahu sõja keskel tahtmas,teda ei tule,
Seda vaid kartmas, Pole loll kes teeskleb tarka,
vahest lihtsalt tead, et tuleb ülbikutele kesta anda,
Olen kõigest mina, suutmata lõugu kinni panna,
Tean, et see mind üks päev tapab, kuid tuleviku nimel,
Kavatsen oma eripära vabaks lasta, seni kuni jaksan,
Kõik on ühesugused, kõik on ühe suurused,Üks on erinev,
Juhatatud tuule keeristest, taeva kõrvetavatest leekidest,
kui vaid silmakirja-paber raha ja oma edevust teenite,
Iial pole sull .....
Mänglev tuul
Oled sa loll või inimene;
Pidev sisemine võrdlemine;
lõpetab seal kus põõnleb pidev;
Võitlev isend; näitlemas; Väitlemas;
Segadus teda hoopis käitlemas;
mitte tema teda; ega? A las ta jääb;
Kui pea teeb häält; ja siseneb väärt;
Ideede kulg; kerge sulg, üle paberi;
Teadmiseid veab mul, sul vedanud;
Et ta nõnda kerglaselt lennanud;
Eeldan uut; keerutan juust,
ümber sõrme;
See k kuus; usu või ära usu, omast puust;
Nagu Kitil Turbo Boost; Rüütelik Mihkel;
Ihnetele Viimne, kuulutus; hullutus,
Su jaoks karistus on unustus; kuri kuulus;
Looja peatükki omanäo .....
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
Tühjuse Tühimik
Lootes, et tagastad; sest midagi minust olid varastand;
nii pea kui ütlesin, et sind armastan; valusam kui maksakas;
uni läinud; keha väsinud;tormi tuulest räsitud;rinnus tukse;
mille tundesse mässitult; kärsitult; läksid mu; minutid tunnid;
Päevad; tundes endiselt kui juhmilt; aru saada asjadest suutsin;
kisendan unistuste eest kurdiks; teades vaid; et iga päev muutlik;
kuristikku hüppama mind sundind; põhjast leides rahulolu;uue trepi;
Saabub valu; sest ükski vana enam ei kehtind; jäänud vaid pühendus;
mis sülje mu suust; külmetanud; kristallseks;mis peegeldab kuu va .....
Kaduv Keel
Õige K6 oli halb ajastus,
võõras pajatus,mis kasvas sisimas,
uurimas südikat, süda mis sütitas,
päikse taeva, hallil päeval, kui kuristikku kaevan,
pandoora laeka, milles papüürusel mu veritsevad initsiaalid,
natüür on see millest valmis see maailm,
Pole algust pole lõppu, ainult võikus, isekus,
peidetud tõeline mõistus, enese kujutlus lõksus,
kui silm petab taeva kaare kõrgust,
ja iga päev mööduv, teadaolev kokku löödud,
vibreerivast sisinast mu kõrvades, mõõtmata mõõtmed need,
kuulatades uus keerd avanes, lõputus spiraalis,
perfektne meditsiin..valmis .....
Maa küljes kinni.
Kandmas Vimma; iga ta rida kargab ninna;
Õilsat ei saa sallida; ta palju virkam; ja kindlam;
pinnapealset vaid kribad; igas oma manifestis
kindlapeale parim eestis; kuues element otse eetrist;
teesklustes justkui aadlik; auk puuritud Paati;
välja su Elu ise praakis;riimi sülgan välja sahtlist
kuigi me kõik teame...
Oled me peamine Tankist;
kui äike sahmis;peidust vihma eest;
kui äike sahmis; häälel kuulen kõhtu lahtist;
kuid kooli aeg ammu läbi; aeg minna vastu enese tahtmist;
ja äratada enest unest; kiirelt virkalt püsti;
Elule vastu julgelt; enne kui järgmine juub .....