Sõnale kuusepuu leiti 88 luuletust
Oravapoisi häda
Oravapoiss kuusepuul tiirutas,
sabaga ta lund tuuseldas.
Lume alla mattunud
olid kõik käbid,
Kas tõesti on nüüd
söömaaeg läbi?
Koopasse jäänud vaid
paar käbijuppi.
Käbi närida tahaks veel
kuu aega jutti,
kaua ei ole söönud,
pähklituuma suppi.
Käbid aga lumetekki
nautisid,
seemnesilmad lume alt
välkusid.
Lund aina sadas,
sadas ja sadas,
kuni lumehangeks
sai kuusepuu.
Oravapoiss hange tipus,
saba püsti kui lipp,
valvas ja ootas,
lume ärasulamist.
Kummaline käbi
Päkapikud sahistasid,
puude vilus nahistasid,
tirisid üht käbi suurt,
mis otse kukkund
kuusepuult.
Käbi oli eriline,
sees valguskuma
kummaline,
iga seeme,mis käbil
sees,
praksus kui säraküünla
leek.
Orav silkas siia-sinna,
Käbikuningana tundis ennast,
kohev saba tüüris puul,
käbi jahtis kuusepuul.
Päkapikkudel nii häbi,
vedada ei jõudnud käbi,
käbi suurt ja kummalist,
ta metsa alla
mõeldud vist.
Sära,sära
käbike!!
Jõulurõõmuks kõigile.
Oravapoiss ja käbi
Oravapoiss raputas
kuuselt lund,
käbi kätte sai,
käbi veel lõhnas
vaiguselt seal,
pessa ta tirima peab.
Oravapoiss sikutas
ja sakutas mis sai,
käbi ikka
kuuse külge
kinni jäi.
Käbi oli suur
ja vaigune,
oravapoiss ei jätnud
käbi rahule,
kuuseladvust lumi
potsatas,
alla kukkusid
mõlemad.
Kuusekoopast oravalapsuke
itsitas
ja ehmund oli
natuke,
aga käbikuningas hüppas
oksalt oksale,
kuusepuult maha
potsas lumeke.
Jõulutrall metsas
Metsas suure
kuuse all,
peeti lõbus
jõulutrall,
kuuseehteks olid
käbid,
valgust jagas
kuldne kuu,
igal kuuseoksal tähti,
tähesäras terve puu.
Kuusetipus harakas,
seljas kuldne rüü,
kaelakeeks pihlakas,
kädistav ta suu,
uhkeldas ja uhkustas
kaunil kuusepuul.
Sabaotsas hõbetutid,
olid jänestel,
kaenlas ehteis
meepotid,
karumõmmidel.
Sitsid,satsid seelikul,
reinuvaderil,
kõnnak graatsiliselt
edev,
naeratav on kuu.
Hundiulgki imeline,
rõõmu temaski,
ulub laulu
kuusepuule,
kurjust polegi,
nii võiks ajast-aega
kesta,
jõulud jäädagi.
Libise,libise saanike
Libise,libise
saanike,
saani ees
põhjapõdrake,
kuljustehelinal
tõtake,
aega veel jäänud
on veidike.
Jõuluvana muhe
saani sees,
särasilmsed lapsed
ju ootavad ees,
kingikotid saanis
kõik pakitud,
jõuluvana saapadki
lakitud.
Saanike tuiskab
lumisel teel,
nii tasa ja vaga
on metsatee,
kuusepuud seisavad
kahel pool reas,
üks langeb saanile
otse nende seast,
maha jääb
härmatand mütsike,
mis kuusepuu
langetand peast.
Piparkoogimehikesed
Kõikjal tunda juba
piparkoogi lõhna
piparkoogimehikesi
pole näinud veel
ootavad vist aega
mil kuusk tuuakse tuppa
ja kuuse külge rippu
pannakse.
Sel kuusepuul
kauneid ehteid pole
piparkookidest ehitud saab puu
aga kuusetippu piilub
suur kollane kuu.
See imeline kuusepuu
vaid maiasmokkadele
suu magusaks peab saama
iga lapse suu.
Kui ootad ...
Koju ootame sugulashingi, jõulupüha kaunimal päeval,
kui südamesooja valgus helgib kuusepuust ehitud seal.
Meenuvad ilmast lahkunud, ka noored kes otsingu teel.
rõõmupüha pisar laugel , kes tuleb need kuivatab veel.
Hingerahu ja armastust ....
Hansi!!!
Lehm läks lakka rehele
ja kana läks kassile mehele,
härg ajas nurgas torupilli
vasikas tantsis varbad villi.
Lehm ajas selga uue kleidi
mära mokki värvis veidi,
kalkun rüüpas kanget viina
kukk jõi kruusist hapupiima.
Peni pennil parti paitas
sälg aga siga sauna aitas,
peremees jagas leivakontsu
terve tall lõi tulist tantsu.
Taevas naeris vintis kuu
kui kits tõi koju kuusepuu,
lammas laulis mää ja mää
küll see jõuluaeg on hää.