Sõnale kõige leiti 826 luuletust
Kohvilauas
Kallis räägi, mis Su südant vaevab?
Räägime kõik asjad lahti.
Kallis räägi kõigest, mida oled teinud?
Räägime kõik asjad lahti.
Kallis, meil ühine on elu, elurõõm ja valu.
Räägime kõik asjad lahti.
Kallis, aus meel ja aus keel
hoiavad meid kokku.
Räägime kõik asjad lahti.
Räägime...
Sügismeeleolus
Pihlamarju punetavaid
Sulle täna toon.
Mustritega kampsunit
ma kõigest hingest koon.
Sügis juba õige tasa
kõnnib meie poole.
Sind ma üllatada tahan,
jätan endale hoole.
Iga sügis uus on meile,
uus on tunne südamel.
Armastus tärkab kevadel
ei närtsida lase ka sügisel.
Merd vaadates 12.08
Meri, küll tahaks elada
su kaunis ökosüsteemis.
Su lõhn ja mahe hääl,
mu luulelt aina vaadet röövis.
Sa oled nii naturaalselt lahe,
ei näe enese muukimisega vaeva.
Sa oled nii elus, et unustan paigal taeva
ning jätan oma uhkuse-ja tallajäljed
su läbipaistvasse päikselisse jahedasse
varju.
Armas meri, su loksumine
on kõige rahulikum rahulikkus.
Ma ei lahku su kõrvalt
vaid jään vaatama õrnalt,
kuidas vaikselt vahu vahetades lahutad
mu meelt.
Segane seis, unest mõjutatuna
lähme magama
see päev tiksub täis
juba eilseid minuteid
millel pole asu
ja udused silmad
ei näe enam leida valgust
kirjamustale mis paberile asetatud
küünlavalgel ööl
aita mööda saata see öö,
mis võiks olla kui erinevate kurbuste puhang
tormine, ent rahulik
vajalik, ent põletav
nii antidootne kui võimalik
milleks?
on asju, mida keegi ei tea,
see saladuse laegas, mida üks inimhing varjab
hoiab oma südame põuetaskus nagu kuivanud hernetera
lootes, et kellelegi on seesama hernes
kuskil seal samas põetasku hõlmas
tuul vuhiseb mööda ja vankrirattad kan .....
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
meid suve heldus
meid suve heldus
elu sigri-migrist teeb
siiski vabaks
kui aias astril avaneb õis
hommikuses külmas kastes
palja jalu käia võid
kaob muul kõigel sinu üle võim
kui sinitaevas valge pilv
pilliroo lehtedel järve ääres
veel väreleb päikese kild
suu küsima midagi enam
ei pea selles helduses
lihtsalt olla on hea
Naeratus on kallis
Naeratus ei ole kunst
ega raskus suu peal.
Naeratus ei ole pilkav
ega mõni naer, mis valu teeb.
Naeratuses on südamesoojust
ja lahket pilku lummavat.
Naeratuses on päikest palju,
midagi väga, väga säravat
Naeratusest saab hoogu juurde,
rõõmu kõige paremat.
Naeratusest kaovad pisarad suured,
jäävad vaid õnnepisarad.
Mõni Naeratus jääb varju,
su oma-enda hingele.
See Naeratus saab välja paistma,
kui oled tänulik sa elule.
Igal hommikul
Igal hommikul, kui padjalt tõstad pea,
istud voodil, mõeldes, mida unes nägid,
kas siis tuleb pisar, hoopis naeratad
kõige selle peale, mida Sa seal tegid.
Igal hommikul, kui ärkad uimasena,
ennast siruta ja veri keema löö,
vahet pole, kas Sul vaba päev on täna
või siis õhtuni Sa veedad aega tööl.
Igal hommikul, kui särad nagu päike,
oled rõõmukiireks iseenda sees,
luues naeratuse, rõõmust silmaläike,
enda ümbert positiivsust leiad veel.
- Tarmo Selter -
2023
Õhtuneb
ära puuduta praegu mind
eha valgus seda juba tegi
peenral öös
edasi õitsev lõvisuu
hernelill potis maja trepil
üle hetkete kõrge serva
veel kinni võtta saan Sinu käest
uuesti olla hellus õrnus
plehku panna aja käest
ja kõigest väest
*
ma siiani aru ei saa
kuidas tähtede põlemisest
tekkida sai Su käte puudutus
mu suud otsiv Sinu suu
see toomingalõhnaline mai
millest veri on äkki kuum
tund lahti nii hiigelsuur
ja ma ei taha
jälle on õhtu
eha valgus maja taga
mäel oma istutatud
suureks kasvanud
männi tüvel
kui saaks isegi aru
millest on kahju
millest oled lahus
võimatus saada selle
kõigega üheks
ja ma ei taha
koos õhtuga
tõusta öösse üles
selle suve suurest
soojast sülest
31. 07. 2023
SKIBIDI - SKIBIDI peldik
Arvutimängud rikastuvad iga aastaga
igasugu huvitava saastaga
Rosalia Nextbot oli eelmine
ja uus Gmod õudukas on selline;
kus mingi ivelik irve vaatab otsa
peldikupotist ja peab mulle ratsa
silmad punnis ja hiilguses
uut tüüpi vastane oma kurjuses;
olen monstertrucki otsas seal
kus katusel raketiheitja peal
andmaks tina igasugustele
ja pean vastu seisma deemonitele;
muudkui huvitav tümm käib
kui ligineb selja taha nagu näib:
"SKIBIDI - dop - dop - dop - YES - YES - YES!
SKIBIDI - SKIBIDI - DIP - DEIP!
SKIBIDI - dop - dop - dop - YES - YES - YES!
SKIBIDI - SKIBIDI .....
Kallis
Sa minu ellu tulid, kallis,
päevadese sära tõid,,
hetkes tundetiivul kandsid,
puhata nüüd veidi võid.
Sa naeratad nüüd mulle, kallis,
olles minu päikene,
luues selgust päevas hallis,
silmad rõõmuläikesed.
Las ma hoian Sind, mu kallis,
olen Sinul olemas,
valmis ikka kõigeks, kallis,
mis meil elus tulemas.
- Tarmo Selter -
2023
Sa suudad veel
Istun aknalual,
mõtes lilled ta haual.
Ma ei taha sind kaotada,
tahan sind armastada.
Ära ütle, et see hüvastijätusuudlus,
istu minuga männisalus.
Ära mine, sa suudad veel,
oled kõigest eksinud eluteel.
Kuulen su hingetõmbeid,
kuula mu lauseid.
Armastan sind,
nagu sina mind.
Küpsesaiake ja 7 murjamit
Üks ema soovis last
kellel nahk valge nagu lumi
ja ta punase huultega vast
ning ühel päeval isa astuski ruumi;
ent teame nüüd, et polnud see sakslane
peavad Grimmid konteksti muutma muinasjutult
kui lapse isa oli pagulane
sündis Lumivalguke ka päevitunult;
nii on, sest filmis osatäitja
keegi ladina Ameerikast
ta Disney uus laste südamete võitja
ja pöialpoisid
ei tea kust ilmast ja maast;
pealkiri ongi aus ses mõttes
"Küpsesaiake ja 7 murjamit"
ei tehta filmi päris konteksti võttes
sellega antakse filmilt sõnumit;
me Lumivalguke päikese alt
ei vaja k .....
Öös on asju
Poolteist nädalat olnud
suvel taevas tähti
päike varem alla läinud
ja peetakse pimeduses vahti;
juuli/augusti ööd ja õhtud
on kõige romantilisemad
loojanguga saavad kehad nuumatud
võõra mehe haarmes sa lamad;
südikus pole eelis
kui võõraga kohtuda
talle järele anda on meelis
sa ei tea, mis võib juhtuda;
teenida raha tänaval
või keegi kolleeg internetist
ekstaas sinust tal kaval
lõpmata rahuldus ajutist;
su elu väärtus tal vähe
kui veri räägib, siis see tuleb
ei mahu talle pähe
et jälle naine tal sureb;
pargis ja jõe veerel on märk
elutu .....
Ootus
Oodates valgust, vaadates tähistaevast külmal, kuid miskipärast armsal ilmal,
olles vaba absoluutselt kõigest,
mis kord ka piinas -
ma usun, et on sellel seletus.
Arvamus, mis lõhestas hinge,
on nüüd seinal mälestusena,
tähendusena minevikupilkudest.
Lebades kastest märjal rohul
koos oma nähtamatu sõbraga,
ma rõõmust nutan.
Tuul läbib su juukseid kui jää,
puudelatvadel paistab kumav päike,
mis ületab unistuste mäe.
Meil minna on aeg, näe!
Olen
Ma pole küll meremees
kuid laineharjal tahaksin sõuda.
Ma pole küll jahimees
aga osa saagist tahaksin nõuda.
Ma pole lendur
kuid julgust tahaksin kanda.
Ma pole filantroop
aga endast kõik tahaksin anda.
Ma pole mägironija
ent tipus tahaksin käia.
Ma pole kaevur
kuid teemanti tahaksin leida.
Ma pole ehitaja
kes samba püstitaks nüüd.
Ja pole kohtunik
kes tunnistaks kellegi süüd.
Aga ometi kõike ma kogen
ja unistus seisab mu ees.
Kõige tähtsam on see kes ma olen:
Isa, Poeg ja ka Mees.