Su huultel on pärnaõie mesine maik Ja lokid mu peos nii mõnusalt siidjad Sinisilmis peegelduvad valged liiliad Nii seisame, me ümber kõik on vaik
Valud kõik korjaksin kokku, mis maailma külvatud on. Kõplaksin neid mullast välja kui maltsa, mis põllul üleliigne on. Juuriksin juurtpidi välja, valud, mis nii lõpmatud on.
Kõik on läinud tare tühi ainult kell see tiksub veel Aeg on oma sammud seadnud minekul on veel ja veel
Kõike ei jõua ja kõike ei taha. Kõik pole hea ega kõik pole paha. Aga on üks, mis kõikide asi - enese järelt siin maailmas kasi! /Mari*Uri/
Kõik mida tean... Selles pole tõde ega valet, Tean vaid... Et siin kohal, ei mängi sinuga ma malet.
Tänavale veeres pall, lapsed kõik on trammi all, paistab soolikas ja keel, mõni jalgki liigub veel.
Kõik tänavad on öösel vaiksed. Ka linnulaulu pole kuulda seal. Vaid armunud, kes pole paiksed. Veel jalutavad linnapeal.
Sa valetad mulle taas nii usun seda kõike sa tead rohkem kui ma arvadatagi võin sa keerad ja põrad mu sees kõik ringi et mul sellest hakkab hea nii kestab igapäev
Käia ja näha, olla ja teha. Koguda muljeid ja magada maha. Kõik tuleb kasuks, mis meeled lööb valla, tarbetud mõtted pööningult alla. tri:nu
Akna taga krabistab vihm ja nutab ilm-, kõik see mulle nii tuttav on...
Minemised, tulemised paigalsamm ja spurtimised nagu usinad sipelgad või talveunest virgunud kärbsed kõik on vajalik, oma ajas ja kohas. tri:nu
rõõm olemisest mälestus olnust elevus tulevast hoomatus kõiksusest tri:nu
Kalli Sulle, kalli mulle, õnne minult ainult Sulle rohkem veel, kui jõuad kanda, kõik ma tahan Sulle anda!!! - Tarmo Selter - 2024
ülalt alla päevi nüüd päike muudkui voolab muld saaks soojaks põld elu loojaks nii helde kõik muud midagi ei soovi meel see kestaks ainult veel
Ikka kena kevade rõõmu tood meil kõigile, kingid soojust hingele, puudutad õitsele südame. Kaunilt särab päikene, taevas helesinine, ilu jagub kõikjale, kevad on ja jääb südame.
Lumehelveste keskel keset kevadet, nii võib ka nautida ilma. Päikest on kõikjal mu südames, mul lust ja rõõm on olla!
Ma ei karda saabuvat surma Ükskord ta võtab meilt kõik… Naudin elu magusat hurma… See on saatuse kõrvalepõik….
Ilus on olla ka vihmaga, nii peabki kevadel ju olema, loodus ei saa läbi vihmata, elu peab kõikjal õitsema, pungi looma, puhkema.
Päikesetõusuga koos tõuseb emakeel kõrgele taeva. Kiidusõnad kõik on hoos, kiitmaks kaunist emakeelepäeva!
