Sõnale kümme leiti 74 luuletust
Sündinud tupealune
Seal kortermajas sees
elab oma emaga mees
kes pole hoidnud end
aga saab kohe kolmkümmend;
kasvada täismeheks pole õnnestunud
kui pole emme tissi otsast kukkunud
sind ta joodab tänapäevalgi
sul küpsust pole ollagi;
ja kui vaja minna pesema
käsib selga küürida su ema
kolib sinuga vanni tema
see teada, kuidas õppisid pehmo olema
ja kui leidsitki omale naise
sai partneriks vanakurat ise!
kinnitab piitsa oma vööle
paneb su esimese asjana tööle;
ja nüüd hilja, te abiellusite
suhe matriarhial ehitasite
kui soovid, ta annab sulle oma keha
vastutasuks peale su .....
Tibu
Koore raksudes sala-sala
tuleb munast tibu,
hakates siis ahastama,
kas on kõikjal pidu?
Munad kõikjal igat värvi,
tema koored kollased,
ajades nii täitsa närvi
pisitibu kullase.
Koputades koore pihta,
mis nii õrn ja roosakas,
lõhkus muna nõnda lihtsalt,
välja koorus tibu ka,
munad andsid palju värvi,
keetmata veel need,
pandud olid lihtsalt korvi
olles pliidi poole teel...
Tibudel nüüd hakkas kiire,
ehk saab teisi päästa veel,
ületades oma piire,
munad purunesid teel
ühest korvi otsast teise,
kahest tibust kümme sai,
nii põgenedes järgi jäid veel
.....
Kevadine käik puukuuri
"Päriselt ka? Tõsiselt mõtled või?"
küsisid mult lihased, kui mootorsae tõin.
Saagisin ja lauajupi pooleks lõin,
siis tõdema pidin, et kadunud mu võim.
Puperdab süda, spinnaker on ees.
Talveblokaadi lodevus ikka veel sees.
Järsku saab must veel normaalses vormis mees,
kui kümme tuhat sammu käin ja ujun külmas vees?
Kirve Irve [2]
küll ta on kaval, ennast üle kavaldamas, tabab pudel maksa,
tuule iilist ja puu lehtedest jälle leiierdamas,tervikut ei taba
tava draama,originaalsus jäi 30 aastat maha, halba öelda ei taha,
Kuid no kaua ma pean kannatama, kui kanala tagant kostub jälle hala?
Pea maha ja kitkun sulgi, sitkust kasvõi mitukümmend tundi, lasta jutti,
kruttida vanamutti, sikutada seda häbematut feminatsi tutti, kaldud kurvi,
mul autopiloot, isegi ei juhi, mööda piirjooni nuhi, ähi puhi,
närvi tulist, ikka leidub mõni muri, kes arvab, et ta on kõigist suurim,
ei puudu iial ühestki tunnist, .....
paks armastus
mu kangelane armastas vast
kümme minutit
sest peale seda muutus ikka
väga muretuks
õnn oli sahtel sisaldas
veel hulkka paberit
jäi ehkki koridorri nõutult lahti
valge uks
tol päeval
hiigla parvedena
noogutasid tuvid
teeperve oli keegi
portsu küpsist visanud
need kortermaja aknad hoidsid
avatuna huvid
ma pole iial
nõnda hingest
roppust kisanud
Sanya
Seadvuse Teadvus
Unustasin ära; liigne kisa: liigselt härga;
sära tagant ära väänan; silm sidena;
hingeldan; pidevalt; lille viljeldand;
kandu kinnitand; sihtind maad;
oma linnu lennul; petnud silmi;
seistes keerdus; kaua see trall siin kestnud;
ei tea mina; äkki tead sina; iga hinna;
valmis maksma; selle eest mida sisse hingan;
pilkan; loomingut milles valmis olla;
kaua ma siin ikka ootan; pigem nagu tolvan;
torman; läbi okkaliste põõsaste;
Lootes, et elu kõik ise korvab; kõik korraks;
peatuks; mu pealuus; kadus teadvus;
sõnade seadvus; nahh su headus;
kui tagajärgedest muffigi .....
Printeri Ülemvõim
Võrdle mõõda ja ära rahune!
Ära kutsu end korrale- ära rahune!
Saa naudingut sellest, miida endast arvad;
Usu et oled suur uss kes võib teisi tappa;
Kui aga tahaks; positiivne kurjus elab vanaks;
Lurjus maailma nabaks, aeg vaheta paber rahaks!
Kes see vaesete mandumist ikka kuulata tahaks;
Ela elu nii ahnelt nagu madu kes sööb oma saba!
Löök anna kabast: kui ori tahab vabaks;
Söök saab lambast kui hunt end nende keskel varjab;
Kellest siin sa ahne tirts ikka hooliks;
Kui laua peal on sulas paarkümmend tonni;
Röövi varasta kui vaid saad; valeta, sest elu mõte;
On s .....
Mats ruudus [2]
kui arvad, et ta hakkama saab siin Reaalsuses;
see puudu su teadvusest; kui kitsarinnaliselt maailma seirad; Tegelikku eirad;
Vaata ringi; elus on enamus veidrad; ees kõikjal seinad; ootab poissi vangla;
kui ei õpi teenima ta leiba; ema hool; ema hoor; ema koob; ema on tore LOOM;
kui ta vaid meest oskaks toetada ja hoida; ehk saaks ka peres kõik korda,
sa parem tormi rahunemist oota; mitte mässa selle vastu; lõhud kodu ja;
varsti polegi vägivalla eest pääsu; sest emotsioon on julmem kui rusikas;
vaevalt sa seda enesele tunnistad, kui neid teravaid sõnu läbi ta südame tulista .....
Sõbrale
Las müdistab äike, las puhub tuul,
meie sõprust ei takista miski muu,
isegi mitte meie väikesed vead,
vaid hoopis meie noored pead.
Olgu või miinus kakskümmend kraadi õues,
meil ikka ja alati soe süda on põues
ja päris ammu mängisime lumesõda koos,
olime lausa kella viieni hoos!
Oi, aeg on suur ja miski seda peata.
Ega aega siis ajajaamas seata.
Alles eile me lapsed olime ju,
meie sõprus on ikka veel suur!
Pahandus
Kus vitust ma, peaksin teadma, heaga,
panen alati peaga,kui värssi hakkan seadma,
ei nad peata, seda, võivad neada, lukku suu jämeda reaga,
mis siin ikka teada, alustan veaga,
Pillun mürki, kümme kükki, pole ma üksi, kohe saad kümpi,
nobedalt süttin, närivad küüni,võrku nad ammu püüti,
ammutand müüti, lammutan müüri,veri ei hüübi, keegi on süüdi,
maha müüdi, kolisid heina-küüni,veidralt keerasid tülli,
nüüd näed kütti,võbelevat sülti, lihvimatta jäänd külgi,
lotendab-lotendab, ohkega rohkelt saand, enest popuatada,
kopertab-loperdab,torke .....
Alati
Laman nõrgana voodis
ja ootan surma saabumist.
Sind nii väga endaga hüvasti jätma ootan,
kuid sina oled ammu juba minust loobunud.
Või õigemini olin mina sulle ei öelnud,
sest kohtasin kedagi teist.
Kedagi, kes vaene polnud,
kedagi, kellel sarmi oli palju olnud
Kuid nüüd laman üksinda ja ootan enda surma
siin näruses vanas haigla palatis ja alasti.
Kuuskümmend aastat siin ilmas piinelnud,
sest raha olen armastusele valinud alati.
Tööidüll
Algas legetatiivse kodaniku elu.
Ãra vaata enam pidusi ning melu.
Las vara ärkamine täidab su hommikuid.
Kildine jalutuskäik on ärkamisele bronnitud.
Vaheta riided, kiiret pole-vahetpole.
Kraba munchied ja astu päeva rõõmsameelselt.
Ainult tööta usinalt,
saa palka, söö ja maga.
Löö vãlja endast loll naga,
näita enda ûhiskondlikku kuuluvust.
Ymberringi vaid vatid,
šlangivad.
Ei kurda tegelt yldse,
почему я експерт жланг.
Töötempo on tappev,
tõmbab lausa tissi põletikku.
Päev on korda läinud siis
kui tunnikese saab teha toolil .....
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....
Naine tõmbas uttu, olen jälle vaba mees,
Päevavargaga ta kokku elada ei tahtnud.
Mu vana brigadir nüüd hoopis talle külge lööb.
Koondamise põhjus: kollektiivi ma ei mahtunud.
Tunda võin end uhkelt, ma käin uues kohas tööl.
Ülemus mind firmadele sunnib müüma õhku.
Lõunapausil võileiba kiirnuudliega söön.
Aega hoian kokku, panen kvantiteedil rõhku.
Olen veidi sportlikum kui tavaline mees,
jooksmas enne kümmet näha võid mind igal õhtul.
Raske töö vilju naudin laiekraani ees,
kõik raskused mis tõstan jõuavad mul otse kõhtu.
Tunnen end siin tugitool .....
Kokatädi Laul
Mu pärmitaigen kerkib üle ääre
Ja üle linna tuntud mu pelmeenid
Viib keele alla kreemjas leivamääre
Mu kringel, koogid ja mu keedukreemid
Kokatädi – kokatädi
Kokkan kasvõi päevaläbi
Soola lisan õige pisut
Ja siis soovin teil head isu
Ei valmi kuubikust ei puljong ega kaste
Ei valmistoiduletist tule salat
e-aineid pole vaja meie lastel
ma õpetan neid sööma iga kala
Ka minu puhul kehtib tuntud väide
et armastus käib ikka kõhu kaudu
toit pole mitte pelgalt kõhutäide
nii püüdlikult ei kataks siis me laudu
Kui pidupäev, siis kasvõi kümme .....
Odüsseia aastad
Vist enam pole paslik öelda „ma ju nõnna nuur“
Ma juba kümme aastat olen olnud täitsa suur
täiskasvamiseks ikka pole valmis
Ma elu mõtet näinud ühes, kolmandas ja muus
refrään ehk jäänud samaks, aga salm on aina uus
Suur hulk kaasautoreid neid aastaid salmis
Jah, see on meie põlvkond
tal veri vemmeldab
kes ise ka ei tea
kas tasub nõnda tõmmelda
Jah, tal kortsus ülikond
globaalselt pendeldab
ja lugupeetud hallpea
hulguseks ta tembeldab
Nojah, me tahaks kunagi
Ka kõrgel lennelda
Ja näha koidupunagi
Kuid enne me ei saa .....
Halleluuja
Ja päike tõuseb idast,
loojub läände.
Tee pöörakuni sirge,
siis teeb käände -
ning keerab ette hoopis
teise pildi,
mis ära muudab eilse
hinnasildi.
See oli kõigest
täpselt sinnamaani,
kui minu tundeid seljalt lugesid...
Kes keeras vimaks pea ja
avas huuled,
kui vaikselt ääriveeri
kaissu pugesid?
Kakskümmend aastat
valmida võib salm,
nii nagu Cohen'il see Halleluuja...
Kuid tõesti - kui on
leivad ühes kapis,
ei ole aega süüa
ega juua.
/Mari*Uri/