Sõnale kümme leiti 74 luuletust
Fööniks
Nägin tuld ja fööniks
ärkas tuhast…
Nüüd ma mõistan
lapsemeelsust puhast
ja miks on nõnda
rabe-toored noored
ja vanadelt miks
pudenevad koored.
Nägin tuld ja mõistsin
ühte äkki,
et uskuda ei tasu
merenäkki,
kes ennustades keerab
kümme käkki
ja ise voogudesse vajub
miks ühtäkki…
Nägin tuld ja nüüd on
ükstapuha,
kas jaaniussid valgustavad
luha
või on see ümmargune
täis ja punnis kuu
või latern, mida hoiab
pihlapuu.
Nägin tuld ja korraga
on selge,
miks loojas õhtu on,
kuid hommik helge
ja miks on maailm
vahetamas telge
ja inimsugu .....
Talvine hommik
Paljas ja lõhki kui kiriku rott
Ma ärgates rentslist end hommikul leidsin
On kadunud põuest mu uhkus mu kott
Vast joomase peaga taas magama heidsin
Nüüd kogukas keha aeg ajada üles
Mälu soppidest tuhnides leida on lahend
Kas tõesti minust saanud vaid joodiku lühend
Mis olema peaks mu pääsetee vahend.
Vaid viivuks veel luban, oma silmad ma sulen
Külmast kaotanud varbad juba nii kui nii olen
Ja kui kauem veel magan mis teha-siis suren
Mul vanust ju piisavalt - kolmkümmend saan suvel
Arvuti sõltuvus
Olen üksi kodus
mõtlen, mida teha
mul hakkab igav
avan arvuti
olen seal tunni
olen seal kaks
olen seal kolm
juba olen olnud seal viis tundi
varsti möödub kümme tundi
olen vist arvuti sõltlane
kuidas sellest vabaneda
ei tea
mis tegema pean
mõtlen
mõtlen veel kord
tuleb vist psühholoogi juurde minna
lähen sinna
olen seal
olen terve
enam arvutit nähagi ei taha
olen terve
aga mul on igav
ei tea mida teha
lähen magama
Su hääl on hüpnotiseeriv
Su hääl on hüpnotiseeriv,
vibreeriv, garboniseeriv
iga rakk mu kehas tõmbleb suurest erutusest,
kui puudutab su häälenoot mu kõrva,
ära mind sellega liialt mõrva,
tõrva ära kalla,
vaid võta vastu mu nätsukumm,
mille heast südamest kingin sulle,
puhu mulle või taga aja hulle,
kes sind austavad,
imalate võtetega meelitavad.
Sõrmega sind hellalt silitan,
salaja pihku itsitan,
pinistan kitarrikeeli,
et laulda sulle serenaadi,
lauluhäält pole antud mul,
mind sellegi poolest kaisutad,
haigutad, kui telekast tuleb mu lemmikseriaal,
pedaal olgu .....
kolmkümmend aastat hiljem
IKKA JUHTUB
et keegi peab
lahkuma
alati tundub
et aeg pole veel
viimane pilk jääbki
aknale jahtuma
hääletu piltnik
on tõllaga teel
kallisse lauda
me kõik peame
mahtuma
keedetud vähkide
silmad on veel
mälestusroad
valgel taldrikul
tahkuvad
keedetud munad
ja lõigatud keel
Jääkuubik
jaah
kell oli täpselt kuuskümmend neli viiskümmend
kui neelati alla
viimane jääkuubik
tunda oli südamelööke
ärevust ja
sekundiseieri tiksumist
siis saabus viimane loosung
mida keegi näha ei tahtnud
sest kõik juba teadsid
mis järgmisena juhtub
pomm
plahvatas
jäises klaasis
klaas läks puruks
pomm
ei plahvatanud enam
ta lasi kildudel oodata
tekitas põnevust
miks neid silte kleebitakse
miks ei lasta elada
mõisatus missugune
mõtlesin
et ootan ka
kuniks torm vaibub
ja ma saan lahkuda
see aga osutus võimatuks sest
keegi ei näinud teisi südamelöö .....