kella nädalaid seisnud köögis panin kukkuma teistest enam poleks lahus tal majas minu ja teistega aeg oleks üks
käel ununenud oli Su naha puudutus suul huulte hõõgus see verel unes meenus hinges ärgates rõõm et mälu leebus lahusolu valu öö pimedusse neeldund
nagu lapsel pead käsi silitada tahtis kulu sees esimest rohelist rohtu hing millest kaua oli olnud lahus saaks otsa see talv läbi kurgus olnud janu
Punaseks tõmbub vihm Ja süttib põlema Lahustub me veri Saame sõgedad olema Kui tuul vaibuks Ja maa laseks valla Kukuksid ka kõik Lõpuks maa pealt alla 06.10.2017
Mida kauem ma sinust lahus olen, seda valusam mul on. Nagu tõmbaks veritsevat haava laiemaks ja laiemaks Valus on... 2008 a