Sõnale lahus leiti 68 luuletust (pop)
Kui homne algab sinuta
Kui homne algab sinuta
ja sa pole nägemas
päikesetõusu, mis leiab
mu täis nutetud silmad
sinu jaoks.
Ma soovin, et ei nutaks nii palju
mõeldes,
kui palju jäi ütlemata.
Sa armastad mind sama palju
nagu mina sind.
Ja iga kord kui mõtlen sulle,
tean et igatsed mind.
Kui homne algab sinuta
Üritan mõista,
et ingel tuli, kutsus ja võttis.
Võttis su käest,
mainides et su aeg on käes.
Üleval taevas ja
et pead maha jätma
kõik kes kallid.
Kui sa keerasid selja minema hakates,
su silmist kukkus pisar.
Elu jooksis silme eest läbi.
Sa ei taha surra.
N .....
Sa lihtsalt võtad ja lööd mu kildudeks.
Ikka ja jälle.
Ma voolan endast välja ning
otsin end päeval ja ööl
Kõigist võimalikest ja võimatuist nurkadest
Mõistus ütleb ei kuid süda sosistab jah
Täna siis
Mosaiik minust tumedais toonides
Tahan haihtuda kõiksusse
Lahustuda olematusse
Unustuse merre
Silmad suletud ja
Süda tühi
Ilois
Olen lill,
õielehti lõpmatu hulk…
Minu pilk vaatab igasse silma.
Teekond juurest maani,
maast taevani pikk –
ulatub igasse ilma.
Südamik seest välja,
väljast sisse äraostmatu
päikesekuu kehalik.
Mittenopitav nimetamatu,
hinge lahustav hindamatu,
kogemuspõhiselt hoomatav,
pühade aegadel pühitsetud…
Õnnelik.
/Mari*Uri/
vihma mõrsja
SIIS SA KAODKI SÜGISVIHMA
halli säbrulisse võrku
mille pinnalt külmad piisad
enam tagasi ei põrku
ihhu tungivates nõeltes
lahustun saan lõpuks meheks
möbiuse maad ja taevast
liitvaks lõpmatuse leheks
jäädavalt kaod kangeist pihust
südaöise kella häälde
pudenevad hangunud ihust
kuldsed piisad aiaveerde
viimast korda peegeldud mu
vihmas laguneval palgel
merevaik lööb sädelema
väsind laternate valgel
Tuppa paistab päikse valgus
jälle koidab uus päev
Nagu uue filmi algus
vaade värviliseks läeb
Selle ilu ees ma tardun
kivistun kui võluväel
ja siis laiali ma valgun
mind lahustumas näed
kui ma jäängi sulle jalgu
lepituseks tõstan käed
su tee pealt kõrvale ma kaldun
poetan pisara kui läed
Mälusopi fotoalbum
täieneb mul iga päev
Ükski olukord ei kordu
iga päev on uus päev
Poetagused
Tulgu tornaado ja sadagu nuge,
trepid on külmad ja nälkjana niisked,
istume ikkagi, vahime viiske,
iseloom nõrk, aga tervis on tugev.
Pudel käib ringi, või pigem kanister,
undavad urrud, on vahused vurrud,
krabinal kasvavad me ajukurrud.
Paika saab pandud nii meer kui minister.
Kuidagi klapitet pisuke pappi,
mõõdukad sõõmud ja purjutan lainel,
säästame raha, ei saa ööga kaineks.
Sööma ei peagi, võib mäluda sappi.
Kuseteed kortsutan vastu poe seina,
kuni veel loksub, ei lõppe me jutud,
rutud on ruteldud, nutetud nutud,
enam me ennast ja teisi ei leina.
.....
Tume
Kõige Kurja juur;ja nad ei kuula;
aga ma ei suuda ennast muuta; annan talle miski puhta;
et mitte keerata seda tundmust luhta;
keeruline; kui teen neid riime; silme ees teeb trikke;
kui peetrus ise; laseb mu väravatest sisse;
aga viimne tuleb ikka iseenesest; vestetes; kus enesekesksed need;
kõik need mõtted mis lenneldes;
sillutavad teed; et petta seda mis eksleb
mõõtmatutes mõõdetes; sõlmin pakti; andsin talle takti;
lasin need loomad lahti; enne kui mõistsin oma andi;
samas vanas mallis; millele miski pole kallis;
ühes mõttes; ühes mõtetus mõõtmes;
mõistes kuida .....
Kandke mind Laatsareti 4
https://m.soundcloud.com/i_pop/gurus-jazzmatazz-lifesaver-instrumental-1995
...
Kirjutan, et magama mitte jääda; unelmas kus jätkan; milles tärkas; tuul mis mu jäätaks;
Lootmata soojendavale päiksele;
Hääl on tasane; endiselt kõigega võrreldes- olen ma väikene, mu mõtlemine väiklane; kui käiiad käiia teravnen:
Elades peopesad verised;
Pääsematta; päästke mind mu enese teadmistest; mis valvab;
Kõike seda kuidas välja kallan; läbi sõnade filtrite;
Hiilides; hilises; lootes, et vaid tema mind tabab;
Lahtisel haaval; peites draamat; avatud kui raamat kuulamaks; nähes puht .....
Jõulusoov
Jõuluvana,
kullakene,
kingi mul kiikhobune,
kuldse saba
ja sadulaga,
noolkiire kabjaga
Oi,mis rõõm
oleks kapata,
jõuda vennakese
juurde,
kaua ta mind
ei mäleta.
Saaks ehk jõuluaegki
veeta,
kahekesi sadulas,
kiikuda ja kallistada,
jõuluaeg meid
lähendab,
muudab elud
paremaks
ja südamed soojemaks.
elujoon
Sammume mööda teed.
Väljas on külm -
peatume kohviku ees.
Ukse vaikides avad
sulan päevinäinud
ruumi hubasuses.
Tellime teed
silmitsen Su -
peopesi.
Pikk ja lühike
koos või lahus
määrab -
elujoon.
Üüratult üürike
hetk rahu
neelab.
Kaon
vaid üheks
elutee
vaoks -
Sinu peopesal.
Endiselt tupealune
Naine paneb maja reeglid sirgu
abielu sellisega on põrgu
teed nii, kuidas sulle ütleb
muidu su lojaalsuses ta kahtleb;
ära teda vihasta
ära teda kurvasta
ajupesu käib kaasas armastuses
nii on elu meest domineerides
isegi looduses on naisel eesõigus
lahus ja abielus
nende mõtetega sa end kurnad
ise tead, kellel päriselt püksis on munad;
hüäänidel vänt on pikem emasel
kui seda on isasel
ning pärast munemist sööb ema ämblik ära
oma paarilisest härra;
see jutt on selge
ilma naise kohaloluta ikka pole kerge
ja kui tahad tööl minna sööma
asus ta ise .....
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu,
Päikese rammul, käimas su kannul,
Teadmised taevasse vaadates saanud,
Massi hüpnoos igavesel retkel ei saatnud,
Reaalsusest ja tegelikkusest saanud saatus,
Kui tehti mida õigeks peeti, mitte mida tahtnud,
Häält kostumas seest tasaselt kuulatan,
Kriban värssi ja ta sulle puhtana ulatan,
Midagi muutmata, Minasid tundmata,
Nähes Midagi Enamat kõige tuumana,
Midagi Elavat, vaatamas meid ja Ta kurvastab,
Nii palju valesid, Nõnda palju endale te lubamas,
Kui su silmad näeksid sama mida mina; sa kurvastaks,
kuid nüüd tead, mida ei saa j .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Salajased silmad
Salajased silmad,
säravad pimeduses.
Kollamustad juuksed
lehvivad tuultes
Lahkus sul piiritu,
sõpru sul häid,
pole Sa jõuetu.
Nüüd kaitseväes käid.
Mina nüüd igatsen
ja armastust tunnen.
Sinust vaid mõtlen
ja huumorit õhkan.
Tunded kasvavad
ja sees tajun soojust.
Teised vaid aimavad,
Sina jahid helgust.
avameri
julgusega võideledes avamerele sõudsin
avastama põhjatult läbipaistvaid randu
teadmata kui sügavale ma välja jõudsin
kas maapealne taevas puudutab veel kandu
väikene pudelist mudellaevuke öös randub.
ilmastiku tuju laineid meres vahustab
loodus püüab säilitada endas tasakaalu
inimestele veekogud joodavaks lahustab
siin kohata võib elusid päästvaid vaalu
delfiinide lauluhääl meelteolu rahustab.
silmad sulgedes.. meresoolast õhku hingan
paitab sisemuses kopsusid ja väljast nina
sammaldunud jälgede vetikatest puhastan kinga
elu - hinge vaheline lepitus l .....