Sõnale lahus leiti 68 luuletust
Ilois
Olen lill,
õielehti lõpmatu hulk…
Minu pilk vaatab igasse silma.
Teekond juurest maani,
maast taevani pikk –
ulatub igasse ilma.
Südamik seest välja,
väljast sisse äraostmatu
päikesekuu kehalik.
Mittenopitav nimetamatu,
hinge lahustav hindamatu,
kogemuspõhiselt hoomatav,
pühade aegadel pühitsetud…
Õnnelik.
/Mari*Uri/
Sa lihtsalt võtad ja lööd mu kildudeks.
Ikka ja jälle.
Ma voolan endast välja ning
otsin end päeval ja ööl
Kõigist võimalikest ja võimatuist nurkadest
Mõistus ütleb ei kuid süda sosistab jah
Täna siis
Mosaiik minust tumedais toonides
Tahan haihtuda kõiksusse
Lahustuda olematusse
Unustuse merre
Silmad suletud ja
Süda tühi
vihma mõrsja
SIIS SA KAODKI SÜGISVIHMA
halli säbrulisse võrku
mille pinnalt külmad piisad
enam tagasi ei põrku
ihhu tungivates nõeltes
lahustun saan lõpuks meheks
möbiuse maad ja taevast
liitvaks lõpmatuse leheks
jäädavalt kaod kangeist pihust
südaöise kella häälde
pudenevad hangunud ihust
kuldsed piisad aiaveerde
viimast korda peegeldud mu
vihmas laguneval palgel
merevaik lööb sädelema
väsind laternate valgel