Sõnale ld leiti 3667 luuletust
Peipsi ääres
Ma jätsin oma jälje Peipsi randa
kui vesi soovib võtku enda kanda
Ma jätsin oma pilgu laineliiva
eks tule tuul kui tahad sealt ta hiiva
Ma hinge jätsin karbiklibukalda
vihm uhub- aegu oodata ei malda
Ma jätsin ennast roo ja rüsi vangi
nii keeruliselt lihtne Peipsi ongi
Pea kevad suvele ulatab käe
Õige õitsemise kuu on mai,
aprillis natukene nalja sai.
Kevad alles hakkab ennast näitama,
kamaluga ilu ja rõõmu pilduma.
Põõsa all lumikelluke,
vaatab vastu päikesele.
Soojust jagab veel sinilille silm,
aina soojemaks muutub ilm.
Rõõmsaid päevi tuleb reast
vaata. emadepäev on nende seas!
Ei tule ka kaua oodata suve,
ta lusti täis ja rõõmuga tuleb.
Piimalimonaad
Mul on mõte, mis kõhtu sobib
energiat täis teid kõiki loobib
akusid uue maitsega laadib
kaloreid kõvasti praadib;
kui teed sporti, muidugi
on lihaste kasvule tugi
uus maitse hea olla ei pruugi
mineraalide ja muu paljugi;
suveks saab uus äri nimega
"Piimalimonaad" mullidega
ehk kihisev valge valkudega
nagu jäätis, mis vitamiinidega;
natuke kaneeli peale
lahendus tervisehädale
annab jõudu igale eale
teaduslik ime tuua kasvõi laadale;
ise surusin ja pressisin
iga öö ja päev kogusin
üles - alla liikus masin
ja patendi ka kirjutasin;
jah, Piimalimonaad, .....
Tänapäeva luuad
Tänapäeva luuad on tõesti saatanast
tänapäeva luuad on ratastel nuga
tänapäeva luuad on metallisulast
tänapäeva luuad on madallennuga;
ei ole muust juttu
"vana hea" elektritõuks ikka
aga tõmmaku see pigem uttu
see kuulub kurjuse sekka;
Õhtuleht kirjutas mingi 7 aastane
sai autasu linnalt oma töö eest
aga mis mõtet masinal nii sitane
üles tõsta jalakäiate eest?;
see neetud Bolt on teinud
karuteene rahva jaoks liikluses
meis igaühel sisemist nõida puutunud
alati õnnetusi ja häda avalikkuses;
ja nad pääsevad sellega
madallennuga "kogemata"
üle v .....
aprill, kolm tankat
kardan juba neid
öid valgeid mis une mult
võtavad hõõgub
vahel hommikuni kus
padi kukub voodilt tekk
*
hanede tiivalöök
pea kohal õhus
Emajõe luhal
tuletab meelde taeva all
tagasi üleni nüüd kevad
jõest voolavast
valgete pilvedeni ülal
*
nüüd kased hapras
õrnrohelises vines
päev sinitaeva
suures sügavas süles
pea tõstad sellest üles
*
maituli praksub
õhtut täidab lõkkesuits
et eha järve
värvib kodukaku huik
üksik kusagil kaugel
MAI
Kevade ilusaim kuu on mai,
siis süda rohkem rõõmul
ja päikesekulda täis.
Mai üllatustest tulvil,
kingib päevi õnnelikumaid.
Siis sirelite lõhn on uimastavalt hea,
iga õis sind armastab,
ses pettuma ei pea.
Kogu loodus on elujõudu täis,
jagub rohkelt meilegi, mai armas on ja hea.
Kevade kõrval
Taas võin soojal tundel ärgata
ja kevadet enda kõrval märgata,
kuulda kuldse päikesekiire koputust aknale,
panna kaunist linnulaulu tähele.
Ei see kevad nüüd käest lähe,
nõnda ennustavad taevatähed,
suvigi on poolel teel,
kannab soojust juurde veel ja veel.
ära loe seda palun
mida ma tegelikult teen
kui usaldan jahtuma
hakanud sõnad paberil laual
nüüd Sinu silmade alla
ehitan nende abil õõtsuva
silla üle igavesti päikesest
puutumata jääva kuristiku
uuesti minu ja sinu vahele
kui palju kordi seda teinud
juba olen pidanud kuulama
rinnust tulevat valusat ohet
Arvo Pärti kuulates
Arvo Pärdi/ Alinale/ kuulates
Su valgete mustade
klahvide helisid
sisse ja välja hingates
poisiea unund puhtus
verre tagasi tuleb
uuesti kui läheksin hõlmad
vöö vahel hommikul päeva
nii kerge on mu jala aste
nii sätendav rohus kaste
kui paadi lükkan kaldast lahti
jõe veele koos temaga oma meele
teades taeva all alles on
avarus ja elu kuldne heldus
inimeses kadund pole elu vastu
leebus aja vastu helgus
päike päeva voolab
puhtevalgusest loojanguni
päike tulvaveena voolab
ujutab üle kõik päeva kaldad
kuskil oodata ei malda
öö ees alles vargsi taandub
kui pimedus saabund
ma aru ei saa mida mina siin
kangesti ootan ja valvan
kas kardan otsa saab see
valguse tõus ja mõõn
tuleb aeg kus mu janu ei kustuta
enam tema karge sõõm
joomise pillav rõõm
KASE MAHL!
Vahest sellinne tunne
nagu poleks tissi otsast kukkunud
kui lehtpuudel on anne
ma saetud oksast vedelikku joinud;
selleks mitu nädalat
kase mahla olnud
on juua kõige paremat
ma vitamiine looduses saanud;
nägupidi oksa küljes
ja auku mida puurisin
ripun nagu nagu hüljes
mida hiljem nikkusin;
ja polegi vaja suhkruvett
kui naturaalne magusus nagu muiste
juues tulvil energiat nagu rakett
ma kiidan looduse ilu mõiste;
nüüd külmikus uus ports
aiasaadust nagu kulda
ülejäänud aastaks nagu kärts
pean kiitma kodumaa mulda
Valu peegeldus koera nukrates silmades
Oh milline valu
pesitseb päevinäinud koera sil.mades,
kes istub kodumaja varemeis.
Ei lähe tal alla söök, ega jook,
pole peremeest, kes ta varemeist välja tooks.
Nõnda ta seal istub,
vaatab igatsedes sinitaevasse,
valvab pommitatud kodukest,
leinab, silmis kurbus ja valu,
nutab taga kodutalu ja armsat peremehekest.
Oh, kes küll võtaks koera valu
ja kurbuse tema silmadest?...
täita armastusega kosmos
mis on minu arm
võrreldes tähtede
põlemisega valguse
tulemisega läbi jäise
pimeda kosmose
Päikeselt siia
ometi kordi lähemal
helduselt mis saada
võib endalegi piinaks
täita armastusega kosmos
mis oleks suurem sellest
mida teha võiks inimene
loomise jätkamise nimel
ülal vähem oleks külm
ja pime
Emadepäeva ilu ja sära
Ema silmad on kui säravad tähed,
südames on päikesekuld.
Ema hinges on õrnust ja soojust,
palju rõõmu ja valugi.
Ema õpetussõnu jagab, elust enesest,
aitab, kui elu põrguvalu teeb hingel,
või kui süda murest murtud
ja jõuetus peal on.
Emake on kui taevane ingel,
kellel nii puhas süda ja hing on.
Emadepäeva kringlit kui küpsetan,
siis rosinaid ohtralt sisse raputan
ja oma rosinasilmset ema ma kostitan.
Emade päev saab olema ilus,
siis toomingas õitseb,
ööbik rõõmul laulu laksutab
ja sinitaevas päike kuldses kleidis keerutab.
Siis lilled kaunilt õ .....
Ma armastasin tartlast
Kui Tammsaare kirjutas "Ma armastan sakslast",
siis mina ütlen, et täna ma armastan tartlast!
Ei sa ei mõista, ma armastan sind ju ka aga täna
täna...ma armastan kõiki...ma armastan kõike!
Sa ei saa aru! Ma pole kõigile! Ma olegi kõik!
Peegeldus sinust ja temast ja neist kõigist!
Aga sina ei saa aru, sina tahad ühte ja tõelist,
Sa tahad olla Päike, kõik või ei midagi!
Minu süda ja hing kuuluvad aga kõigile!
Aga sina ei saa aru...
Mine siis üle betoonsilla ja vaata kõrgelt mu poole kui Kuu,
Kas nüüd tunned kuidas on olla mina?
Kas kõik pole mitte kaunis?
.....