Sõnale leht leiti 390 luuletust
lillede õitsemisest
lillede õitsemisest
jäämas juba oled ilma
puudel lehtede kahinast
valgetest rünkpilvedest
mida otsida unustavad
peagi silmad justnagu
polekski neid enam ilmas
mida on mul peale hakata
aina varasemaks päeva
tuleva hämarusega
hea et maja taga alles on
mändide igihaljas käharus
sügavas talves lumiste
okste ehmatav vähratus
ka siis
ka siis kui oma arutusest
enam maa peal pole inimest
on alles vihm ja tuul päikene
metsade lehtimine
lillede õitsemine
mägede kulumine
jõgede voolamine
elu igavene sünni ime
maa peal kord valge
on siis jälle pime
alles kärbse lend
läbi asfalti orashein
päikse kätte tõukab end
Tuul
Mis sel tuulel viga on,
muudkui tormab ja tormab,
rebib kuldseid lehti puult,
enda keerisesse korjab?!
Mis sel tuulel viga on,
muudkui ulub ja vingub,
terve päeva, kogu öö
on tal keelepaelad pingul?!
Tähekepanuta ju ta,
pole kunagi jäänud,
kunagi ei oke ka,
nii pöörane ta olnud!
sügishommik
veretab trepil
tuulest toodud vihmast
märg vahtraleht
kirmetab hommikuks
teel lomp
sellest kurku enam
ei tõuse klomp hall
aias et söestas
jorjenil viimase õie
kargus ent tuletab
meelde pärast suve
mis taeva alt
voolama hakkab verre
talve unund karmus
hingedekuus öösiti
ringi hulkuv mardus
Öises tuules
Öises tuules lehti nähti
lendamaski vastu vahti,
mõni oks ka vastu jalga
nõnda, et lõin ära varba...
Tuuleiil lõi hinge kinni,
lihtsalt keerutades ringi,
püsti seisin läbi häda,
enam miskit polnud näha...
Lõpuks auto juurest ma
tuppa jõudsin vaevaga...
- Tarmo Selter -
2023
Käes on aeg
Käes on aeg vaadata
sügislehtede mängu,
kuulata, milline imeline kõla neil,
kui oksalt alla nad liuglevad.
Tuules sinna- tänna veerevad,
õhus õrnas keerlevad.
Loodus pakub palju ilu ja võlu,
üht pisikest hetke, mis hinge rõõmustab.
See ilus hetk jääb kauaks kestma,
kauaks püsima südame peal.
Sügis, kallis oled mulle ikka,
kõik minu tunded ja mõtted on sinu peal.
Sügis
Kui möödas on suvi
ja puhatud närvid,
siis suundub mu huvi,
kus erksamad värvid.
On tuuleiil kargem,
kuid õrritab sooja
ja alles oli valge,
nüüd päike läeb looja.
Ei puud kaua enam
kanna neid lehti.
Mis sest, et värv kena,
see neile ei kehti.
Silm puhkab ja ootab,
et kestaks see kuni
pilve seest paotab
end sädelev lumi.
ka see kuulub elu juurde
ma ei lausu
olen vanausuliste
jonnakast tõust
mis siis karvane
pole mu lõust
Sind armastada
eesvanemate silmis olnuks
see taevani kisendav
surmapatt
Aadamast kaasa saadud
pärandus
vanaisa pilguga näidanuks
kus asub uks vaid ema
ei lausuks
hing sul on nüüd
roojane must
ta aru saab milline
kaugus me vahel nüüd
laskus miks värisen
sellest kui sügistuules
koltunud haava leht
Enrgiast tühi
Oooo, kui pask lugu see
lugesin eile õhtulehte
põdtradel tasuta elekter, hee
nad teinud jälle tuulepargi lahte;
mil meil kl 8 hommik ja õhtu
see bullshit on avalik
mil ma kallan vett kõhtu
mõtlen, kuidas see ometi võimalik;
et me ei saa õhust ja veest
teha oma enda elektrit
see mädanik tuleb riigist seest
kuidas valinud valet peaministrit;
kelle eks Elektrileviga tegemist
väga palju ja käsi nüüd laiutata
et ei toimu äriajamist
uusi kohta tuuleparke ehitada;
hoopis tehakse neid naabermaale
kas sealt siis lüpsame raha?
vajutatakse niimoodi pedaale
aga p .....
Enesehoid
isekas
isepäine
järsk ja kannatamatu
kõik on ühe mündi pooled
proovi münti visata
ja sa näed,
et selle taga on ennast piiritlev
inimisiksus
kes ei luba, et tema territooriumile
tungiks vaev ja viha
enesehoid nendel aegadel on tähtis,
eriti kui sind mõjutavad asjad,
mis jätavad südamelööke vahele
vahepeal ehk kaotadki mõne juuksekarva
nii ka sügis lennutab oma kulunud lehti
algava talve rüppe
Sügis
lehti krabistab su jalge all
kui kõnnid üle Inglisilla
Sa vaatad tagasi
tuhmvalgete juustega inimlaps
koolikott seljas
rühkimas Mauruse kooli poole
Sügis veel ootab
ja kannatab vilju endale hoida
et neid päikesesäras lastele nautimiseks lubada
Ööd on juba pimedad
aga mitte nii külmad
et varbad peaksid olema talvesaabastega ümbritsetud
Ma kõnnin ja vaatan ja näen,
Alma Mater -
minu kodu, mu hing,
mu südametuksuv põkse
Läbi raekoja kui sai kiirustatud
ladina keele eksamile
Mäletan neid, kes ütlesid,
et sa ei saa frankofiiliks
ole eestlane
ole eestim .....
Igatsus
Vaata seda vihmapiiska,
aknaklaasilt alla niriseb,
Kevadel jälle porikärbes,
aknaklaasil piriseb.
Kiikan aknast välja,
taevas pilvine,
puudelt lehti kallab,
ilm on udune.
Mõtlen Sinu peale,
mil viimati nägime-?
Aknaklaasil ikka
seesama piisake.
Porikärbes jälle-,
tuleb kevadel.
Ootan Sind mu kallim,
kurb mul sügisel.
meilid
mida teed
aknas täiskuu
seda vaatan
nii minagi
Sina seal
mina siin
me vahel
täiskuust
hele silmapiir
*
nüüd sügis koob jälle
halladest võrku kuhu kinni
jääb suve hääbumise
nukker hurm
vahtrate leekimine
lillede kortsumine
nende aeglane surm
jah hingele näha
on julm nende hukku
kui veres ei tärkaks
kevade ootust puudel
helerohelisi lehti
näha poleks lootust metsas
kus kõrvu kostab käo
vali kukku iga põõsa
alt kadunud lume puhtus