Sõnale leib leiti 56 luuletust
Täna on ka Kristjan Jaagu sünnipäev
sääl Toomemäel
seisab tokiga poiss
ta astuma hakkab Riiga
kui kinni saaks
võtta tema käest
koos minna sinna liina
me tee läeks läbi kõrtside
mõne madala kirikla
mööda mõisaist kõrkidest
sinna suurde liina
kestaks nädalaid
hullutav reid
söögiks sibul ja leib
nooruse mulksuv vein
nii vabad oleme veel
räägime kreeka keelt
täis õhulosse on me meel
purjus õllest ja antiigist
(mulle saadetud luuletus)
The Kinks - Father Christmas
Kui ma olin väike, uskusin ma jõuluvana
Kuigi ma teadsin, et see on mu isa
Ja ma riputasin oma sokid jõulude ajal üles
Avasin enda kingitused ja mul oli hea meel
Aga kui viimati mängisin jõuluvana
Seisin kaubamaja ees
Kari jõmpsikaid tuli minu juurde ja röövisid mind
Ja lõid mu põhjapõdrad põrandale
Nad ütlesid
Jõuluvana, anna meile raha
Ära jama nende rumalate mänguasjadega
Me peksame su läbi, kui sa seda ei anna
Me tahame sinu leiba, nii et ära ärrita meid
Anna kõik mänguasjad väikestele rikastele poistele
Ära kingi mu vennale Steve Austin'i riietu .....
Jätku "leiba", vampiir
Öösiti on lihtsam inditeeti peita
kõigil, kes surematu
ja võib pubides, pidudel meelt heita
seltsita olek ettekujutlematu;
nt. vampiir meest või naist vajab
sügisõhtul on kihvasi kanda normaalne
tantsuplatsile rahvast juurde sajab
ja isu verele on reaalne;
kõht peagi tühi
aga kuna madal profiil loeb
nii peab humaanset ta pühi
seega peldikusse peitu poeb;
pistis käe prügikasti
kust tampooni leidis
nüüd läheb asi ilusasti
punase nõrguva asja suhu pistis;
mekk on hapu kuidagi
maitse pole halb, aga imelik
siis tunneb kõditamas midagi
ja see pole punane .....
Triipkood
Kui ma 13 olin
siis põhikooli vetsus nägin
üht poissi istumas
ja iseendale itkemas;
mulje jäi, et poiss omale võileiba tegi
kui "ketšupit" oli süles ja käel segi
kuidagi vale koht kulinaariaks
kas siis paremat kohta ei leiaks?;
see 14 aastane seal
ütles, et tal deprekas peal
mispärast randmeid lõigub
verest haav nõrgub;
isegi kolmnurga omale tõmmanud
keemiaga närve rahuldanud
aga minu jaoks oli see naljakas
kuidas tahtis tähelepanu see tatikas;
omale triipkoodi vormistas
nagu neegerorja aristokraat omastas
lased ta armid üle skanniga
mis kau .....
näppisin eile õhtul paar tundi vanu värsse
Näppisin eile paar tundi sõnu
lööb meeled õhevile
teel metsas põllul aias
nüüd lume sulamine
õhus sääse pirin
küla kohal kure lend
ka sina ära
ei tunne enam end
kui joodavad su
päeva päikse hellus lembus
märtsi sinas
lõo kristalne kõrge triller
õitsva kraavipaju
esimene embus
*
nüüd kodus õitsvad
ristiheinad
tuul mängib lille lõhnaga
Ernst Enno
kuis hetkes olla võib
nii palju heledust ja leina
selle hetke kõrvale
mul midagi pole panna
mis suudaks seda
sõnades aega edasi kanda
*
Isa ma ei suuda
Püha Paavst .....
Ajavaod
Kõik kaob ja sünnib taas jälle,
ajavagudest saab elu uus
Ajavagudesse jätame jälje,
mis ajalukku talletatud on
Küntud ja külvatud on palju,
küürutatud selga
ja suudeldud maad
Mustale leivale suud on antud
50 grammi leiba-nälga kustutand
Need ajavaod on jätnud oma jälje
nad südames ja hinges sügaval
Kõik kaob ja sünnib taas jälle
jäävad järele vaid ajavaod
Elu on üks suur mõistatus meile,
äraarvamatu ja uus!
Punanina
Ei tea, miks nina tatine
kui maas on pakane
külmaga tatti alla neelan
õues kõndides seda üle elan;
ja toas nuuskan edasi
nohu on vastik asi
varbad endiselt külmad
lõpuks talvised ongi ilmad;
toidu saab soojaks varsti
asun sööma hapukapsast ja verivorsti
nüüd oma nina näpistan
muidu kogemata aevastan;
aga "Atsihh!" tuli endiselt
hoidsin hoogu tagasi ajutiselt
nüüd vaatan alla
tatt on ikkagi toidu peal valla
jätku leiba mulle siis...
Aegade igatsus
Igatsen aganaleiba
millel koorene või
Igatsen kopliaeda
kus karjane olla ma sain
Igatsen õunapuuaeda
mis suviti õitsele lõi
Igatsen pikki põllusiile
kus külvatud,küntud sai
Igatsen suitsuhõngust sauna
kus poolküürakil istuda sain
Igatsen taga aega
kus olla sain peremees vaid
Olen seltsiks sinule
Miks sa nutad,
Vissikene?
Suured silmad pisarais.
Kakane on väike ase,
piima viimati,mil said?
Oota, kohendan sul aset,
allapanu puhastan.
Sooja piima mannerguga,
tüki leiba,peale saad.
Jõuluöö on imeline,
koos meil täna olla hea.
Kordki Jõululapsukene,
sündis sõimes,heinte peal.
Muu,muu!
Möö,möö!
Saabunud on jõuluöö!
Teie nimel
Tühi pea, leidmas rea, ühtivalt seab,
kirjutama peab, kihutamas teie seas,
jäämas endaks, seda minust maailm eeldas,
keetmas uut suppi, mida tundsid,
kui kuulsid, mis murdis läbi teadvuse,
kullast südamest leides headuse,
leides selle peatuse, kus peatudes,
veab mu luule, milles kulgev muster,
ära enest tundes, tsipa nuhtles,
kuid taban nukke, nii sõpradel kui vaenlastel,
viimaseid mul pole, pole vaevand eneses,
vaid kirjutades vestetes ja kui keel neil peksleb veel,
siis selgeks igas hetkes teen, mis mind hoiab,
neid uputab selles samas tulva vees, kurba meelt,
hoian ja .....
Kui sa vaid mõistaks..
Kasvasime koos, eraldi välja teiseltpoolt, vanaks jääb iga noot,
ja süüd endalt ei veereta seekord, kuid äkki paraneb miskit ükskord,
kannan selle eest hoolt, annan endast parima, enne kui mõni holmes
mind jälle narrimas, et ma "halamas" vaid pajatan valust,
see mu inspiratsioon, mis iial ei kadund, ma laulu kandnud,
kuniks kõigest maisest lahti lasnud, isegi kui laastun,
mulle leiba taevas pakkus, sellepärast igavene austus,
igavene truudus igavene lahkus, küsi ja saad ausalt vastust,
kuigi teid ei huvita, pole isegi süüdi kuigi vabandan,
vastikud ja kavalad, .....
Magama minek
Igal õhtu hilja
Proovin luuse lasta leiba
Kuid hoopis mõtlen
Laman ja mõtlen
Mõtlen välja riime
Kuid ei pane kirja
Täna pole ju viimne
Panen homme kirja
Hommikul on meelest läind
luuletus ja meele väin
Täna õhta juhtub vast sama
Hommikuks jälle meelest läinud see jama
Mats ruudus [2]
kui arvad, et ta hakkama saab siin Reaalsuses;
see puudu su teadvusest; kui kitsarinnaliselt maailma seirad; Tegelikku eirad;
Vaata ringi; elus on enamus veidrad; ees kõikjal seinad; ootab poissi vangla;
kui ei õpi teenima ta leiba; ema hool; ema hoor; ema koob; ema on tore LOOM;
kui ta vaid meest oskaks toetada ja hoida; ehk saaks ka peres kõik korda,
sa parem tormi rahunemist oota; mitte mässa selle vastu; lõhud kodu ja;
varsti polegi vägivalla eest pääsu; sest emotsioon on julmem kui rusikas;
vaevalt sa seda enesele tunnistad, kui neid teravaid sõnu läbi ta südame tulista .....
Ekskrement jätkub
Rumaluse tunnistamine oli mu parim omadus; suur kahtlus su kottide pihta nagu obadus;
mida oleksid justkui terve elu oodanud; hirm meid kõiki oli moondanud; tõe eest jooksma pannud;
mootsalt üksteise kannul; naerdes selle üle kes ennem alla vannub; siht olla ees teistest lasub;
jooksid enne kui kõlasid stardi paugud; nüüd igal sammul kardad selja taha vaadata; igakord
kui vitsalt tulevad laksud; higisena enneaegselt porises meele mürgi mülkas maandud;
ja üle jäänute kombel valesti mõistmise tõttu mandud; kui kurb ja kahju; kui julm: ta karjub;
sul junn tardus kui vesi len .....
HEAD UUT AASTAT!
Räägitakse, et tähtede langemine toob õnne…
Olgu saabuv aasta kui lõputu tähesadu!
*****
Vana aasta vaikselt ukse suleb,
ta puudutusest link veel soe
ning tema kannul kohe teine tuleb,
kel eelnev üldsegi ei loe…
*****
Aasta las lõppeda küünalde säras,
Uusaasta avagu õnnele värav!
*****
Kiirelt kaob aeg aastate reas.
Mida toob uus aasta –
saatus vaid teab….
Meie kuid ootame õnne ja head.
*****
Särab tähti ja põleb küünal,
voolab vein ja laul on suus,
pannil sulab õnnetina –
n .....
sügisball
tasa raevun mul tilguvad räästad
kõlukülmust kurk kōrvuni vööl
laiad laaned sees graffitud seinad
hilisõhtuni valutan tööd
pime pisku mis lubatud silmale
sulab näppudelt jahune leib
narrinägusid naerdakse viluks
nende kulul käib sügiseball
sinkjashalliks surm suudleb kord huuled
raudne voorimees kodu koob tee
turuplatsidel kirkad on hinnad
hingemüümata mõned on veel.
puts.®
Ma ei taha sõprust vaid armastust!
Ma kardan inimesi
Kardan olla üksi
Sest köik keda ma imetlesin
Tömbasid alla mu püksid
Jätsid mind pimedusse
Jätsid mind maha
Töbasid välja selle imetluse mu seest
Löid noa selja taha
Kardan olla söber
Vb olen lihtsalt nöder
Vaikimine kuld, rääkimine höbe
Elu on karm ja kröbe
Kuumutab kui hull
Kuni vaimuhaigust pöded
Näitab sulle tuld
Kuni oled söge
Jah.... Ma kardan olla su söber
Las ma ütlen teile
See mis juhtus eile
Jagasin oma südame teile
Rebisite selle puruks, ei tundnud leina
Nüüd peksan pead vastu seina
Antsite mul tuld kui mina andsin leib .....
Naine tõmbas uttu, olen jälle vaba mees,
Päevavargaga ta kokku elada ei tahtnud.
Mu vana brigadir nüüd hoopis talle külge lööb.
Koondamise põhjus: kollektiivi ma ei mahtunud.
Tunda võin end uhkelt, ma käin uues kohas tööl.
Ülemus mind firmadele sunnib müüma õhku.
Lõunapausil võileiba kiirnuudliega söön.
Aega hoian kokku, panen kvantiteedil rõhku.
Olen veidi sportlikum kui tavaline mees,
jooksmas enne kümmet näha võid mind igal õhtul.
Raske töö vilju naudin laiekraani ees,
kõik raskused mis tõstan jõuavad mul otse kõhtu.
Tunnen end siin tugitool .....
Ma pole
Ma pole …
Iial visanud küpsisepakendit teeperve kraavi
Manustand tundmatut valget ja pulberjast kraami
Jäätunud lompides lapsikult tallund
Massipsühhoosile vähegi allund
Kellegi kõrgema jõu poole pöördund
Kinga seest avastand jalga, mis hõõrdund
Närimiskummi lauaplaadile toppind
Tolmuseid vaipu isegi kloppind
Purjuspäi kukkunud valusaid sinikaid
Kõhus jai` tea-veel-kus kogenud liblikaid
Haavanud noaga end nimetissõrme
Söönud grillliha, mis veidike kõrbend
Andestust palumast loobunud uhkelt
Kellegi ees nutma lohutult puhkend
Kaup .....