Sõnale lombid leiti 12 luuletust
Tasakaalupunkt
Lagi on pea kohal lõhki
ütleme vaikides üksteise mõtteid
hõljutab külmunud õhkki
eluajajõe jäätunud katkeid
Ootame pingsalt kes ütleb
teeks tule mis südamed sulatab
kelle sõna ja surmvaikus kätleb
kumb tikud ja paberi ulatab
Laetalade pragudest sajab
imeilusaid helbed me tuppa
küll naeraks ja nutaks su najal
hetke lumma kui suudaks vaid tappa
Arresto momentum ja viibe
sinu tõsised hoolivad silmad
silmis seiskunud ajajõevaade
lombid põrandal- kevadeilmad
Laetalad on pea kohal lõhki
just säärased olema peavad
hõlmad taanduval talvel teen lahti
sii .....
Kevad
Paistab päike, vulisevad veed,
kõnnin lumest puhtaks saanud asfaltteel.
Mu jalge ees on esimesed lombid,
kus väike tüdruk juba trambib.
Lumikellukesed nüüd helisema löövad
ning lapsed metsast neid rõõmsalt koju toovad.
Pajutibud pehmed, hallid,
oksal reas on nagu pallid.
Linnud taas on tulnud koju,
laulnud rõõmsaks meie tujud.
Paar
Kas läbi udu paistmas veel
on miskit ilusat?
Näha vaid on lombid teel
ühes minuga.
Vaatan veidikene veel,
kas ehk kaugemal
on midagi mu teel
alla langemas.
Kõnnin veidikene veel,
näen, ta tuleb taas,
kohtudes sel´ metsateel,
on ühest saanud paar.
- Tarmo Selter -
2024
Sügis tuli!!!
Sügis vihmapisarais
meile täna jõudis,
oksad täitsa märjaks said,
täitusid ka lombid.
Lehed kõikjal kullakarva,
on ka punaseid,
mida täna kohtab harva,
varsti kõikjal neid.
Suves tõusin hommikul,
nüüd sügisesse astun,
varsti lehehunnikud
mul vaatamas on vastu.
- Tarmo Selter -
2023
Linnas on kõle
Linnas on kõle ja vihmane päev.
Pilved on tumedad ja hallid.
Lombid on märjad ja külmad.
Seda on võimatu näha,
Ja vihma sajab
Taevast alla.
Ja see langeb raskelt.
Kõnniteed on üle ujutatud,
Tänavad on segaduses
Ja autod liiguvad aeglaselt,
on külm päev.
On november.
See ei peaks olema
Aga kevad on liiga kaugel.
Sume ilm on masendav
Vihmavari on märg.
Ja kasukas on läbimärg.
Teed
Tipa- tapa kodust,
koduväravast välja
viivad kõik rajad ja teed,
mis nüüd kooliteeks muutuvad ees.
Tipa- tapa sügis ei tee nalja,
vihmalompe aina kallab.
Lombid siin-ja sealpool teed,
lastele see rõõmu teeb.
Kummikud nüüd võta välja,
kuid ka paljajalu võib.
Plärtsti siia, plärtsti sinna,
lompe lugematul arvul näib.
Korja kõik kirjud puulehed kokku,
tunne rõõmu sügisest.
Esimesel kooliteel nad õhku lennuta,
lindudele lehvita,
kes Lõuna poole teel,
soovides:
Head teed!
Head teed!
Sula
mis rõõm kui
hing saab viimaks
talvest vabaks
põld lumes enam lama
meeled tardumusest
äratab oksal paisuv pung
verel unund sund
nii pärani kevadele lahti
on iga päikest joov tund
*
on lumi läinud
kõik lombid
täis on taevast
nüüd käsi kinni võtab
puude kaelast
saab vabaks viimaks
talve talumise vaevast
limpsab meelte
soojaks läinud põski
rõõmsalt kevade kare keel
ikka veel ja veel
16. 03. 2023
Kevad
Pahupidi pööratud on jälle kevad,
rasked pilvekoormad peal.
Päikest näha pole enam,
uduvine hiilib mööda maad.
Sügise näoga vihmalombid,
laiutavad tee peal ees.
Eemalt paistab silma mulle,
toomingas, mis õiteseb veel.
Soe tuul on alles jäänud,
kevadesse kisub meel.
Pilve tagant miskit liigub...
Oleks päikene vaid see.
Kevadeootus
Väljas sirgumas on kuused,
mida kõigutamas tuuled,
mõni okas maha langeb,
mõni teele, mõni hange.
Väljas loomas öiseid lilli
külmakraadid külmaiilil,
jäisus katmas üle maa,
päike kõik need sulatab.
Väljas vulisemas veed,
päiksekiirtest suland need,
hangedest on saamas lombid,
kevad saabumas nüüd ongi.
- Tarmo Selter -
2022
Reisihull
Ei uhkust enam tunda saa,
kui lähed reisima,
häbist mul on silmad maas
ja teised põlgavad,
ma siiski reisikoti pakin,
sest kirg mul suur on sees
ja juba vuravadki rattad,
varahommikusel teel.
Tänavad on inimtühjad,
mõnes aknas valgust näen,
tuul on rebind mõne oksa,
vaikus kaigub kõrvades,
reisikohvri rattavurin,
laulab kurba laulukest,
vaatan taha,mõtteis ohin,
vihmalombid asfaltteel,
südant läbib mõnus soojus,
kodus olla tahaks veel.
Eksikäik
Ma hingan sind sisse kui mett
kui rähm sinu palgeilt on pühit
Me higestat meelte kvintett
ei nootide ridades püsi
Me eksleme metsas täis imesid
pimesi kuigi on hommik
Nopime puuokstelt kirevaid helisid
rõõmudeks auravad lombid
Kui eksikäik käidud ja otsas on jäks
päike silmuses on kui Iokaste
Sa lausud mul vaid ühe sõna aitäh
ja kaod kui lõunaks kaob kaste