Sõnale loodud leiti 174 luuletust
taevastel teedel
ekslend taevastel teedel
ennast ära ehasse kaotanud
leiad mind täiskuu reedel
tähtedeks maailm mind laotanud.
nagu pudel puruks löödud
kildudeks porilompi jaotanud
inimeste südamed neist söödud
armastust - uksest mis paotatud.
kui kord tabatakse vargilt
siis palun ära ehmu minus
kohatud pilk kõige kalgim
võib tunduda mõnikord ilus
õrnalt hapralt kurvalt arglik.
ekslend kaua taevastel teedel
oma sekundi jagu õnne otsind
kas tunned meloodiat me keeltel
hetkil mil olen armastust trotsind
igatsevaks valuks sõnad suland huultel.
enda isiksus
kriitvalge piirjoonteta nägu
südameks on temal kortermaja
pimedad teed.. tunnete hägu
autode sireenid on häälekaja.
kinnitamata sotsiaalnorm
olemasolu loodud piiritu
nähtamatu füsioloogiline vorm
eks on päike on ka kiiritu
aga mitte päeviti vaid öösiti.
keda hingates mürgitab
kes teda nähes sülitab
ometi on ta seal alati
sinuga - haiglapalatis
naeratuses - vaevatuses
õnnelikus- õnnetuses.
ära teda kindlaks proovi
määrata - ta on lõpmatu
oodates su südamehoovis
kuniks tead et unustamatu
on isiksus endas olematu.
ilueedi
ei imetle tihti ma end peeglist
sest kardan et võin ma pettuda
muutudes edevaks meheks ilueediks
armuda.. endasse egoismi ohvriks sattuda.
kissis on kolme värvi silmad
kongus banaanina on suur nina
sellisena oled loodud ilma
välimuselt lihtne - iseloomult raske
nõnda voolitud savist sai mind.
ei puhu ma juurde suuga musklit
kosmeetikat üldse ei tolereeri
ja kui meenutan nagu nisukuklit
siis ei tee ma stseeni keerist
paremaks ennast ei korrigeeri.
tahad tule ning tunneta minus
inimest varjuta - peegelpildita
võib - olla olengi ainus maailmas
ilma uhke välismaise n .....
suured väikesed lapsed
noor naine kel pilk muretu
nagu polekski lapsi temal
ei tea kuis kodu on unetu
ta pole soovinud olla ema.
külmkapis on tühjus pilgatu
pole kunagi neil kõht täis
sisemuses sõnatu on igatsus
nad pole rõõmsat päeva näind
ema ei ole neid vaatamas käind.
hingelt on katki nende olu
närvisüsteem löödud puru
vihane igapäevane meeleolu
lapsemeelsusest jäänud rusud
pisaraid endasse siin surub
laps kelle kodus olemasolu
on emale madalam kui muru.
sellised inimesed ei vääri head
kes ainult lunivad laste näol abi
rahalisi toetuste numbreid sa tead
nende .....
sügisene ilu
viimased päikesekiired hääbumas taamal
suudlemas hüvastijätuks taevasilmi
sügise pilk igatsusega rongijaamal
ära saatmas suviseid armastuse ilmi.
järvede vetel hõljumas müstiline udu
lahtuv soojus segunemas külma õhuga
oravake armsalt pähklike pihus tudub
nähes und suvisest saagist täiskõhuga.
peale homset maailm teistpidi käib
olenemata kellast mille ajaarvamine sama
päev liblik lühike - öö lõpmatu näib
virmalised maalivad taeva vikerkaarest ilusama.
külmetanud maa soojendamiseks laotand lehti
hapralt hurmav tundub nii kodumaa loodus
veel enne .....
kahekesi lumesajus
seisime kahekesi lumesajus
palgeid suudles kuu sära
maailm unustusse vajus
kadusime unelmatesse ära.
kehakeel kõneles me eest
huuled jäid sõnadest vaiki
parandasid haavad seest
armastades vigu minus kõiki.
las jääb meile see tänav
mälestustesse alatiseks
me armastuse kodu värav
on loodud sinna igaveseks.
igavene armastus
Esimesed pilgud -
kui nägime teineteist
armastuse tuli vilgub
leidmaks pimeduses teid
kuhu ühine rada viinud
avastama tundeid meid
südamega nägema üksteist.
Sametiselt pehmed ja soojad käed
soojendamas hinges üksilduse jääd.
Hoida Sind -
läbi kõigi raskuste
mõtetes alati lähedal
muredesse sattudes
pisarate vihmas astudes
koos meid üheks lähendab
tervet maailma mul tähendad
pannud tundma igavest õnne mind.
Igavikuks loodi -
meie koosolemise aeg
inglite poolt Su naer
särad tähena kui pime
minu suurim unistuste ime
unenägudena tunduva .....
Õnnelik hing ...
Kui seisad õrnal , armu lootus pinnal,
vaid unistustes loodud õhulossi ees.
Ja märkad , kuidas keegi juba sees,
sinu õnne naudib reaalset täiel rinnal.
Ajad hingevalus , pea mööda läevad,
üksindusse vaid ära nukrutsema jää.
Su õnn toob imelise uudise sul hää,
uus armumine , kaunistab te päevad.
Puna palgel lihtne ilu , seltsiv , sõbralik,
ka varem silm teda ümbruses märkas.
Hinges , tuleviku lootus helge tärkas,
nüüd armastus , teid embab õnnelik.
Hansi!!!
kuulen kutset kauguste tagant
ma kuulen kutset kauguste tagant
ebaselge jutt vaid häälte kõmin
sulandub vaid ühtlaseks igatsuseks
ära - kuigi teadmatus ootab ees.
pimeduses korraks süttib helk
ometi ei pelga seda mu hirm
mis maa see on kus päike ei
paista kuid pole siin külm.
mind ei võeta siin vangi
kõnetaja oma nägu ei reeda
kohtan siin sarnaseid hingi
kellel eraldi loodud teerada.
ma ei kuule kutset enam kauguste tagant
häälte kõminast sünnib selge jutt
mask langeb kõnetajal eest nüüd maha
see on mu enese alateadvuse mina keda
olen endas kogu aja kiivalt varjanud.
veel enne
veel enne...
armast halli kampsikut
ilusaid suuri nukusilmi
mesimagusat kostuvat naeru
inglite pärlitest loodud naeratust
roosilõhnalist omapärast parfüümi
hinge paitavat kaunist häält
kallistust mis soojem kui päike
telefonikõnesid pikki tunde
siidist kätt mu põsel
lohutavat suudlust huultele
suvalisi sõnu kui ei tule und
siiraid tunnete avaldusi sult
kingitusi et kaoks meeltest kurbus
armastusest lilli täis süda
mälestusi helgeid mis loodud
idüllilisi unistusi mõtetes
valget kleiti ja sõrmuseid
ühist hubast sisustatud kodu
veel enne...
kohtamat .....
vanaemale
Vanaema tehtud pannkookide lõhn
purgis moos ja kannus värske piim
tema armastusega saab täis kõht
ning mured soe hääl südamelt viib.
Juuksed on elutarkusest hallid
seda on edasi jaganud ta mulle
mälestused loodud nõnda kallid
panevad mõtlema igatsusega Sulle.
Kulla memm ära ole siis kurb
kui miskit teeb hinges valu
Kulla memm kui ei tule und
siis abi läbi palve palu.
Tunned et rääkida on vaja
helista mõtlemata ruttu
luban leida alati aja
kuulata kuni jääd tuttu.
Pisarad silmist Sul kustutan
tagasi toon rõõmsa tuju päike
ei seda eal ma kuna .....
täna inglid
täna inglid kurvalt nutavad
taevast langeb pisaratena vihm
piiskadena mööda akent valguvad
aeglane ja raske on nende rütm.
maailma kohal muredest mustad pilved
on tänaval üksikute inimeste laviin
silmades - peegeldumas katkised elud
ei ole valgusfoore reguleerimas siin.
allasurutud äng depressiivselt väljendumas
mille olemasolu hävitab hommikune tablett
igatsus on ideaalselt armastuseks jäljendumas
öösiti ilmutab ennast kui graatsiline siluett
kuigi on vaid sensuaalne visuaalne meeltepett
veelgi ilusam on mälestustest loodud silmapett.
maailm peopesas
peopessa mahub terve maailm
milles igapäevaselt ma elan
kahele südamele loodud unelm
armastus nõnda lummavalt elav.
rajatud kitsukesed teed
ühiselt teineteisega koos
ristuvad nii alati need
õhtuks armsama embusesse toob.
peopessa mahub terve maailm
milles särab igavene päike
peegeldamas inglikujuna sind
kelle naeratus andnud läike
maailmale mis hubaselt nii väike...
isadepäev
meil ei ole mälestusi palju
meeles vaid sinu pikk habe
kunagi ei teinud eriti nalju
käsi oli sul raske ja rabe.
möödusid nii päevad - ööd
me peres alati samamoodi
isa kodust eemal tegi tööd
koju tulles mindi poodi.
silmades peidus alkoholi läige
tuba katab nutva ema sigareti ving
lastele toimuv on liialt räige
maha vaikitud vägivalla suletud ring.
värisevalt ulatab pere pisem kaardi
mille peale kirjutatud on isadepäev
pisarad on tähed laiali siis määrind
katkised lapsed - katkised hinged
iseennast läbi nende nõnda nii näed.
ilusat isadepäeva m .....
tol õhtul
Tol õhtul paludes Su kätt
teadsin olen enese jätt
parimate käte vahele -
armastuslugu mängis meile kahele.
Seda mida endas Sa ei näe
armastus mis liigutab mäed
paigast - olen unistanud
ilusast ja ainsast.
Keegi kes kannatab ära
minuga kõige raskemad hetked
silmis Tal inglite sära
et ei eksleks keerulises eluretkes.
Sa ei peagi olema ideaalne
pigem omamoodi ainulaadne
minu jaoks vaid loodud
tulevaste - olemata
unelmate ühine lootus.
Tol õhtul paludes Su kätt
teadsin et olen enese jätt
elu päästva ingli käte vahele
muinaslugu kirjutatud meile kahel .....
las südamed kõnelevad
las meie südamed jutustavad loo
teineteisele õhtuses embuses
kuidas sündis lummav valgus
tavalises armastuse muinasloos
tunnete päikselises soojuses.
pilgud kohtusid teadmata
et vajame vaid üksteist
ennast korda seadmata
leidis elu parima meist.
kududes ühiseks kaks eraldi
olevat hinge mälestustelõngal
siis me järele salaja tuldi
kinkides suhu kõnelemiseks sõnad.
las me südamed jutustavad loo
teineteisele õhtuses embuses
kuidas sündis meie elude algus
kõrgema poolt suunatud valgus
et leiaksime ülesse muinasloo
mis on loodud armastuse soojuses.
äkitselt haaras tunne
äkitselt puudutas mind
üks võõralt võõras tunne
meenutades ilusalt sind
vajusin mälestuste unne.
puud seisid tasa tuulte vaikuses
haldjate hääled kohisesid kõrvu
mesimagusaks meloodiaks igatsuses
kirjutades tähtedega taevasse sõnu
paitavalt sametiliselt armsaid õrnu.
äkitselt puudutas mind
üks võõralt võõras käsi
silmi avades nägin sind
seal seisid elust väsind -
igavikuks sai loodud tunne
mässides meid armastuse unne.
Turteltuvid
Üks ilus jõulupäev oli see
mil ristusid te kahe eluteed
armastus esimesest silmapilgust
süttis südametesse igavikuks.
Helbekesi lendlevalt täis ilm
õrna imetlust hingas maailm
mil te muinaslooline algus
säras nagu taevalik valgus.
Hindamatud on kogutud mälestused
olles olnud poolsajandit läheduses
kallil kes andnud elatule mõtte
eemaldanud teelt raskuste tõkked
alati kõike koos ette võttes...
Ref : Turteltuvid kunagi ei lenda
ära kaugele üksteise juurest
olete ära tundnud nõnda enda
sarnasuse loodud saatuses suures.