Sõnale lugu leiti 260 luuletust
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Minu Eesti
Siin on Su mullased vallid,
järgi jäänd´ metsade viirg,
jah, jääd mulle alati kalliks
sinitaeva laotuses siin,
kus elame, rajame kodu,
austame omade keelt,
kõnnime isade radu,
olles oma emade meelt.
Hoides Sind südame sopis,
mängides hingede keelel,
ridades välja Sind toongi,
oled mul alati meeles.
- Tarmo Selter -
2024
Keele tähtsus
Vaja rääkida meil emakeelt
Sest see on väga ilus
Ja see teeb meile heameelt
Ka päike välja tuleb vilust
Kui sa keelt ei kasuta
Siis on halb lugu
Midagi me ei saa tasuta
Sest keel vahetab sugu
Vōrkeeli tunda vōid sa hästi
Kuid ära unusta emakeelt
See sul alles hoida kästi
Et sul säiliks seda heameelt
Mis edasi tegema peaks, et läheks vaid heaks, kui teaks.
Tegelt ma pole nii negatiivne vaataja
Kuid sinna võin ma ennast vahel saata ka
Sissejuhatus tehtud
Pilt on pestud
Nüüd algab vaatleja vestlus
Tõmban ma nööre
Mängin et olen ma röövel
Lauseid näkku üksteisel lööme
Või minu omasid ajuga sööme
Tunnen ma hetkes seda kõike mida ma mõtlen
On ju kõigile selge mida ma sihin
Kui käes on mul vihik
Kommunikatsioon ja pihil
Või kuidas saab aru üks isik
Olen filosoof
Mida ma vihjan
Ma ei tunne mitte midagi lihtsalt
See on näide et iga sõna mis valin on vä .....
Luulehoroskoop 2024
Kaljukits
Töös on Sul kiirust ja hoogsust.
Palju ideid on keerlemas peas.
Suhted annavad lootust.
Enese arengust lugu pead.
Sõprade seltsis on hea olla koos.
Lõkke ümber jutte pajatada.
Investeering ei ole loto, ei loos,
kuid selleski õnn võib naeratada.
Pere toetus on sõbralik-hooliv
Kodus on mõnus võnge ja vaib.
Elumerest kergelt läbi Sa loovid.
Näha ehk saad ka kaugeid maid.
Tähine taevas
See juhtus juba ammu,
kui ta astus vale sammu.
Aeg ei toetanud teda enam siis
ja kõikjal saatis teda üks õnnetu viis.
Ta lonkis üksi tänaval.
Tema päevi saatis lõputu kurbus.
Kõik oli hägune ja vale
ja ta aina murdus.
Siis õnn pöördus taas.
Tuul puhus laiali kõik sudu.
Teda jäi saatma respekt
ja üks ilus lugu.
mai 2019.a.
Kuhu?
Ruttan kuhu ruttan,
hiljaks jään - ei jää.
Tõttan, aina tõttan
kuhu, kas ma tean.
Ummisjalu võtma
iga hetke pean.
Koperdades ette
igat raskust nean.
Kõike pigem võtma
harjund inimhing.
Minagi ei tõtta -
annil kõrge hind.
Ruttan kuhu ruttan,
hiljaks siiski jään.
Maha teede mutta
minust ego jääb.
Absurd II
Valus oli,
rebisin südame tükkideks,
ja otsisin kiirteid tükkide kokkupanekuks
kogu pusle või mosaiik
oli mul kaasas kui kuskil käisin
hinges kirjas kui õnneküpsises " Palun aita mind"
Sinu virvendused minu eeterväljas
näitavad lihtsalt minu tunnetuslikku tasandit,
ei muud
Ma ei saa käia ratsionalistiga,
kes kõrgetest aadetest lugu ei pea
või neid lausa tabudeks peab
Mind huvitabki kõik,
mis on väljaspool mugavustsooni
vähesed selleks on valmis,
kas isegi olen,
ka see on kaheldava väärtusega investeering
(juuli 2020)
Absurd I
Kui Su energia ei liigu päikesepõimikust edasi,
mis abi Sa minult ootad?
Siis oledki oma ego, oma maisete kohustuste ori
ja lugu muutub minu jaoks
ebahuvitavaks
Ma ei ütle, et igaüks peaks Laika kombel kosmoses käima,
aga võimalusi selleks ju pakutakse
(Tüütu) järjekindlus viib sihile
Pimedusest saab Valgus
ja Valgusest taas langevad
Maa poole tuhastunud tähekümbemed
Sa ütlesid, et ei vaata iial tagasi,
aga mind ehk ikka jälgid
(juuli 2020)
Elukogemus
Anna andeks, et mu
"koledus" hirmutas sind
võib-olla ilmusid sa ajas,
kui mul oli vaja inimest,
kes osutuks mu "päästjaks"
küllap nii vist proovisingi,
et oleksin "päästetava" rollis
Lahkusin kogemuse võrra
targemana
elukogemusega,
aga
sinu brutaalne ausus kangastub vahel mul
veel enne magamaminekut
Küllap sinus otsisin ma kedagi,
kelle kunagi kaotasin
seega see lugu oli algusest peale "võlts"
Armusin sellesse tundesse, mille ise olin loonud
Mehelik austus vähemalt eemalduda
Ei aita siin laibaketid,
kui mõlema südamed on
pommivaringus lagunenud
Ag .....
Ürgne
Auuu Auuu
Hundistiiiiiiiiiil
Auuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu
Anna mulle mic, et saan näidata kellel on taip. öelda asju millel on maik
Sest kui mina räägin oled sina vait, kuulad kõrvad kikkis ja kui ei kuula siis pühi kõrvavaik
mikrofoon on selleks et minusugused saaksid asja teha selgeks
ma mõtlen asju kergeks
hundistiil teeb meid terveks
oma maailma loome selgelt
sissevaateid teeme kuni hakkame tundma helgelt
mõtleme ennast tundma ja nägema mida tahame
negatiivsus kahaneb ja pole enam pahane, kui saab raha meel siis juurde valame
kuni kõigest on küllus ja külmus, kogu ma .....
Sirel
Vana laguneva maja juures korjab noor tütarlaps sireleid,
pool sajandit tagasi siin samas aias visati üheskoos tireleid.
Pehkinud puidu ja mõranenud klaasidega maja kunagist hiilgust meenutamas vaid sirelipõõsas nii suur,
selle põõsa taga on ajalukku vajunud kunagine uhke kuur.
Minu ema ema sai vaadata, kuidas ei kusagilt hakkas hiilgus tekkima,
minu ema sai vaadata, kuidas hiilguse sambad särasid, kuid vaikselt hakkasid pehkima.
Mina vaatan vana lagunevat maja ja viimast kunagise hiilguse sümbolit-sirelit,
minu tütar, kui peaks ta tahtma mulle tulla, saab eikusagil, kaaslasek .....
Jõulud jõudvad
Jõulud jõudvad varsti siia,
kuusepuu saab ehted,
mille alla kinke viia,
jõulutunne ehtne.
Vaata ringi, kõikjal juba
hanged, hallad maas,
lastele saab antud luba
luuletada taas.
Lumi langes helvestena
Sinu põse peale,
talv see külma paitusega
puna loomas palge,
jõulurõõmu täis saab süda,
meie laste hing,
lähedaste, kallitega
täitub aastaring.
Lähedased kogunemas
suure laua ümber,
lapsed komme krõbistamas,
laual jõulukringel.
Pühad toomas kokku neid,
kes ammu pole näinud,
nüüd saab kuulda rohkem veel,
kuidas on neil läinud.
Oota, kallis, oo .....
Ajaloo veed
Vahel ma mõtlen, et ajad vist jällegi muutuvad,
taas minu maailm ja mina, kui ehmunud loomake põlevas heinas,
on valus ja verine mädanev lõhe,
ümber ja ülal ja all ja kõikjal,
kogu mu ümbrus nüüd lõpmata kõhe,
mina ja maailm ja lilleke leinas,
vahel ma mõtlen, kuidas me laseme sellisel jälkusel oma ajaloo vette suubuda?
Eesti ajalugu
Ega ei saagi ausalt aru, kuidas me püsima jäime, Brockmann luuletab me lugu.
Ega me muud, kui sajandite tuhk ja tuhandete aastate kaja, tuul puhub tuhka, katel kajab,
See, kes valitseb me minevikku, juhib tulevikku ja olevik on pelgalt hallutsinatsioon,
Tartu linn kannatab Põhjasõjas, Käsu Hans laulab laulu,
Igavesti ootame oma valget laeva, laeva, millest saab meie hukatus ja unustus.
Kristjan Jaak peab end tõeliseks eestlaseks.
Eestlane, ise ei mõista, käib oma aurukatla ümber.
Elu ja surm, me lõpmatu tants ümber aurukatla, surm ja elu.
Looduseusku ennemp kui Juma .....
Talve hakul
Valgusväravad avanevad neile
kes talve hakul on valmis
vastu võtma uusi otsuseid
püüdma uusi eesmärke
loendamata vanade päevade patte
kas joondus, "OM" ja "namaste"
on su põhiolemus
või miski, millesse põgened,
et kogeda ühinemist iseendaga,
sest kes sa oled ilma iseendata?
ma võin valida, mida kõike ma tahan
buffee on lai ja avardav
kui sa saad luua, mida iganes soovid,
mida looksid
kuulsin seda lugu, kui lehitsesin Oscar Wilde'i teoseid
nad endiselt kirjutavad, et ma olen sisukas
ja põhjalik
see ometi peab ju olema midagi minu algolemusest,
muidu nad pi .....
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Päkapikk oli krutskeid täis
Üks päkapikk oli krutskeid täis,
ta päeval lastel külas käis,
näitas end ja edvistas,
saladusi välja lobistas.
Lobises ja tegi nalja,
muudkui kukerpallitas,
tõsimeeli jutustas,
et on päriselt olemas.
Lapsed jäid kõik uskuma,
päkapikke ootama.
Siis ongi tõsilugu see,
et päkapikk toob kingituse..
Hea, et õde on olemas
Üks sügispäev liinriiki teel
Tallinna ootas õde lend
minna kilomeetreid on veel
aga ei tunne ma hästi end;
palju kohvi jõin
põis annab valutada
endale häda tõin
eesnääre tahab plahvatada;
aga maha jääda ei taha
vaja külalise jaama saata
mu olukord SITAKS paha
Nõmme metsa poole ei vaata;
otsisin üles pudeli
aga autos kitsas oli kuseda
aitas välja hädast veli
ta enda õde, keda;
tänama endiselt pean
sain lahti püksiluku
aga, kui tili tõstma sean
ei ulatanud seda pudeliauku;
kinda kätte pani õde siis
ja tõstis mu otsa sisse
see oli ain .....