Lumi langeb helvestena maha kerge langusega, katab maa õrna lumevaibaga,
Jõulud saabuvad tass, rõõm on südames ja meil peas, Lumehelbed langevad vaikselt maa peale, küünlad sädelevad aknal, valgustuse teel, jõulutunne südames, see on imeline meel.
Kaua nuttis vihm akna taga ja siis muutus lumehelbeks Kaua igatsesin Sind ma taga, nüüd on muutunud kõik pisarad kristlallideks.
Käes on lumehelbekeste langemise aeg Lumehelbekesed külmad karged valged Lumehelbekeste päralt nüüd taevas ja maa Lumehelbeke langeb nii kergelt...
Tasa taevast helbeid langeb vana–aasta viimsel ööl. Läbi selle helge sära teile tervitus on teel!
Juba valge vaip on maas, valged majad, valge laas, helbeid täis on aknaklaas. Vaata! Ära ainult akent pühi, seal on kirjas: "Häid pühi!"
Kui vaikselt lumehelbeid sajab ja õrnalt kellahelin kajab, siis tunned, kuidas küünlaleek Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....
Sinise pilvetausta peal valged rebitud pilved. Nad kui suured maha sadamata lumehelbed Tasa, õige tasa liiguvad nad edasi, hingel hea tunne on sedasi.
Küll on kena kelguga hangest alla lasta; kaugel luhal säravad jää ja lumi vastu! Lumehelbed hiilgavad, puudel ehted uued: kadakatel karjamaal seljas lumekuued.