Sõnale luuletaja leiti 127 luuletust (pop)
Armastusest
Armastus on olevik, Armastus on tulevik
Armastuste - armastus - alati on murelik
armasta kasvõi korra, sest sa oled lihtsurelik
see on kõigi saatus siin.
Ära peta,ära luiska
kui täna armastad
siis homme ära minema sa tuiska
sest kui lähed - jätad mind
ma olen valmis minema - kehast lahkub hing.
Kunagi ma mõistan, et kõik siin oli asja eest
et sina oled just see, kes tiris mind välja põhjatust veest
he -he
Kunagi ma mõstan, et kõik annab meile
kogemusi,teadmisi,oskusi
anna andeks, et üldse kunagi kohkusin
sest nüüd olen õnnelik, mul on mis ma .....
Olen püüdnud olla...
Olen püüdnud olla hea
saanud halba vastukaja
sellepärast olen paha
et ei tee mis teil on vaja
kuigi olen olemas
ka siis kui vihma sajab
ikka halb on vastukaja
halb on vastukaja
nüüd aeg on muuta vaatused
ja saada kelleks soovind
nüüd kavatsen selle saavutada
kuigi varem palju proovind
leidub maailmas inimesi
kellest olen hoolind
antud olukorras ise nad süüdi
et maailma selliseks voolind
su käitumine tauniv - sa ei tea midagi
mul anne riime luua - sul pole sedagi
olemegi nüüd jäänud
mina ja luule
rohkem, ei kedagi!
Aut : ScrappyR
Luuletajale
Mis teeb paduvabast värsist
luuletuse?
Kes loob rajuräsus ilmast
tuuletuse? –
nii et peatub inimene,
seiskub hing?
Võlub nii, et punktipipar
tundub ring –
nii et sõnadel on äkki
ruum ja vahe,
nii et korraga on tundeil
tuum ja tahe?
Ega riimgi ole võsas
puude raiumine…
Miskit mõtlematut eeldab
sisuks laiumine…
Ole tänatud siin,
armas luuletaja!
Sinu keelemeelt meil
oli
ja on vaja.
(Pühendus: in memoriam Ellen Niit)
/Mari*Uri/
lase mul minna
lase mul minna,
kas pole ma piisavalt kannatanud
lase mul minna
sinna
kus paraneksid mu valud
kus ööminutid mööduksid uinudes
mit´su draamakeeristes suigudes
lihtsalt, palun
lase mul minna
enne kui syda mul tolmuks kuivub veel
siis lase mul minna
ja leia uus syda, keda purustada
neid sydameid palju on su teel
olgu sul vähemalt valutu
-Reijo Roos-
25.1.2020
Sügis
Vihmas, tuules lendab lehti,
päikest pole näha.
Mis küll lehtedega tehti?
Värvitigi ära!
Mõne nädalaga kuldseks
muutumas me õu,
külma näpistusi tundes
alla kukkus õun.
Sügis vaikselt, tasa-tasa,
pugemas on põue,
luues värve tunnetega
meie oma õue...
- Tarmo Selter -
2023
Sügis tuli!!!
Sügis vihmapisarais
meile täna jõudis,
oksad täitsa märjaks said,
täitusid ka lombid.
Lehed kõikjal kullakarva,
on ka punaseid,
mida täna kohtab harva,
varsti kõikjal neid.
Suves tõusin hommikul,
nüüd sügisesse astun,
varsti lehehunnikud
mul vaatamas on vastu.
- Tarmo Selter -
2023
Kaunid luuletused
Kõik luuletajad nii armsad on
ja hella hingega,
kuid hingelähedasem mulle on,
Leelo Tungal.
Ta imearmsad luulered
hinge lähevad
ja süttima lööb lõkkeleek
minu südame peal.
Leelo luules on nii palju sära
nii palju nukrat igatsust.
Kuhu see tal' mahub ära,
küsimus mul number üks?
Ons' loodus kinkinud tal ande
ja kasvatanud kui lillelast?
Miks hing siis vahel on nõnda raske,
see küsimuseks number kaks?
Leelo Tungalt, kui teda kohtaks,
tal' sületäie lilli tooks.
Teda kallistaks ja sügavalt ohkaks, palju ei pärigi,
sest luuletused räägivad
mu lemmiklu .....
Palju õnne, kallis
Palju õnne ja naeratust Su hinge,
südamesse rõõmu ja rahu,
elu see teeb ikka oma ringe,
kuhu kõike sissegi mahub,
hoia ennast, ole see, kes Sa olla tahad -
õrn, kuid samas tugev, kaunis naine,
ära ennast vangistada lase, hoia vaba
hing, ei matta seda suuda ükski laine,
olles südamlik, armas ja hea,
igal hekel seda meeles Sa pea...
- Tarmo Selter -
2021
Vanavanemad
Vanaema, vanaisa,
mõnel hoopis memm ja paps,
olid ka kord ema, isa,
kellel sündis väike laps.
Vanaisa, vanaema,
aeg on teinud oma töö,
nüüd on nemad lihtsalt kenad,
kell see omasoodu lööb.
Vanavanematel headel
lapselapsi üks või kaks,
kes see arvu meeles peab veel,
kallis on ju iga laps.
- Tarmo Selter -
2023
Millest laulsid, Koidula?
Kodukasest, kanarbikust,
taadi armust, heinamaast.
Unistades tulevikust,
lootust tulvil isamaast...
Hingepiinast, suurest valust-
süda igatsust nii täis...
Puudu jäänud leivapalust-
vihmaraskust viljapäis...
Katsumustest, ema rinnast-
austa end ja kodumaad...
Õiglustundest, väärast hinnast-
tunnustus, mis elult saad...
Igipüsiv vaimurikkus
on kui küpseis õites aas.
Laulsid ennast tulevikku,
meenud meile ikka taas.
luuletaja
Luuletaja konutab
päevinäinud toas
kritseldab paberile
depressiivseid
positiivseid
melanhoolseid
sõnu ja sõnadest
kopikat väärt ridu.
Aga neid kes loevad
poeedi vaimusünnitist
on vähe -
peamiselt vaid
alteregod
erinevad vaatenurgad
enda hingest.
Aga neid kes naeravad
ja väidavad -
silbid ja tähed tühised
on tolle päevavarga
ainsad sõbrad.
Aga neid on palju.
Meeletult palju.
Eesti keel ja kirjandus
Eesti keel ja kirjakunst,
mõtte salapära,
luues kaunist kirjandust,
hoiad sõnavara.
Kandes endas suuri sõnu,
elulisi hetki,
naudid eesti keele võlu,
kirjanike retki.
Mina hoian oma keelt,
hoia Sina ka,
oma kodu, oma meelt
ühes minuga.
- Tarmo Selter -
2024