Sõnale luuletus leiti 481 luuletust
Minu 5-aastasele piigale
„Ma pole väike, olen suur, kuid lühike“
nii ütleb minu piiga viiene,
kuid oota natukene veel,
küll elada Sa jõuad sirgudes...
Sa naudi uinakut, mis lasteaias on,
sest koolitunnis uinuda ei saa,
kui sirgud veelgi, on Sinul oma töö,
siis puhkamiseks jääb Sul ainult öö...
Sa naudi hetki, kui saad joonistada palju,
mängida ja visata ka nalju,
suuremana teed Sa kirjatähti,
ei siis joonistusteks pole enam mahti....
- Tarmo Selter -
2020
Isa
Isale saab patsu lüüa,
kui ta jõuab koju,
isaga saab palli püüda,
ehitada maju.
Isa vahel laulab ka
või mängib mõnda pilli,
võib ka lihtsalt jaurata
või emal´ viia lilli.
Isast saab ka vanaisa,
suureks kasvab laps,
kasvamas on perelisa,
pojast saab ka paps.
- Tarmo Selter -
2023
Marti
Riided selga viska, marti,
saabastesse jalad, marti,
korv see ühte kätte, marti,
kindad sõrmeotsa, marti,
sõber kaasa võta, marti,
uksest välja säti, marti,
jookse, astu, kõnni, marti,
laula, tantsi, hüppa, marti,
viljaõnne jaga, marti,
uks Sa ikka ava, marti,
nii saad naerulusti, marti,
tantsud selgemakski, marti,
kurbuse vii ära, marti,
rõõmudel tee ruumi, marti,
võta kommi juurde, marti,
oma korvi suurde, marti.
- Tarmo Selter -
2023
Mardipäev
Mart see hallaöödel taas
hingeaja lõpetab,
läbi saavad tööde keelud,
mida ikka talvel tehtud.
Maitsvad roadki vanarahvas
valmistanud nõnda vahvad,
et siis mardisantidega
ühes laulda, tantsida ja
viljaõnne võtta vastu,
uude aastasse, kui astud.
- Tarmo Selter -
2023
Komm või pomm!!
Kadrid vaikselt, salamahti
Martidega piilumas,
mis on õues läinud lahti,
kes on ringi hiilimas,
pole käes ju Volbriöö,
kuid hirmsad kollid need
täna õhtul teevad tööd,
on kõrvits leekides.
"Komm või pomm!!!"
on hüüdmas kollid,
lootes saada head,
hiilimas on
suured trollid
ja ka väiksemad.
Halloweeni kollid tulid,
lootsid miskit saada,
Kadrid, Mardid vaiksed olid,
teadsid, et veel jääda
kollid siia ei saa küll,
vaid läevad' ära koju,
sest, et tants ja naljapull
meil tõstmas hoopis tuju.
- Tarmo Selter -
2023
Aeg kella keerata
Suvi meile põue poeb,
meelde jääb meil ikka,
ilm on ilus, ilm on soe,
päevad on nii pikad.
Igal aastal korda paar
saad kella keerata,
suve poole ikka taas
siis oma pilgud sea.
Sügisel siis ärkad hiljem,
õues valgem on,
kevadel veel varem üles
aeg see voodist toob.
Kokkuvõtvalt meeles pea,
kui aeg on jõudnud kätte,
suve poole keerata
end seieril nüüd laske.
- Tarmo Selter -
2023
Tunnen
Päike vaikselt öösse vajub,
sisemuses justkui tajun,
et ei mõnda päeva saa
päikest jälle näha taas.
Tuul see toomas uudiseid
vihma-, lumeküllaseid,
sügis jääkristalle loob,
lehevärve sekka koob.
Loojangutes halle piire
tekitamas kauged pilved,
nõnda oma hinges just
tunnen talve tulekut...
- Tarmo Selter -
2023
Päike tuli siia
Kuidas päike tuli siia,
et mind täna randa viia,
tuues kaasa sooja ilma,
paistes mulle kohe silma,
kinkides siis mulle päeva,
nõnda hea ja nõnda sooja,
tuletades mulle meelde,
kuidas suvel läksin teele,
lootes leida rannaliiva,
mereveestki mõne piisa,
lainevahust kuldse harja
merelaine võlus välja,
luues hetke nõnda kauni,
mida siiani ma naudin,
kui taas päike tuli siia,
et mind jälle randa viia...
- Tarmo Selter -
2023
Pime lootus
Tollel õhtul oli pime.
Puhus vaikselt tuuleke.
Juhtus minuga siis ime.
Astus tuppa keegi veel.
Ma ei teadnud sinu nime,
ega kuhu oled teel.
Olgugi, et olen pime.
Sinu soojust tajus meel.
Anna mulle palun aega.
Väheke, ma tulen taas.
Tasun selle, suure vaeva.
Palun sind, mind mäleta..
Mööduda võib päevi hulgi.
Palju? Öelda ma ei tea..
Kuid ma seda ju ei jäta.
Sind vaid ikka meeles pean.
Oled loodud selles ilmas.
Kaunimaks kui kogu maa.
Ning su armsad siirad silmad.
Mulle tähtedena säravad.
Ma ei tea, kas usud saatust.
Kuid ma seda öelda saan.
Ärme se .....
Öises tuules
Öises tuules lehti nähti
lendamaski vastu vahti,
mõni oks ka vastu jalga
nõnda, et lõin ära varba...
Tuuleiil lõi hinge kinni,
lihtsalt keerutades ringi,
püsti seisin läbi häda,
enam miskit polnud näha...
Lõpuks auto juurest ma
tuppa jõudsin vaevaga...
- Tarmo Selter -
2023
И никак иначе!
До боли знакома передача,
Берёт верх она над волей,
И враз гулким роем задач,
И вновь, и снова меня накроет.
Подчинюсь я и никак иначе,
Радость всё под тем же паролем,
Надеюсь, к концу приду удачно,
А иначе, вернусь я заново к боли…
Пришло время чётко обозначить,
Боль настигшую не унять плачем,
По вине, явно, неверного хода,
Дей .....