Sõnale luuletust leiti 40 luuletust (parimad)
Luulepäev
Mistahes luuletusi võib kokku kedrata
sel kaunil luulepäeval.
Mistahes laule võib luuletustest luua,
sel kaunil luulepäeval.
Mistahes rõõmudega südant täita,
sel kaunil luulepäeval.
Luule kaunistab su hinge,
lase sel särada,
võtab maha sinus kuhjunud pinged,
kuigi vahel on valus ta.
see pole luuletus, vaid tänu
Lembit!
Ma olen väga tänulik, Sulle, nende imeliste värsside eest. Oled andnud mullegi julgust olla avatum ja helgem. Olgugi, et tajun: oled pidanud välja tulema sellisest mustast august, mille ära talumine ja üle elamine nõuab aastaid.
Su viimane luuletus annab tunnistust sellest, et oled lastekodus oma lapsepõlve ja poisiea pidanud elama. Tean pisut, mida see tähendab.
Su värssidesse võib armuda. Aga ma ei tee seda. Ei luba seda endale. Kui oleksin noorem ja vaba, poleks armumisest ilmselt pääsu. Nüüd aga olen väga rõõmus, et saan Sinuga luuletuste abil kohtuda.
.....
DUBSTEP
Einoh, minge kanni
kostub arvutis/telekas
kuidas pekstakse panni
olen need kinni panemas;
DUBSTEP on selle sita nimi
mingi nuppudega saast tehtav
millega pole annet ja riimi
ainult debiil on seda fännav;
see piu - viu kõlab nagu
orgia robotitega nikkumas
kusagil tehases
kõrvadele see agoonia
ja isegi tehasetöölisii seal vägistamas;
kasutada elektroonikat
muusikas
ei see nii tähenda
aju kõrbeb kokku nagu mustikas
kaotad kuulates end ära;
kusagile karuperse
sealt on pärilt loojad
kõrvadele tekib turse
nirisevad välja ajutükid ja vereojad;
võiks .....
tuhat luuletust
kui sa umbes tuhat
luuletust oled kirjutanud
avastad ühtäkki et vihm
mis neis ülalt alla sajab
teeb seda päriselt
võilill tee ääres ka värssides
päiksega kogu aeg käib kaasas
õis tema poole õhtuni kooldub
lomp külateel ka käsitsi
kirjutatud ridades
peegeldab pilvi puude oksi
nii järvevees kui sõnades
kullendab suvepäeval ööselgi kupp
sa kinni hoiad sama elu kaelast
mis päikse eest varju otsiv konn
liblika oma teelt õhku ajav sipelgas
ööseks oma õie sulgev tulp karges mais
No ei ole tuju
No ei ole tuju
kui õues kuuske vaatan
tunded pühadele ei suju
mornilt luuletust kirjutan;
kuidas jõule ma ei oota
päkapikule rotilõkse panin
on glögi täis jota
lihtsalt kodus mune sügasin;
mil rahvas kirikust platsile
kuuse ette panevad küünlad palama
aasta jõuluvana ajab end troonile
kutsub lapsi sülle istuma;
mõtlen: "ja siis?"
iga aasta läheb hullemaks
see propageerimise viis
jääb nii kaasa elamist vähemaks;
poleks alates oktoobrist
peale surutud aastalõpu pühi
olgu avalik silm neetud
sest enesetunne on tühi;
küll jälle raiskan aega ja ra .....
luuletuste saatus
värsse põletan
taeva all olnuid
hommikuid ja õhtuid
koltunud roogu
jäätunud jõe kaldal
heledat täiskuud
lumise lagendiku kohal
pungade lõhki minemist
kasel mahla tilkumist pange
meel kilgates kui näeb
pärast halli talve
lapsuliblika esimest lendu
tee pervel võilillede kullendamist
sirelite hullutavast õitsemisest
kaob öösel uni
valged puhevil pilved
Emajõe tulvavees
Peipsi poole on teel
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ilu võimas lumm
silmi tuleb nukrus
kui keha kuhtub
hing helluseks ja tänuks
muutub olemise .....
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....
Tere, Lembit
Tere, Lembit! Sa üllatad endiselt mind tõsiselt. Olen kõiki Su luuletusi lugenud. Mõnda isegi mitu korda. Ilmselt oled seda teinud minugi luuletustega. Aeg oleks vist juba kokku saada. Meil on mille üle arutleda.
Su viimane luuletus vabadusest ja surmast jahmatas oma kosmilise valu piiridega. Selleni tavainimene üldiselt ei jõua. Selleks peab olema tuttav universumi evolutsiooniga. Teadma üht-teist galaktikate hiigel-vesinikepilvede, tähtede sünni ja surma kohta. Teadma hõõguva maa tekkimisest, selle jahtumisest.. Et jõuda õunauude õitsemiseni praegu välja.
ühtäkki mõ .....
Segaduse üleannustamine
Taaskord märgati minu südametust,
Esitati ühte ja sama küsimust,
Miks nende vastu nii külm olen?
Peatamatud järelemõtlemised,
Millest see oma algust ometi võtab?
Meenutan, midagi ei tehta ilma põhjuseta.
Ükskord olen nendele aga lahti ütelnud,
Miks siis seni valmistab see nendele üllatuse?
Ega keegi mind ei küsita,
Vaid ette heita üritavad,
Miks see joon nii püsiv on?
Küllap pole see minu süü...?
Tunnista üles, ruttu, julgemalt!
Ütle mulle näkku otseteed,
Et suhted veerevad järjest alamale,
Et minu kujul kõik su sees keeb.
Poleks tohtinud mu elu kalda .....
Hunnitud Avarused
Время – вот преграда,
Редко, лишь когда-то,
Может повезти,
Для глаз усладу,
Для души отраду,
Охотливо приобрести…
Oivalised avarused rõõmustavad silmi,
Kaunidus kunagi sinu ees laiali lebas,
Pärastiselt kerkivad need ilmed,
Vaiksetel vilkudel ainultki peas.
Ükskord vedas mul tabada ilu,
Püsib see mälus kireva jäljena,
Ega valetama ma ei kippu,
Ilma vapustuseta see ei jäeta...
Simple cure, it gets so warm,
Afterall because of these ones,
Seemed to make restless calm,
Naturaln .....
Sumata
Kaks asja mis selle tähendusega
üks on saar Indoneesias
ja teine jaapanlaste tarkusega
on palju häid asju Aasias!;
mõelge mehed, seks on lihtne
pole vaja ajada taga auku
kui naise keha kunstist ehtne
saate ikka panna pauku;
Sumata tarkus on kahele
kui toppida vorsti kaenla alla
põlve alla, rindade, kintsude vahele
või kannikatele ja ongi jobi valla;
interkrutaalne "sport" ei nõua
nii palju energiat mõlemalt
tasa teed, ära palju sõua
seks kondoomita hõlpsamalt;
peal või maas, alla või üles
kes on taga või ees
kas naine on sul süles
või ronib kohale m .....
täna on luuletuste ja
kirjade põletamise päev
loodan et Sa ei kuule
leekide vuhinat
mis ahju suus tõuseb
kõrgele ei taha et
see mühisema
hakanud tuul
Su üles ärataks
hämmastun sõnade
heldusest mis on nõus
koos minuga põlema
kuidas kõik need
me pilgud ja ohked
suudlustest kuivad
ja märjad huuled sõnadesse
kord ära mahtusid
mõni peotäis tuhka
neist jääb nüüd maha
mõni katkine pilt
kevadeti valutavas mälus
vene värsid
Andrei Jevdokimotsevi värsse lugedes
lase oma luuletuste
särgikrael ülemine
nööp vabaks
need ei pea olema frakis
või liibuvas õhtukleidis
lihtsalt read ja riimid
hing mille üles leidis
kus meelel oleks avar
rõõm ei vaja peitmist
muud polegi tarvis kui
õena emmata sõnu
öelda neile rõõmsalt tere
nii et sees hakkaks endal hele
Rotti rahvatants
Rott on suur ja kole loom. Tal on suurim tantsu soov
Talle meeldib tantsida. Kui sa tahad tantsi kaa.
Kassi õppetas ta ka rahvatantsu tantsima.
Nüüd nad tantsivad kõik koos rahvatants on suures hoos.
Rott on kuulus tantsija tantsu õpetaja ka.
Nüüd nad tantsivad kõik koos.
Rahvatants on suures hoos.
Kirik ja minu tähendused*
Veider laulda ühel aastal "Jõuluinglist"
teisel aastal "Ühest ööst"
samas kirikus
erinevate armastusluuletuste taustal
Olin kindel, et oled hilineja tüüpi
juba alguses pidin sööma oma sõnu
ja hämmastuma vastupidiselt eelarvamusele
Kui vanadus lööb prilliklaasid värelema
ja pisar tikub silma
siis mõtled, et kus veel
kohata oma armsamat kui mitte kirikus
kus on olnud su vanaema, su isa
seal, kus on olnud su eellaste tee
keegi ei räägi meile sellest,
mis saab siis, kui aastaid on mööda läinud
kuidas tegelikult tühiseks muutub
solvumistest läbikogetu
.....
Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed s .....
Andke andeks, inimesed
No ei tule luuletust
minu emast heast.
Olen tema visanud
välja oma peast.
Välja hingest, südamest
ja kustutanud ära
kogemused valusad,
tuhmistamas sära.
Andke andeks, inimesed -
see pole minu süü.
Ka enda armsa emale
ei oma hinge müü.
/Mari*Uri/