Sõnale lõpp leiti 499 luuletust
Kas sõda ongi ainuke lahendus?
Ei suuda enam ära otsustada,
kas tuleb vihma või tuleb lund.
Jääks magama, aga mul pole ju und,
sest varsti tulebki juba see tund,
mil pean kodust lahkuma
ning oma riigi pärast välja astuma.
Kas sõda ongi ainuke lahendus?
Kas sellele pole siiski asendust,
meil pole ju vaja, seda masendust.
Me vist pole varasemast õppinud,
kui teame, kuidas need sõjad on lõppenud.
Samamoodi nagu päästame ka saadame,
kuid kahujuks sõjad ei võida me mitte keegi.
lõppvaatlus
mööd verivat-halli tänavat
ööuledes lahkun sinust,
tundes veel piha ümber käsi
ja neid rohevaid silmi endal
Mäletad,
noid öödega täidetuid suudlusi,
nii et õhulegi ei jäänud ruumi?
Mäletad,
noid kuupalgel lausutud
meest tilkuvaid sõnu?
Mina mäletan
Poetagused
Tulgu tornaado ja sadagu nuge,
trepid on külmad ja nälkjana niisked,
istume ikkagi, vahime viiske,
iseloom nõrk, aga tervis on tugev.
Pudel käib ringi, või pigem kanister,
undavad urrud, on vahused vurrud,
krabinal kasvavad me ajukurrud.
Paika saab pandud nii meer kui minister.
Kuidagi klapitet pisuke pappi,
mõõdukad sõõmud ja purjutan lainel,
säästame raha, ei saa ööga kaineks.
Sööma ei peagi, võib mäluda sappi.
Kuseteed kortsutan vastu poe seina,
kuni veel loksub, ei lõppe me jutud,
rutud on ruteldud, nutetud nutud,
enam me ennast ja teisi ei leina.
.....
Kallis .... sulle.
Su kaissu pugeda ma sooviks,
Loodan,
Et sa ei pane pahaks,
Et seda nii väga teha tahaks.
Seda ei tea ma veel,
Kuna sinu juurde tulla,
Saan ma taas.
Kui sind ma näen,
Siis näen su silmis sära,
Mis loodan,
Et see ei lõppegi kunagi meil ära.
Tunnen end su seltsis
Kindlalt ja kaitstult,
Näen su hinges
Hoolivust, hellust, ausust,
Oled väga tubli mees.
Naudin sinuga seda aega
Seda hetke,
Mis meil on olnud
Ja loodan et edasigi on.
Naeratus loob hinge soojust,
Kas ikka tead,
Palju ma sinust tegelt ka hoolin.
Lõppematu tee
Hoova sellel lõppematul teel,
Igavik on terve ees veel.
Näha aegu, mil veri soontes kees,
Grandioossed kavatsused silme ees.
Eile justkui oleks see toimunud,
Diivanisse oma lohku muljunud.
Eile justkui oleks see alanud,
Punastades nurmel suudlusi andnud.
Äraminemise rusuv koorem,
Ei muutu see, kord olid noorem.
Veel igaviku kestab hingepiin.
Täbarad lood
Olen maha jäänud oma rutiinsest argipäeva elust
Ei suuda loobuda enda heast sõbrast - lelust
Hetkel küsin endalt, kas näen ka helget lõppu
Või olen sunnitud minema oma pahega igavikku
Vihkan oma käitumist, mõtlemist, tegutsemist ning
Seda, kui mitmeks killuks on purunenud minu hing
On teada tõsiasi, et olen rumal, nõrk ja ennasttäis
Ei suuda lahti öelda nendest mõtetest, mis on peas
Kas kuskil vedeleb veel elu elamise käsiraamat?
Mina oskan elada vaid igalt poolt leides draamat
Pole mõistust, pole jõudu, tahet - mitte midagi pole
On valu, on mustad toonid, on maa .....
Ma pole
Ma pole …
Iial visanud küpsisepakendit teeperve kraavi
Manustand tundmatut valget ja pulberjast kraami
Jäätunud lompides lapsikult tallund
Massipsühhoosile vähegi allund
Kellegi kõrgema jõu poole pöördund
Kinga seest avastand jalga, mis hõõrdund
Närimiskummi lauaplaadile toppind
Tolmuseid vaipu isegi kloppind
Purjuspäi kukkunud valusaid sinikaid
Kõhus jai` tea-veel-kus kogenud liblikaid
Haavanud noaga end nimetissõrme
Söönud grillliha, mis veidike kõrbend
Andestust palumast loobunud uhkelt
Kellegi ees nutma lohutult puhkend
Kaup .....
Kõik on läbi
Ma tean ma üritan, ma higistan
ma tahan, ma vilistan
Aga ma ikka ei saa
Ei mitte ainult raha
sest surutakse maha
maailma poolt maha
Lootus kõik on läinud
kõrve vahelt läbi käinud.
Ei julge öelda ei taha teha
sest antakse ainult reha
pole enam mõtet
ootan juba lõppu
mitte enam sõpru.
"Sel jõuluõhtul sulgesin silmad"
Vaikne ja rahulik jõuluõhtu.
Inimesed oma perede ja lähedaste juures.
Kuid kus on olla minul tol õhtul?
Linnast väljas, suure maantee ääres.
Leban lagendikul lumehanges
ja silmitsen neid säravaid tähti.
Vaikselt olen, kurbus hinges,
alles üleeile mind rõõmsana nähti.
Mu rõõmus meel oli petlik,
sest südamesse juurdund kurbus.
Terve mu elutee oli künklik,
parem lõplik lõpp kui lõputu algus.
Kas keegi üldse...
hakkab igatsema mind?
Tunneb muret minu pärast?
Sel kõigel on oma hind...
Kui vastata jaatavalt,
siis millegi muutmiseks on juba hilja.
Tä .....
"Ta vajas sind"
Tema esimene langevarjuhüpe,
lennuk kogumas kõrgust.
Saavutatud viimne piir,
nüüd teha tuleb vaid lüke.
Tal on vibra sees, on veidi närvis,
soovitakse edu, seda läheb tarvis.
Mis nüüd juhtuma hakkab...
südametöö sellest hetkest lakkab.
Ta hingab sügavalt sisse
ja avab ukse.
"Soovin hauale nartsisse!"
Süda teeb viimse tukse.
Eemaldub ta lennukist
näol pehme naeratus.
Ta on rõõmus, kuid vaid viivuks,
puudus elukindlustus.
Sööstes maa poole
näost kaob naeratus.
Kurb lõpp sellele loole,
peagi alles tast mälestus.
Kätte jõudmas aeg, v .....
Montepulciano
Kui on kuum suvepäev, mis ma siis joon?
Mulle siis hea maitseb üks mojito.
Kui on külm ja väljas sajab laia valget lund
Siis tulnud taas kuuma hõõgveini tund
Ja ma näen und
Et taas sinuga koos pudel Montepulcianot
Meid taas Toskaanasse viib.
Peale kolmandat klaasi ma lausun Ti amo
Per favore stai a qui.
Sul lillad on huuled
Kuid ikkagi suule
Sind tahan suudelda ma
Sa mu mõtteid ei kuule
ja jutu viid muule
ma ju tean, veel häbelik sa
kuniks juustu ja veini
on järel veel veidi
ei lõppe me hubane öö
ja ka koduses kleidis
end tunnen kui leidi
mis sest, et la .....
LehMaasikas
Suvel, kui väljas on ilusad ilmad
Sõidan ma maale ja teel
Kohtan ma lehma, kel kurvad on silmad
Ja peale selle tal veel
On lausa hiiglaslik keel
Segamatult vasikas mälub
Ja õnneks ei vaja ta muud
Ta mäletseb otse maasikavälul
Täis magusaid marju ta suu
Just lõppemas on juunikuu
Õitsnud võilille ebemeid sajab
Ja paplite vatti puult
Kärbseid sabaga eemale ajab
Ja kõrvadega teeb tuult
Ta mõjub nii siiralt ja truult
Mulle tervituseks ammub
Ehe agraarne idüll!
Mullegi ju maitseks mammud
vahukoorega küll...
Miks on su silmad siis märjad,
Nii klaasjad ku .....
Kevadpühadeks koju
Veidi kahju maha jätta oli oma linna
Samas üle pika aja on ka tore minna.
Olla teel ja palju mõelda
Lõpuks jõuda sinna,
Kus hää merelise tuule värskus tungib ninna.
Tee on tuttav, üle mitme jõe mu teekond kulgeb,
Songermaised põllulapid, külakrantsid julged.
Lumest järel ainult riismed,
kraavid aevad üle.
Kujutlen, kuis suvel siis me maa ja vete süles.
Või ehk pigem nende piiril,
pole lõppu-algust.
Keset kuumi päiksekiiri
Ööpäevringset valgust.
-Tiina Nuum-
Odüsseia aastad
Vist enam pole paslik öelda „ma ju nõnna nuur“
Ma juba kümme aastat olen olnud täitsa suur
täiskasvamiseks ikka pole valmis
Ma elu mõtet näinud ühes, kolmandas ja muus
refrään ehk jäänud samaks, aga salm on aina uus
Suur hulk kaasautoreid neid aastaid salmis
Jah, see on meie põlvkond
tal veri vemmeldab
kes ise ka ei tea
kas tasub nõnda tõmmelda
Jah, tal kortsus ülikond
globaalselt pendeldab
ja lugupeetud hallpea
hulguseks ta tembeldab
Nojah, me tahaks kunagi
Ka kõrgel lennelda
Ja näha koidupunagi
Kuid enne me ei saa .....
***
Vihkan seda kohta
vihkan siin kõike
see ajab mu marru
Ma karjun
Ma jooksen
ma põgen
arvan et leian väljapääsu
See hullumaja on lõppmatu
Karjun APPI
keegi ei kuule
Nõrkussest kukkun
Kui ärkan
Olen haiglas
Olen hirmul
Tahan tagasi paika mis ajas mind marru
tahan tagasi paika kus vihkasin kõike
Mingid tädid tulevad
tõmban tekki üle pea
ning karjun taas
Tuleb üks valges kuues onuke
ütleb et minuga on köik
Ma ei saa aru mis toimub
Karjun taas appi
Teen silmad lahti
näen ema jooksmas oma tuppa
Karjun et ta mind kunagi ei jätkas
ta kallisitab mind
ja üt .....
Mis on Elu Põhimõte?
Mis on elu põhimõte?
Kas see on nagu
Koguaeg üks filmivõte,
Mida ainult tehakse uuesti
Ja uuesti, kas see hästi ei lõppe?
Kas see kõik ainult siin karmilt nõtke,
Kus ei paista siin kuskilt headust,
Ainult mängitakse oma edu seadust
Ja üritatakse leida cash money kooslust
Ûritatakse ainult jahtida taga noorust,
Mis on elu põhimõte?
Vereringe, mis ei saa vedu,
Et ainult üritatakse saada edu.
Aga see kôik egot täis,
Aga noh, eks näis, et mis elu põhimõte
Unistaja
Ma võin olla unistaja
aga vähemalt oskan ma unistada
võin minna teisse maailma
maailma, kus alati paistab päike
Kuigi oma olen lihtsalt inimene
oskan ma unistada, olla inimene
kes sõidab kiirteel oma unistusse
Kord see kõik saab tõeks
Ma olen lihtsalt inimene,
inimene kes unistab.
Lõpuks ma saan kõik mis
mis oli mu unistuses
Te kõik kes te minusse ei uskunud
te näete,TE NÄETE
ma ei olnud lihtsalt unistaja
vaid tegutseja
Uskuge mind unistused,
saavad tõeks
Õnnelik lõpp on olemas,
kui sa seda usud