Sõnale lõpp leiti 499 luuletust
Nimetu
Juba mitu aega tahaks muuta oma nime,
seinte peale kratsida või puusse lõikuda…
Grafitina pritsuda, kui väljas kotipime,
olematult kaljunukilt alla hõikuda…
Veel tahaks hüpata su voodil, pillutada patju,
panna MP mängima su elevandikõrvus –
mis küll ei taba rütmi, aga mille kohta paljud
ütleksid, et see on tõesti tase suhtlusvõrgus!
Oskad kuulda inimesi – kuulatada tasa,
olla lihtsalt toeks ja mitte lauseid lõpetada…
Palun kuula mind nüüd! Enne kui ma täitsa haihtun…
Saaksid mulle äkki taeva tähti õpetada?
/Mari*Uri/
Päev,mis hävitas kõik
See päev , millest unistavad kõik
See päev , mida keegi ette ei näe
See päev , millest oleneb kõik
See päev , mis mööda ei läe.
Üks päev, mida ootavad kõik
Üks päev , mida mäletavad paljud
Üks päev , millel puudub kõik
üks päev, mida varjavad kaljud .
Sel päeval kõik toimuma hakkas ,
vaid päeval see kätte jõudis.
Sel päeval kõik hakkas ja lakkas
Kõigele lõppu see päev nõudis
See päev , mida varjasid kaljud
See päev , millel puudus lõik
Sel päeval teadsid paljud,
et päev , see hävitas kõik.
Lõpuks ometi
Lõpuks ometi maailmas muusikat on,
mida minagi
kuulata tahaks.
Ometi lõpuks maailmas tühjust on,
mida minagi
täita tahaks...
Lõpuks ometi maailmas pidusid on,
kus minagi
tantsida tahaks!
Ometi lõpuks maailmas teid on,
millel minagi
vantsida tahaks.
Lõpuks ometi maailmas neid on,
kelle maailma
minagi tahaks...
Ometi lõpuks maailmas tuld on,
mis laavat
ei tarruta vahaks!
(Pühendus: Ed Sheeran)
/Mari*Uri/
Hinge tõmme
Hingetõmbamisega
paremaks kõik teed,
vulkaanipursked peatad,
aktiveerid veed…
Rattasõidul rummud
jooksvalt trimmi pumpad,
kergel põdrasammul
elust läbi sumpad...
Lepatriinud lehekõrtel
ülespoole aitad,
pimedusse eksinutel
selge raja näitad…
Kust sa tulid?
Ma ei tea…
Aga ükskord sinna
tahaks mängu lõppedes
sinuga koos minna.
/Mari*Uri/
Algus
Seal, kus on lõpetatus lõppenud,
ei saagi enam algus alata -
ja kui on tuju vanast õppust võtta,
võib möödunu ka maha salata -
et oleks lihtsam jälle sinna minna,
kus algused on kokku tulnud ja
sind oodates on piduringi võtnud
ning mõtlevad, et nüüd võiks alata!
/Mari Uri/
Üle varju
Üle oma varju
ei hüppa isegi valgus –
kuidas siis inimene?
Pärast lõppu
ei looda isegi algus –
kuidas siis inimene…?
Kuid päikesetõuse vaub
vaid seesama inimene,
maailmamuutmise plaane haub
vaid seesama inimene,
jooksuringide siseradasid püüdleb
vaid seesama inimene –
ja Valguse nime hüüdleb
vaid seesama
Inimene.
/Mari*Uri/
Lootus
Kogen seda maailma kui
hammustatud õuna:
keegi kuskil söönud on
tasuta kõik lõunad...
Keegi kuskil ikka on
vastutusest vaba,
oma aia sulgenud
väravatel taba.
Loodusel on suurim lootus,
inimestel oma -
iga tegemise taga
mõttekriips või koma...
Lõpusirget veel ei paista,
aga tahaks näha
tuletornist
valguskiiri
kaugemale täna.
/Mari*Uri/
Minu suurimad vead
Minu suurimad vead
on teinud mul
kogunisti
suurimat head.
Minu nii-öelda
suurimad sõbrad
on lõppeks olnud
kokkuvõttes
need suurimad tõprad.
Minu sisemine hääl
on kostunud ka väljast
tihtilugu,
tuleb välja...
Ja ma ei ole
kindlasti ainuke,
kelle teel on veel
kõigutamatult komistuskiviks
see õnnistav
arvamuste paljusus.
/Mari*Uri/
Raagus
Raagus puudel ripuvad varesed oodates
tuult
trotsides jõuan su juurde veel
täna
ruttavad pilved maailma
lõppu
ette ei näe meist
keegi
tuleb lihtsalt nentides, et aeg on
ümber
lükata ei ole seda teesi
võimalik
on vaid hajuda
kõiksuse rüppe
kaovad su mõtted ja soovid nii
nagu sa poleks elanudki sel
planeedil
nimega Maa
Seal, kus raagus puudel ripuvad varesed, oodates tuult...
Finiš
Siis kui viimnepäev (aktus) koidab,
inimlastel meel(etus) loidab.
Tormlevad lill'tega õnnitlushordid,
keele peal võltspaatoslikud akordid.
Soovivad edu ja soovivad õnne,
puistavad määratuid pisaraid kõnne.
Ülistab terve sugulaskoor:
"Milline õnn on olla veel noor!"
Ei tea nad miskit protsessi sisust,
Ütlevad vaid: "Nüüd pääsed sa risust!"
Kleite nad vahivad pärani sui.
Kui ütlen, et vahust mul täitsa --- suva,
seisab kond tagajalul täitsa jahmununa
-----------------------------------------kuna
milleks meile sisu, mõte ja tuum?
Näi .....
Kahtlus
Sa tulid, olid nagu päris,
kuid miski minus näris.
Nüüd tean - ei ole sa see õige,
vaid väike veetlus - kõrvalpõige.
Mu hinges oli lohutuse leebus,
kui varjutamas mingi kuri needus.
Kui algas, las lõpeb ka siin ja kohe.
Kui kauem see kestaks,
jääks valusaks ohe.
Sa pole mind väärt
Ma püüan end veenda:
sa pole mind väärt!
Ei sellest hakka mul parem.
Ma tahaksin kraapida sinu säärt
ja karjuda: ju armastasid mind varem!?
Su põlglikku muiet
ja ükskõikset häält
ma elavalt kujutan ette.
Kuis saaksin end päästa valupiinade käest,
sest üksinda jäämise hetkest..
Harmonie
Enesepettus
Su kühmus selg ja kiilas pea
ja punased potased laual,
need olid mulle piisavalt head
neid armastan`d oleks veel kaua.
Mu tunne, et sinuga rääkida saab
kõigist maailma asjust nii vabalt,
see osutus valeks...
ma loobuma pean,
saama aru, mind ebaõnn taband.
End edasi petsin,
tegin näo ,et ei näe
ebakindlust su pilkude vilas.
sind mõista ma püüdsin
kõrvus kajas su hääl:
polnud mõtet ju tulla seks ajaks.
Välja käristan pildid me ühisest teest
koos klõpsitud fotode mapist,
pühin silmad sinna imbunud veest
ja ikka veel loodan...
Harmonie
See on hoopis
Õde esinejat nähes ehmatab
kes riided seljast võtab
pole ta mitte räppar
see on hoopis strippar;
Juku nurga tagant trügib
ühest onust räägib
lapsi musitada on ta stiil
see on hoopis pedofiil;
üks mees pärib patsiendi pikkust
haiglas lesides antakse vastust
pole see arst mitte üks tepp
vaid see on hoopis puusepp;
uroloog teeb kannikale valu
auku topib, mida hetero ei talu
ta pole mitte Dr. Boriss
see on hoopis pepupoiss;
seksimüüa kiidab mehe tilli
aga kliendi pilgu ajab ta villi
kõrval ehmatab kauboi
et sängis see on hoopis femboy;
mutike aias kor .....
Eksistents
Nagu väike elu. Sünnist surmani ja mälestuse salves. Paberit määrin. Tehniliselt need on minu käärid. Lõikan elu mida väärin. Meenutan mõtteid, mis on lõppend ja paremaid päevi. See on tehnika millest ma räägin. Kirjutades viibin teises sfääris. Teen märkmeid, olen kauge, vaatan kuidas töötab. Olen siin. Kuid ikkagi ei näe mind.
Tajun, seda mida toodab mu aju, sinna vajun
Psüühilises labürindis otsimas radu. 60 000 mõtet päevas, töötlemas tunnet, mida demostreerin sulle.
Kõik on elades tundunud
Olen päriselt vaid endasse sulgunud ja kirjutamise hulluses. Otsi .....