Sõnale ma leiti 9376 luuletust
Kaua ma suudan?
Kaua ma kannatan
kartust ja hirmu,
teadmist mis ees
pole mulle!
Kaua ma suudan
astuda sisse,
tuppa kus tühjus ning
pole mulle!
Kaua ma püüan
su meele järgi olla
tean et su lahkus
pole mulle!
Kaua sa hoopled
mu kõikuval pinnal
lõpuks ma lajatan ja mind
pole enam sulle!
Ma ootasin
Ma ootasin sind ühel külmal talvepäeval,
ma teadsin , et sa ei teadnud, nüüd siis tea:
ma ootasin sel külmalt talvepäeval,
ma teadsin , et sa ei tule naguinii,
ei vabandama sa tõesti ei pea,
ma ootasin sind sest mina tahtsin nii
ja ootan sind siiani,
kuigi tean et sa ei tea ja ei tule naguinii,
kuid ootan sind ikkagi,sest mina tahtsin nii.
Hetkeks vaid piisas ja suureks ma sain.
ning su hääl mul kõrvus kõlama jäi.
hinges on valu, aga seda sa ei näe,
ei mu elu nii tühi ja mõtetu näib
Minu pisaraid sa kunagi ei näe,
sinu nähes ma nutta ei .....
Ma armastan sind
Ma armastan sind
kuigi ma pole sind kunagi näinud
aga armastan ikkagi sind
armastan nii palju.
et sinu nimel olen valmis surema
ja sulle annma oma elu,
et sina saaksid olla õnnelik
ja leida omale armastusse
armastuse
kes sinust hoolib
kes armastab sind .
kes ei valeta sulle
kes armastab sind sellisena nagu sa oled.
Ma armastasin tartlast
Kui Tammsaare kirjutas "Ma armastan sakslast",
siis mina ütlen, et täna ma armastan tartlast!
Ei sa ei mõista, ma armastan sind ju ka aga täna
täna...ma armastan kõiki...ma armastan kõike!
Sa ei saa aru! Ma pole kõigile! Ma olegi kõik!
Peegeldus sinust ja temast ja neist kõigist!
Aga sina ei saa aru, sina tahad ühte ja tõelist,
Sa tahad olla Päike, kõik või ei midagi!
Minu süda ja hing kuuluvad aga kõigile!
Aga sina ei saa aru...
Mine siis üle betoonsilla ja vaata kõrgelt mu poole kui Kuu,
Kas nüüd tunned kuidas on olla mina?
Kas kõik pole mitte kaunis?
.....
Ma olen
Ma olen kui kapp,
kui selgrootu tuvi.
Nälginud peegel
või põlenud rohi.
Ma olen kui laud,
mille peal pole toitu.
Ma olen kui küünal,
mis ihaldab koitu.
Ma olen kui prügi,
mille peal ei talluta.
Ma olen kui kann,
Keda keegi ei kalluta.
Ma võin olla ka tuba,
täis eredat valgust.
Kes ootab nii vargsi,
oma head uut algust.
Merest ma mõtlen
Armastan sind meri,
sinu imelist kohinat,
sinu valgeid lainteharju,
mis rannale loksuvad.
Armastan sind meri,
sinu valgeid kajakaid,
vahel su süngust, mu meri,
kui südames põletab.
Armastan sind meri,
sa oled mu majakas,
kui kurbus rõhub hinge,
sa teed mulle näitamas.
Armastan sind meri,
oled püha mu südames,
sinust leian rahu,
oled ilus mu mõtetes.
Kaua oodanud kevadet ma
Kevadele sülle ma
tahtsin täna pugeda,
mõtlesin, kui läheb ta,
siis lähen koos temaga.
Kaua oodanud kevadet ma,
kuid ta ikka käest läinud minema,
küll lörtsi, küll lumega,
küll sulavete, ojaga.
Kui kevad tuleb tagasi
ei lahku ta nüüd ometi,
mu hing ja süda ootel on alati.
ootel ja saatmas ikkagi.
Täna nägin ma Eestimaad
Täna nägin ma Eestimaad,
maanteel igiliikureid,
käisin ära Ida-Virumaal,
nägin kiiruskaameraid,
peaaegu politseipatrulliga
võidu sõitsin Lääne-Virumaal,
buumer rullis nokaga
ette sõitis risti peal,
lõpuks närve puhata
sain Kõrkkülas mere ääres seal.
- Tarmo Selter -
2024
sest vaid nii ma jään elama
ärgates teen kohe voodi korda,
millegagi ma enam ei torma,
proovin rahulikult võtta, lihtsalt olla,
sest vaid nii ma jään hoolitsetuks.
kohtlen inimesi viisakalt,
häid sõnu ütlen piisavalt,
mineviku välja võtan kellast,
sest vaid nii ma jään hellaks.
annan endast parima,
et olla aus, olla hea,
kas töötab, ma ei tea,
aga vaid nii ma jään inimeseks.
ma ei anna alla, vaid näen vaeva,
end sügavamale auku enam ei kaeva,
luban endal südamest häälega naerda,
sest vaid nii ma jään elama.
Sinu tulekut ootan kui kevadet ma
Sinu tukekut ootan
kui kevadet ma.
Minu süda on kurb
ja külmunud on maa.
Tuisk piirab nähtavust,
lumehanged kõrged on ees.
Sind väga tahaksin näha,
kuid takistusi palju on teel.
On päevi, kus päike särab mu sees
ja kurbuse võidab rõõmus meel.
Kui suudaks vaid hinge talitseda,
südant kuuma jahutada.
Õnneks on kevad poolel teel,
sulama hakkavad lumised teed.
Aeg kiiremini edasi tõttama hakkab,
armastus Sinu vastu iial gi
ei lakka.
Tule siis koos kevadega,
kui õide puhkeb maa,
kui kevadveed hakkavad vulisema,
kui pesa loob linnupaar!
Sinu tulekut oota .....
kas ma ikka tahan
ärkasin täna öösel üles
ja mõtlesin kas ma ikka
tahan saada raamatuks
kus trükitud tähtede seas
tuksleks mu süda
õitseks ära meel
jah ma tean mul
olemise eest
maksta teine on võlg
kui sul Petasmäe
mändides nõlv
lumine külatee
adra poolt küntud põld
lund täis taevas selle üle
saatjaks talv pikk külm
Ma tean ja tunnen Sinu valu
Tean, et naeratad mul läbi valu,
Sul süda on nii hea ja hell.
Koju saatsid mind läbi lumesaju,
silmis pisar kui kristall.
Külmavõetud olid pehmed lumehelbed,
väljas paukus pakasetaat.
Hinges pesitses ja hõõgus soojus,
tean, et valu kord otsa saab.
Ma ütlen, ei hakka tundmagi
Kuusk on püsti ja lumi maas
aga mul pole pühade tunnet olla
üks tüütu aasta lõppemas taas
kus kõik ainult käinud alla;
ja kellel on pappi
et jõuluvana tuleks?
Vaesus suur, et karju appi
peaasi, et soe kodu pühadel oleks;
ja toit ka laual ja riided pestud
sest kingitusi ei saa teha
paljud pered, kui raha haihtunud
näljast paistes on keha;
mul nimelt 8 sugulast
kes elavad suhtelises vaesuses
peetakse meeles vanat naist
kes üksi korteris elab laste abitoetuses;
2 sugulast elab Narvas
elu tõesti sitt, kui jääpurikas
ripub isegi kubemekarvas
ja arveid maks .....
Ma ei pidutse
Ma ei pidutse
ei lõbutse
olen abielus argipäevaga
Nädalavahetus tuleb
tervitan neid
kui kaugeid sugulasi
panen diivaninurka istuma
annan kohvikruusi pihku
vahel küsin
kas tuul ei puhu
ehk veel üks pleed
tavaline viisakusvärk
Vahede vahe peal
aga käin tagatoas
oma laias abieluvoodis
kalli argipäevaga amelemas
Tööd on palju
mu talu on
ja mu küla on suur
on mõndagi teha
laupäev ja pühapäev
lähevad ruttu ära
argipäeva kiljumist ja oigeid kuuldes
Suurem häda on puhkusega
tolle pean kinni siduma
suutropigi paigaldama
Tikub õpetama
et kuidas j .....
Ma sõin kärbseseeni
Peeglist põrnitses pinksalt mind kärbes,
uskumatuna tundub, mis kärbsele järgnes.
Liblika tiibadega elevandi poeg,
kõõrdsilmne ahv, kes raamatut loeb,
sõrgadel lonkiv sarviline siga,
arvutav kass, kelle tehtes on viga,
roomikutel kits, kes on kosmosesse teel,
võõramaine jänes, kellel masenduses meel,
tuhat punast põtra, kellel silmad seotud kinni,
üksik valge hobu kannab kuldseid tantsukingi,
porgand paljas part keset pärnu supelranda,
aluspükstes lõvi laseb lehmal ennast kanda.
Tundub, et mu söögis olid kärbseseened sees
segaduses seisin selle võlupeegli ees. .....
Ma olen fotograaf
Objektiivi taga maailm helgib,
Värvid ja varjud, kõik muutuvad siin.
Kadreerin hetki, loon unikaalseid teoseid,
Fotograafina olen looja, iga pildiga teen head.
Valgus mängib mu kaadrites tantsu,
Igas hetkes on lugu, igas nurgas ilu sansu.
Püüan pilku, mis peidus argipäevas,
Fotograafina olen unikaalne, silmas sära kajastav.