Sõnale ma leiti 11189 luuletust
Ma otsustasin*
ma otsustasin, et ära täna tule
ühtegi bussi enam ei liigu
ja Lasnamäelt teise linna otsa sõita
taksokuludega oleks pere eelarvele kahjulik
vahel mõtlen, et miks mina
tunnen seda, mida teised elavad läbi
justkui ma elaks teiste eludes
samal ajal ennast trotsides ja taga ajades
et ma ei soovi olla osaline probleemides,
mis minusse kuidagi ei puutu
aga ometi - empaatide ilu ja valu
nii palju sõltub elus otsustest
ka nendest väikestest, mis on automatiseeritud juba
su käeliigutustes ja mälusoppides,
mida närviimpulsside ülekande saatel edasi antakse
põhiline on, .....
täna ma küsin
kas tõesti selleks
et sõnade liblikavõrguga
püüda kinni mõni
siplev hetk
tarvis läbi on lugeda
toatäis raamatuid
tonnide viisi kaaluda
rõõmu ja kurbust
olla sadu kordi
tapetud haavatud
et saada aru elust
inimesest
lüüa sellele käega
ma enam ei suudaks
samuti teiseks end muuta
toast müts anna pähe
küll ma juba lähen
ma lahus pole enam
jah veri lahus pole enam
sellest heledast puhtevalgusest
eha malbest loojangust
päikse jõena päeva
voolamisest
sinilillede avanemisest
pärast jahedat hommikut
kaskede lehtimisest
öösel sirelite une võtvast
hõõgumisest kurku tulnud
rõõmust võim taeva all
üleni nüüd kevade käes
päev asjata pole olnud
kui oled õhtuni metsvindi
särava vint-vint laulu sees
tuppa minnes
tänada saab meel
rüütsi selle eest
21.04.2023
Rüüts rahvapärane vindi nimetus
Olen südamest tänulik ma Sulle
Olen südamest tänulik ma Sulle,
et olemas oled mulle.
Minu piiritu rõõm kuulub Sulle.
Sinu okemasolu toonud mul õnne.
Sinu lahke ja avali süda,
võtnud kõik mured kannatada.
Sinu hing kui päike,
alati särab
ja silma paistab kogu aja.
Tõesti olen südamest tänulik ma Sulle,
et olemas oled mulle!
"Aga ma ei kardagi"
Veel on alles ülestõusmispühad
Ukraina äreva taeva all.
Veel on alles vanaema ja ema,
väikesel tüdrukutirtsul
pommirahe all.
Ema ja vanaema kannavad kooke,
tüdrukutirtsul korvikene munadega on.
Kaevikusse tee kannab endas ohte,
kuid pühade ajal hinges veidi kergem on.
Tüdrukutirtsu hääl ütleb puhtalt ja selgelt:
"Aga ma ei kardagi".
Ma tulen
ma tulen
kui surm astub väga ligi
ja kehast saab taas õhkõrn siid
ma tulen
ma tulen appi
ja soov päästa on mu olemuses,
ent ometi hindan ma inimelu talve
seda kui sinust jääb luu ja nahk
ja oma olemuses lendad kuskile kõrgemale
kus on sul oma tee
ma tulen
alati ma tulen
ja tunnen kaasa või kaastundlikkust
ma ei kohmetu
ma tean, ma olen selleks loodud
abipalveks neile,
kellel keeruline ja raske
oma kevadise naeru muigel suuga
saadan ma selle luu ja liha minema
et saaks tärgata midagi uut sellest
bioloogilisest massist
mis jääb maha
tuhana või kehana
pol .....
Jee, lumi, ma ütlen
Ärkan üles õues see tund
perse ja munad külmetavad
vedelenud siin ei tea, mitmes tund
objektid valgest säravad,
see pole aprillinali
veenduge ise, kardinad eest
minu uhkus on vali
ümbrus kutsub naist, last ja meest;
davai, kelgutama ja uisutama
kevad ongi selline
saab lumest kujusid hakata tegema
ilm on, ei tea milline;
jürikuul lumi on maas
see minu jaoks pole ime
seisan valges ümbruses taas
ümbrus on ere, mitte pime
jah ma ära ei tundnud
elu ees põlvitades
muud ei anuks
selle valu uuesti
ära talun
jah ma ära ei tundnud
hinge õide puhkemise
esimese armutunde
suudlusahne ime
selle leegitsevast valgusest
ent kaua olin haige
palavikus vähkresin
sosistasin Su nime
kõik me ootused
puhtad puudutused
see möödas mu rõõm
mu hinge valu
kuidas seda tagasi
igavikult ka ei paluks
puhtevalguseni
ei piinleks õnne janus
Ma tahan olla su kõrval
Ma tahan olla su kõrval ja kuulata
Ööbikuid öösel ööbikuorus lõõritamas
Ma tahan olla su kõrval ja neelata
Emakese maa mesimagusat maitset
Ma tahan olla su kõrval ja naerda
Rõkata koos kilkavate naerukajakatega
Ma tahan olla su kõrval ja kaeda
Munamäe tipust kodumaa rohevat ilu
Ma tahan olla su kõrval ja vesistada
Äsjasaabunud septembrikuu vihmas
Ma tahan olla su kõrval ja rutata
Koos tuules siblivate sügislehtedega
Ma tahan olla su kõrval ja liuelda
Ühes valevate helvestega talvetaevast
Ma tahan olla su kõrval ja ärgata
Kui esimene lumikelluke kevadudus
.....
Ma lähen sest ma tahan minna
Tihti asju teeme mõtlematult
Ootame et keegi midagi välja pakuks
Vaatame kaugusesse
Istudes veelgi kaugemal
Kogeme elu
Kogemata elamist
Me peaksime minema
Ka samme lugedes
Me peaksime märkama ka olevikust kõrvale
Vahel peaksime lihtsalt olema vaikselt
Ja kuulama helisid
Mille summutame kõneledes
Labasemaid kõlasid
14.04.2018
Ma Vaikselt
Ma vaikselt
Üsna vaikselt
Toetun tagaseinale
On vaibunud hõiked
Ning paikseks
Olen jäänud ajaveerele
Vahel mõned ümberpõiked
On kimbutanud vaimurahu
Pole lugu sellest suurt
Ei oma jalgealust õõnsaks tahu
Nii tasane on meel
Igatsemas meeletusi
Keegi järgneb mulle teel
Kuid näen
Vaid enda peegeldusi
16.03.2023; 02.07
Ma luban sul
Ma luban sul tüdruk sel ööl
vaid lebame üksteise kõrvu
vaid lebame nahk vasta nahka
jääme kuulama sosinaid õrnu
Ma luban sul armsam sel asemel
arus kandume aegade uttu
vastu hommikut randume ärkame
ja kahtleme- möödus kõik ruttu
Ma luban sul naine me tunnetes
on kirg- sel on tipp ja on kaduvus
just seepärast tundub meil kahel
täpselt õige ta piprasus magusus
Ootan sõbrakest aknal ma
Ei saa Sul täna külla tulla,
kuid aknal ootan Sind, Sa tea.
Akna taga puud on raagus,
peened oksad kummargil maas.
Pilvist vihmapiisku tilgub,
peidus pisarad kibedad.
Võitlen iga oma meelega,
et mus valu ei hakkaks karjuma,
sest kurb on olla sõbrata
ja kui ta mind ei külasta.
Siiski loodan, et päike tuleb välja
ja pilved taevas hajuvad.
Ei saa Sul ise vastu tulla,
sest tervisehäda mind kimbutab,
kuid Sina sõbrake saad tulla,
saad tulla, seda ma tean.
Kevadet ma armastan
Ei saa üle ega ümber sellest,
et kevadet ma armastan.
Mida lähemale jõuab mulle,
seda rohkem unistan.
Siis kõikjal elu puhkeb õide,
suur armastus tuleb südame peal.
Selline on kevadel tunne,
see tunne, mis nii magus ja hea.
Talve ära saata tuleb täna, homme,
võib- olla pikemalt - kes teab...
Särav päike märku annab jälle,
et kevad saabub õige pea.
Seniks hoian rõõmu põues,
sulada tal lasen seal.
Heidan pilgu aknast õue,
tunne soe on südame peal.
Kui ma oleksin jumal.
Kui ma oleksin jumal.
Ma oleksin heatahtlik diktaator.
Ma annaksin kõigile, mida nad tahavad.
Keegi ei saaks viga,
need oleksid head.
Kuid kõik kurjus oleks kadunud.
Kõik oleksid õnnelikud.
Aga see poleks reaalne.
See oleks võlts.
See kõik oleks vale.
Kui ma oleksin jumal.
Mind ei huvitaks.
Ma ei osanud nautida vabadust
Ma ei osanud olla vaba,
nautida vabadust ja vaba olemist,
vaid kogu elu tööd raband teha,
nii poolele elule andsin end vist.
Ehk tööd armastasin liialt
ja seda nautisin.
Nüüd aeg on uhutud liiva
kui unenäost ma ärkasin.
Raske oli peatada aega,
mis vabaduse röövisid...
Töö peal olid mõtted nii ööl, kui päeval,
tunded segadusse ajasid.
Nojah, olin kõrvuni armunud töösse,
liialt palju oli südamel muresid.
Hing ei tundnud suurt vaeva,
sest tööd niiväga nautisin
ja tööle oma armastuse ja vabaduse kinkisin.
Kuid aasta uus tõi mõtetele uued tuuled, .....
Jõuludel ma jutukaaslast vajan
Igal aastal jõuluajal,
ma endal jutukaaslast vajan.
Kuusepuust mul väheseks jääb,
ta ilus küll, kuid on tumm.
Vahest vinge tuul ulub väljas,
kolistab aknaluugi peal.
Must vares lumehangel kraaksub,
ikka kraaks, kraaks, kraaks.
Tihane külmunud pekitükki tirib,
sulekuube võdistab.
Minu hinges miskit ärkab,
üksi kurb on olla jõuluaal.
Tule jutukaaslaseks mulle,
muuda mu jõuluaeg rõõmsamaks!
Jõuluaeg nii kallis mulle,
hea, kui teda jagada saab.