Sõnale masendus leiti 76 luuletust
Tädi Sofia seenelkäik
Sügise iseloom hoos
sest saab seeni metsast
ent suvesoojusega me koos
saada viimast rannast;
ning Sofia plaani pidanud
metsa lõunal läheb
siis merre jälle saada tahtnud
ja hiljem sousti kübaratest teeb;
nagu tüdrukud oma kübaraid
sügislooduses kannavad
hääletult nad meelitavaid
kõigile silmailu annavad;
meeliskaup on need punased
mida ka võib süüa
rahustab närve säärased
ja kahju et neid ei või müüa;
tuli koju, pojad näljast paljad
ja kõhud ees paistes
panna nüüd kuumaks pajad
küll siis saab psühhotroopi annustes;
ÕIGEMINI vanat head s .....
Iseendana
Kas Sa tõesti tahad olla keegi teine?
Keegi, kes ei ole Sinu inimene?
Kas on temal mõni Sinust parem võime
või on hoopis mõni vahvam ligimene?
Kas on temal Sinu silmis parem elu,
kiirem auto, kaunim elukaaslane?
Kas ehk paistab tema elus rohkem melu
või siis paremad on elul vaated need?
Pole mõtet Sinul kadestada teisi,
Sina ju ei näegi nende sisse!
Mõni näidata ju välist ilu võibki,
samas oma kodus langeb masendusse...
Ole iseenda vari ees ja taga,
oled ikka parim iseendana,
iseennast ainult nendega Sa jaga,
kellega Sa tunned ennast täiuslikuna.
- Tarmo Se .....
Sündmusega päev
Täna eriline päev nagul mõnel ikka
kellel veel palju teed ees pikka
ma pole mitte masendusega võitlev üksik vanamutt
vaid noor, täis huve ja seiklustega noor kutt;
nimelt olen täna aasta vanem
võinud olla hiljem või ennem
tavaliselt lullat sünnipäevast ei tee
minu stiil lihtsalt pole see;
aga on fänne, kes tahavad et tudvustaksin
end teile veits uudist annaksin
siis okei, vähemalt on mul sünna
seda infot tavaliselt siia ei künna;
võin olla ükskõik kui vana
veits uhke tunne luuletajana
keda peetakse alati nooremaks
hingelt ja välimuselt pubekaks;
see .....
blink-182 - Adam's Song
Ma ei uskunud kunagi, et suren üksinda
Naersin kõige valjemini, kes oleks arvanud?
Jälitan juhet tagasi seina
Pole ime, see polnud üldse pistikus
Võtsin aega, kiirustasin
Valik oli minu, aga ma ei mõelnud piisavalt
Olen liiga masenduses, et jätkata
Sa kahetsed, kui mind enam pole
Ma ei vallutanud, harva tulin
Kuusteist hoidis paremaid päevi
Päevi, mil tundsin end ikka elavana
Me ei suutnud ära oodata, millal välja saaksime
Maailm oli lai, liiga hilja proovida
Tuur oli läbi, me olime ellu jäänud
Ma ei suutnud ära oodata, millal koju jõuan
Et aega veeta oma toas .....
Kevad
Sulas lumi,
masendusest saavad üle puud,
rohelus ja soojakraadid,
minu naerusuu.
Ei rivist välja suuda viia
seda tormituul,
ei öine jahedam õhk,
tõmblev alahuul
ja nõme naaber,
las ajab oma jonni väikest.
Kuulan muusikat
ja naudin rõdul päikest.
Kevad hinge rõõmu toob,
tärkab elu-huvi.
Läheb paremaks kõik
ja lõpuks saabub suvi.
Ole särav
Veidike tibutab vihma,
lehti veel puuoksalt langeb,
tuuleiil toomas on siia
hetki, mis külmad ja karged.
Värvid kõik kadumas vaikselt,
masendus võtmas on maad,
loodusel olla nüüd laskem,
sära enda seest leidma pead taas.
Ole särav kui hommikupäike,
veel soojem kui suvine tuul,
nii maailma süttimas väike
rõõmuleek, mis varsti on suur.
- Tarmo Selter -
2022
Olevikutuli
Masendus tuleb ja masendust pole
südamekodades virvendab.
Pole ruumi me hinges ja ruumis,
pole elus ses kirevas põrgus.
Eluruum muutub kitsaks ses lorilaulude plärinas.
Paaridaamide lõkerdav naer kõlab pilkavalt keskaegsetelt paekividelt.
Aegade tagused kahhelkivid oleviku tules.
Virvendades palgel mida pole tahes-tahtmata majade vahel.
Sina, ikka Sina
Eile ma mõtlesin,
et Sa oleksid tulnud mulle haiglasse järele,
ma teadsin seda,
oleks kohvi toonud ja lilli toonud ja
ma ei ole üldse paljunõudlik
Kristalle võib-olla oleksid ka toonud
Oleksid arstidega suhelnud ja eeskujulikult valinud nende seast parima
See tundub nii Sinulik, lihtsalt
Hoolitseda oma lähedaste eest
Sellepärast ma teadsingi, et Sa oleksid tulnud
ja see poleks Sinu jaoks olnud üldse mingi vaev
Mäletad neid koeri, kes teineteise poole lippasid?
Võimalik, et metafoorselt olemegi need meie
"Meiel" ei ole veel identiteedi
See on määra .....
Porikuu
Kes arvab et sügis ilus
see on loll
külm lomp ujub igaühe jalus
sitad ilmad on selle aastaaja roll;
tahad õue minna
sind tervitab vihm, jahedus ja tuul
ilmataat armu ei anna
ja rebib lehti ära puul;
kui pritsib auto su märjaks
oli ju ette aimata see
külmaga on tunne, et oled tehtud paljaks
ja gripihooaeg ohvrist vahet ei tee;
porikuuga algab kaos
pole ime, et oktoobril säärane nimi
miski ei hoia 3 kuud vaos
ja toas passimine ka ei toimi;
sest aasta lõpuga tekib masendus
nüüd oled tagasi kodus
tead et sinine taevas halliga asendus
vaenlaseks on saanud lood .....
Onu Väino rotilõks
Sügisel tungivad kahjurid tagasi sisse
hiired ja rotid kodud ära vallutavad
teevad pesi pööningule ja keldrisse
talvevarusi söövad ja kõikjale situvad;
Väino teab, et tullakse võõrsile
nii leiutas enda disainitud rotilõkse
asetas ühe kööki kapile
ja öösel hakkas kostma klõkse;
tuli taskulambiga Väino kohale
aga kahjurid kavaldasid ta üle
nad ta lõksu toonud ligemale
nii kõrist väljus mehe valuvile;
ja sügismasendus algab kaotusega
kui peremees kukkus enda auku
nii lõppes sõda kahjuritega
sest enda lõks lõi kinni ta noku
Viimane aktus
Üks vastik nägu mu ees lendab
mind jälle see survestab
omane on masendus
nüüd siis lõpuks tuli närvivapustus;
mil vljapuud õitsevad
õpilased lõpuaktusele kokku tulevad
riigihümn aga jäi saalis poolikuks
sest kostis nagu kusagil paukuks;
sisenen ja käin koolis ringi
mis tuleb, seda minevik ei kingi
teen koridorides lõpupäeval laske
sest rikutud elu on nii raske;
koridoris parfüüm asendub püssirohuga
pidulikku meeleollu tullakse raevuga
halastus pole argument
iga sihtimine on tõe moment;
purskub verd koolikiusaja kehast
ta süüdi et piinas klassikaas .....
Soov
Üks soov on antud kõigile,
vaid mõni seda teab,
see tulema peab südamest,
olles halb või hea,
tuues välja päikese
või kurbuse laviini,
millest algab äikene,
mis masendusse viibki.
Soovides vaid arvesta,
et tagajärjed need
on vastavad siis tulema
head või halvad veel...
- Tarmo Selter -
Kuuse saatus
Kui kuused oskaks ennast tappa
Kas nad masenduses sureks
Saabuv jõuluaeg neid tapma
saadab kirvestega mehed
Kuused sündind istanduses
Suureks saamis lootus läbi
Ometi on neil ka tung
kasvatada oma käbi
Üheks üürikeseks õhtuks
Kogu kuuse elumõtteks
Tema elu tipu faasis
Vaikselt surra meie vaasis
Eesti mees
Olen küllalt elu näinud
Veidi läinud rasva ja
Masenduses põhjas käinud
naha all on kasvaja
Kas veel elan ühe aasta
või siis nelikümnend kaks
Noorust iialgi ei taasta
Lähen järjest paksemaks
Rikutud on eluskeem ja
unustatud diskoteegid
heitlikuna ajukeemia
väidab ilusaks kolleegid
Ainult arstid minu viga
ei usu - tugev eesti mees
Tule siis kui pensi iga
praegu oled teistel ees
Sa pole siiras
Kadunud, sama kiirelt kui oli saabunud,
kaaslus mis haihtunud, ei möödu miski valutult,
kust see laul on tulnd? Ei see pole armastus,
ei see pole enese austus, seda uhkust nad kandnud,
pole andestust, pole vabadust, ei palu vabandust,
kui nende enese varjamine on puhas alatus,
järjekordne kaval uss, keda tabab masendus,
sest lõhki ajab juust, otsib põgenemiseks alati põhjust,
arvab, et olen tal võrgus, haiget saada vaid temal õigus,
vaevalt ta oma tegude tagajärge iial mõistnud,
suured ajud, tunded nagu emotsioonid kiirelt kadund,
käimas vaid must ebausalduse tusk neil k .....
Veidi rohkem
Kõik algas tal nii
Jälle mõistuse kaotas
Ükski palve, ei hüüd
Tema uksi ei paotand
Taas istus ta üksi
Ega üldse ei kohkund
Kui mõtete säras
Paber tindiga kohtus
Paljud lennukad laused
Ta peas jooksid võidu
Ta püüdis need kinni
Ning kirjutas laulu
Ei pidanud kinni
Ei hakanud kartma
Et masendussära
Võib saata ta hauda
Tund tunni haaval
Ta maalinguid voolis
Kaunis tindiga pliiats
Justkui tema jaoks loodi
Ei olnud ta üksi
Tema ees oli maailm
Kus usku ja armastust
Veidi rohkem kui siinmail
Lõpuks jõudis ta sinna
Kus end hästi võis tunda
Nü .....