Sõnale meie leiti 782 luuletust
Meie ema
Meil kõigil on olemas ema,
rasket tööd teeb ju tema.
Kui on talunik,
siis söödab lambit.
Mõni kord peab puhkama ta,
vaikselt olema pead siis sa.
Kord ema rääkis mulle loo,
et mutti kartis ning muud.
Sina pead armastama oma ema,
sest teen seda juba mina.
Meie jõulumees
Meil olemas on jõulumees,
ta ei ole talvel vees.
Ta teeb meile kinki,
kuni meie sööme sinki.
Küll jõulumees teab,
ta kingid saaniks valmis seab.
Meie jõulumees on vana mees,
kellel valge habe ees.
Jõulumehes algab töö,
tal on ees pikk öö.
lapsed valmis salme lugema,
jõuluvana sülle pugema.
Meie maailmad ...
Ümbritsev maailm , kõikjal meie - ees,
kõige lähim hingeline , asub sinu sees.
Meis igas erinev , kujutlus sest - ilmast,
keegi külmaks jäi, sul aga pisar silmast.
Virtuaalne täiuslik , peaaegu meil - see,
tõeline armastus südamed hõõguma lõi.
Soojendas ja rõõmustas õnne meile tõi,
põletas kui lõkendama , tüli puhus lee .
Oma lauluga , ebamaise iluga embad ,
kaunid luuleread , vastu minult saad.
Temast hoolid peagi tõe selgitad talle,
veadki armsad, tunduvad nüüd meile.
Hansi!!!
Meie isad ...
Õnn see kui isa , sinu kõrval on veel,
tema kogemus, õpetus abiks eluteel.
Rasket koormat oma õlal ta kannab,
pere nimel , endast ju parima annab.
Kodumaa kaitse vapraid mehi vajab,
isamaa piiril , pidava kindluse rajab.
Isad ja vanemad pojad , esireas seal,
et kurjus ei tallaks , kodupinna peal.
Koduseid hellitab ka neile , leiab aja,
kui vaja veel õhtuti uut ehitab maja.
Pole isadel kerge , täita vägilas rolli,
tema päev austa võimalusel tee kalli.
Hansi!!!
Meie maa kured ...
Kaugele kodumaa taevas lahkuvad kured,
kaasa hüüavad siit oma sünnimaalt pered.
Rännul võõrsile , ületavad maad ja mered,
lõunamaa rannal lõpevad külmade mured.
Uhked pesad neid meenutama, jäid maha,
tagasi kevad kutsub linde , kodu piiri taha.
Usinad tööl, rohkelt materjali nad vajavad,
pojad siia juurde, uusi kodu - pesi rajavad.
Hansi!!!
Vaba meie maa ...
Püha isamaa kaunis sa tema poole kummarda,
ta ilu silm ei hoomata suuda, süda õnne taluda.
Kuis armastad maad , laineid rannal vahuseid,
vaba jälle Eesti rahvas , elanud siin - sajandeid.
Käi läbi võõrad riigid, rajad saad järgi mõtelda,
kas leiad koha ilma peal, kus hing võib õitseda.
Lähim meile , hälli hoidnud , armas sünnimaa,
ema keeles rahvas laulab tänu sulle kodumaa.
Hansi!!!
Meie jäljed....
Su järgi tahan joosta läbi kastese heina...
Põlvini rohus püüda su jälgi...
Suudlusteks suruda sind vastu seina....
Sõõmudena hingata.. Lõhnad hommiku järgi
Su puudutus kui leebe hommiku-hõngus
Libistades sõrmede vahelt läbi su juust
Olen seotud su külge kui ihade lõngus
Seisame vaikides ei sõnad välju suust
Aplalt kikivarvul märjal rohul seista nii
Tunda tõusva päikese kuumust
Ei tema saabumine minema meid vii
Pole ruttu… tulemisel piisab ühest sammust
Kriitvalgel seinal on nüüd me jäljed..
Nii pinnapeal.. Samas nii sügavad
Kuivand kaste .....
Kes On meie ema?
Koristaja on me ema kraamib tube kraamib kööki.
Samal ajal kokk on tema kogu perele teeb sööki.
Ärkad vahel enne koitu märkad ema keedab toitu!
On meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töölgi,aga kus ei mäleta.
Veel on ema õpetaja -
koos meil tähed selgeks saavad.
Ema arstki on, kui vaja -
ravib terveks muhud-haavad.
Kui me grippi jäime talvel,
istus öösitigi valvel ...
Ema õmblejaks on meile -
Uued pluusid temalt saime,
vanad puhtaks pesti eile -
ema oli pesunaine.
Peseb, kraamib päeval, öölgi -
on meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töö .....
Meie väikses eestis
Inglismaal elavad inglid
Saksamaal vaid saksad
Aga meie eestis väikses
Ennast lolliks maksad
Itaalias palju itimehi
Poolas ülbab pollar
Aga meie eestis väikses
Iga teine kommar
Rootsis mega rotipesa
Venes venivillem
Aga meie eestis väikses
Ringi hiilib killer
Portugalis pornohullud
Keldis keelitajad
Aga meie eestis väikses
Lastemeelitajad
Sambias kanged sambomehed
Kongos konutajad
Aga meie eestis väikses
Ainult pordumajad
Komis kõigil veenikomud
Austrias ausad mehed
Aga meie väikses eestis
Valetavad lehed
Armeenlased on armastajad
Tiibetlastel tii .....
Meie Kahe Laul
Kord härmalõngast sooja salli
koon sul ümber kaela
õnnepisarad laon näole siis
kui naer on nutt
pannkookidest täis pühapäev
joob argipäeva vaeva
maa peal on paradiis
ja elu muinasjutt
jäälilled igal hommikul
sul kingin terve talve
suvel metsamarjad nopin
teineteise auks
käsi südamel loen
armastusepalvet
las jääda helisema-
see Meie Kahe Laul.
Heliriin Puistamaa
Кадры прошлого
Нет здесь потребности,
Впустую думать и осуждать,
По чьей вине пакость делана,
Глупо будет рассуждать,
Кто подвергся неверности,
Что сделано, то сделано…
Кадры, слепленные из общности,
В памяти теперь моей выступают,
По правде, самыми светлыми,
У тебя же, лишь снимком невзрачным,
Так жаль, но мимолётно они исчезают,
Предс .....
Mängu lõpp
Meid on tabanud ülestunnistus,
Usu, siirus on ainuke väljapääs,
Peame sihkama läbi puhaste läätsede,
Kas õnn või valu ootab meid künnisel?
Läksime sinuga ootamatult lahku,
Tõtt eitasid sa, ma rääkisin mõistu,
Tunded üksteise vastu on tahkunud,
Ning suunad enam ei ristu...
Ühine aeg teisenes küündimatuks,
Võiks aga õitseda, kui läheks kõik teisiti,
Kustusid rõõmu isikustanud küünlad,
Ometi kunagi oleme naudelnud reisi,
Meie mängu lõpuni välja viinud süü,
On leidumas mitte mõlemas meis,
Peaksime üksteist küsima – „Mis nüüd?“,
Tundub, .....
Rahutus hinges
Terve öö ma magada ei saanud,
sest taevas nuttis sorinal.
Muidu ikka magama olen jäänud,
oma mõtete norinal.
Tuul see raputas aknaluuki
ja tihkus nutta öös pimedas.
Suvi on nüüd ära läinud
või hoopistükkis otsa saand.
Tõstan pilgu aknale viivuks,
silm midagi ei seleta.
Ega tuulgi kelleltki aru pärind või küsind,
mis on kaunist suvest saand.