Sõnale meie leiti 782 luuletust
Sümfoonia
Ajas kostumas tunnete kõla,
üks heli me südame sees,
mida hetkes ei kustuta ära,
see õnnelikuks meid teeb.
Kui on algamas elu sümfoonia
meie sees, ei seda juhtida saa,
ainult uusi helisid luua
oma hetkedes südamega.
Ei vaiki need helid ka siis,
kui on laiali läinud me tee,
ajas kordumas ikka see viis,
mis on loodud me tunnetele.
- Tarmo Selter -
Jõulud
Jõulud tulid tuisuga,
kõrge lumehangega,
tuues külla jõuluvana
jõuluõhtule meile täna.
Kuhu siiski ei jõua ta,
sinna päkapikutaat
toonud kingid kuuse alla,
päästes jõulurõõmud valla,
soovides nii kõigil head
jõuluaega meie maal!
- Tarmo Selter -
Ajal alati on aega
Ajal alati on aega
olla hetkes Sinuga,
näha rõõmu, näha vaeva,
nii saadki üheks temaga.
Ajal ajatu on tempel,
kõik, mis teed, ta mäletab,
elu ajas ikka lendleb
ühes teise eluga,
kellega ta kuulub kokku,
hoiab oma südames,
saatus paneb aja lukku
kõigis meie hetkedes...
- Tarmo Selter -
Häbi marss
Tulime pealinna tagasi
kus pole ööbinud pooltest kuud
igaühel kaasas pagasi
ja näljased on me suud;
töökaaslane on laisk
ta sai tunda meie viha
karikasse sai piisk
sest potti jättis roiskunud liha;
me oleks nagu surnukuuris
kus elektrit pole
nüüd ta kööginõusid uuris
selle pesemine saab olema kole;
ja see on häbi marss
kui peab paska küürima
ettekääne on laisa ekskurss
nii jala perse lõin talle ma
Me kelgule!
Me kelgule, me kelgule
võib tulla veel üks laps
las tulla see, kes julge on ja kraps;
1,2 - tee on sile
kostab eemalt politsei vile
parki kollavestid valvavad
sest lapsi komminud luusivad;
2,3 - asi on kibe
sest tee liiast libe
su vend roojakaevu kukub
ja seal ära upub;
3,4 - teel mäkke oleme
kambakesi tuleme
alla sahk kihutas
ühe sõbra tükkideks lennutas;
4,5 - raske minna
üks poiss lõi rusika ninna
sellele, kel kelku pole kaasas
mõne ikka ta ära kägistas;
5,6 - tüdruk hea hoo võttis
ta metsa alla sõitis
hundid ta ära sõid
kes ütles, et meist .....
Sõna
Kui viskad sõna õhku,
ei tea Sa kunagi,
kas see tuules lahtub
või tuleb tagasi.
Kui sõnadest on lause
saanud vaikimisi,
ei mõte eales rauge,
see levib salamisi.
Kui lausest saanud lugu,
ridadest saab jõud,
millest inimsugu
ajas saanud nõu.
Kui igal lool on sõna,
lause ja ka tekst,
nii iga hetke kõla
kajab meie seest.
- Tarmo Selter -
Auk kodus
Kas saad ära arvatada seda
miks sinust irdusin?
vajan aega õitseda
kui sind kogu aeg kuulasin;
on auk kodus
ja meie suhetes
on selleks teine moodus
pääseda süngetes vetes;
on auk seinas
mis kibedusest tekkis
ja lapsed on leinas
nende juured on sassis;
jah olen vihanud sind
ühtivus teinud mõlemale kurja
sa ei tea kuidas mõjutasid mind
nii läinud me tulevik nurja;
kas saad mulle õelda nüüd
miks vaja peret läks?
on hilja tunda süüd
soojus on kadunud jääks;
on auk kodus
ja pere suhetes
on auk kodus
ja ühistes mõtetes
Hääletu kaja
Kui on vaikus, ma kuulen
Su hääletut kaja
Mis kuulda ilmaruumi
Võlvkaare taha
Sinu südamerütmi,
trummilöökide hääli
Meie hingenabasse ühendatud
ühist hingevääti.
Üle kosmose jõe igaviku sõuab
Me armastusest vormunud täispurjedes
Kosmosetuulest tagant tõugatud laev!
Meie ainsamas kodus
Linnuteel olevas majas
On põhjatu tunnete kaev..
Mõõtmatu kosmose äärele
Koos viskame tähtede parvedele saia..
Ja siis nad lendavad üle me peade
Ilmaruumi laia.
Seal kosmose äärel, ilmapuu ülemises ladvas
On meie ühine kodu, hindamatu hinge valguse säras.
S .....
Ka mul on valus
Ära mõista valesti, ka mul on valus
See on elu võlu ja valu.
Eluteed käivad risti ja kunagi ei tea kui õppima peab.
Millal on nii valus, et hingata raske ja naeratus võlts.
Meie aeg oli mu vapustavamaid hetki, minu südamesse alati jääd.
Loodan, et jää meie sees sulab kevad päikese käes nagu põhjapooluse mäed.
Meie poole kõik hea on alles teel, me hoiame pead kõrgel, me naerame veel.
Armastuse 1
Ma kutsun sind mõttes
Ja südames hüüan
Ma oma mõtteis me
Viimasest hetkest
Kaunimaid pilte
Sinust püüan...
Igatsedes sinu käsi
Põse puudutust
Ja siidiseid huuli
Igatsedes koos
Käidud radu
Ja sügiseseid tuuli
Mis lehvitasid su
Juukseid mu palgele suhu
Ja mu süda koos
Sinuga jalutas, kuhu?
Jalutas meie koju
Armastuse 1
Spiraalne galaktika nr
8
Verekäsi
Verekäsi su varjust
Ja püha allika lättest
Maagilise suunajana
Puudutamas keha
Nagu vabastaks su
Sisemisest karjest..
Võttes valukehast
Hirmu, lootusetuse eest
Et ei taha olla ilma sinuta
Ãœhtegi hetke
Kus sind pole minuga!
Verekäsi, püha verekäsi
Sind ma palun
Müstilises nõiduse säras
Puuduta mu hinge
Nii nagu keegi kunagi
Pole varem suutnud
Silita mu keha
Nii nagu keegi varem pole
puutund..
Sinu silituse paituses
Muutub öö päevaks ja
Pimedus valguse ukseks
Minu süda koos sinuga
Ãœhiseks tukseks...
Verekäsi...sa tulid mu ellu
Jättes minusse märg .....
See purunes
Sina tüdruk
kes sa olid minu unistus
sa olid õhkõrn keegi
keegi kes ei olnud kunagi minu oma
Sa küsid- meie suhe
oli täis sõprust ja austust
oli õhkõrn kui klaas
kuhu kallatakse kihisevat
Sa küsid- meil oli hea
meil oli kaua aega koos hea
me nägime harva
aga seda armsam see oli
Ma vastan ma peaaegu
ei tahtnudki midagi muud
vastan salaja unistasin
aga sulle kunagi ei öelnud
See oli õhkõrn elu
meie ühine habras ja pinnapealne
aga me teame et ometi
sügaval sisimas nii mitmekihiline
Teame et see sai lõpu
kui valasime oma haprad klaasid
täis mida .....
Ma leidsin sind üles
Ma mõtlen sinust mu kallis
Su silmadest kätest ja heast
Ma mõtlen meie kahe
Segi läinud peast
Ma mõtlen sinu huultest
Naeratusest suul
Ja sinu kaunist puutest
Mis on kui mahe tuul!
Ma mõtlen sinust igatsedes….
Kus oled ja mida teed?
Millised mõtted on sinul?
Ja kas kannad pärliga keed?
Kas hoiad vahest seda peos-
Puhudes mõtete sooja?
Sest ka ju tema oli armastuse
Tooja!
Sõnumiga sidusus
Su südamesse meelde..
Hinge aknaks
Hinge ukseks
Sina, mu kallis valgus-
majakana kiirgad
mulle oma armastuse sà .....
Su sammud unenäo seinal
Su sammud öös
Kajavad mu unenäo seinal
Kui kõnnid sametisel heinal
Ning puistad oma tunde pärlite sadu
Ja kõnnid mööda meie
Kooskäidud radu
Seal kus käisime koos…
Mäletad naeratust?
Mille kinkisid südame
löökide kajas
Teades, et sinu käsi
Mind jalutades tuikuma ajas
Või oli see sinu kuumav suudlus
Mis segi ajas mu pea…
Mis minuga toimub, seda ma ei tea
Sest mõjud sa mulle just nii
Nagu sammude kaja
Unenäo öös…
Klienditeendindus III
Kui tahad midagi saada
tingumused on kõikjale kaasatud
köhi pappi ning kaupa looda
aga iialgi ei tea, et sind on tüssatud
on mõnele firmale puhas vesi
lihtsalt vajadus mitte rahvuslik õigus
sest neil on autoriteeti lollitada inimesi
ja käib kaasas ka muu ebaõiglus
või siis kompaniid juhivad riike
pankade kaudu ostjaid ära kasutavad
orjastavad igasugu elavaid liike
ausad tehingud vähe loevad
ning nii kommenteerib firma president:
"teie kõigi hädasi mõistame
mis on viga ja mis on pretsedent
aga peate ainult tegema nii mida ütleme
need reeglid jäävadk .....
Homme sa tuled
Juba homme
Pühin silmist
Talveune unise
Letargia
Juba homme
Näen su silmis
Suvesädemete voogu
Juba homme
Tuled avasüli
Ootan sind ju seal
Oma kallis kohas,
Liivamägede peal.
Kaasas kivi, mille tõid
Mul kaasa kinnituseks
Suureks, et me oleme
Ãœksteise juures
Siis kui kireb kukk
Või loojub päevakiirte valgus
Meie jaoks
On kõik see alles algus.
Algus tundes, algus mõttes
Tundes sinu hinge varjatud teid
Minu jaoks sa oled,
Universumi parim leid
Mis tähevöös säras!
Ilmatum…. mõõtmatu
Valgus ,öö pimeduse
tagant leidsin sind ja sinu hinge
Enne sed .....
Liivamägede päike
Ma rannas lesin
Päikese ja palmi all
Soojal maal võtan vanni
Praen end pruunistades
Soojus paitab kanni
Just nagu sina silitaks
Seda oma käega
Ja lausuksid sõnu mis
Öeldud on väega...
Ma armastan
Su keha ja neid jalajälgi
Sinu Kalvin Kleini
Punase trikoo all olevat naba
Seda nähtamatut
Seksikat kleidi saba
Mille jätsid ulakalt toolile
Visates nõtke käega
Joostes randa
Saades üheks liivamäega
Liivamäe kullas ma päevitan
Püüdes kehasse
Päikesekiiri...
Tunnet nagu puutuks sind
Mu sõrmed, huuled ja keha
Nagu puutuks sa mind
Minu silmade südame tagant .....
Kuidas sa mõjud
Ma ei tea mida
Sa minuga teed
Et värisen su puudutusest
Nagu haavsleht tuules
Ma ei mõista
Kuidas see mõjub nii
Kui oled minu juures.
Ja sa sisemiselt
Täidad mind ja toidad
Mu tunde loomise algust!
Sinus kallis algas
Meie loo algus.
Puudutusest, mis põlvist
Nõrkema pani ja tõi silmadesse tuleleegi.
Kuuma ja palavalt higise...
Põse puudutusena näol
Mu hingusse hingasid!
Oma maitse küllast lõhna..
Puudutusse peitsid
Nähtamatu armastuseniidi
Nüüd olen üleni
Sinu tund siidis...
Nii meeletult magus...
On su huulte järelkaja
Mul on Sind veel ja veel
Minu .....