Sõnale mina. leiti 49 luuletust
Kallile vennale
Mu reaalsustaju rebenes.
Ma ei pea midagi tegema,
ma tahan ja soovin.
Kardina taga kumab parem mina.
Kui pole telefone ega ekraane,
saan rahulikult kirjutada ja teha plaane.
Ka teistel on mulle häid ideid.
Mu vend on mulle kallis,
tal on vaja oma puhkeaega,
muidu süsteemid ei toimi.
Jah, võin alati helistada ja,
kuid pole vaja kõiki süsteeme minu pärast seisma panna.
Süsteemid töötavad.
Minu süsteemid ka.
Vennas on alati kullatükk!
MINA
Ema silmad ja isa nina.
Kuid kes olen päriselt? See mina.
Vanaema hool ja vanaisa lood,
Sugulaste mure- ja rõõmuvood.
Sõbra toetav käsi mu peos
Kaaslaste suured ja väikesed teod.
Killuke siit ja tükike sealt,
Rõõmsate hetkede naeru pealt,
Muremõtete kummitused
Ja igaaastased õnnitlused.
Minus on isegi hommik ja õhtu,
Päikeseloojangud ja -tõusud.
Kõik minu ümber on loonud MINU.
Toonud mu ellu ka sinu, ja sinu.
Mu kodu ja lapsed ja pere ja kaasa,
Löönud on kõik mu loomises kaasa.
Täiendab mind iga aastanumber,
Olengi segu kõigest mu ümber.
Mina....
Ma end narri maski taha olen suutnud peita
Kel sarkastiline kõneviis on kujunenud aateks
Ma arrogantselt arvanud mind eales sealt ei leita……
Ja koerad lase hauguvad vaid karavanil saateks…
Aga ikka saabus hetk, see rüü kord endalt heita….
Nüüd ausus......mul on uueks maailmavaateks…
Ja pead ei ole tarvis enam liiva alla peita…
Veel sündimata
Käes on õhtu.
Tunnen magusaid lõhnu, mis emotsioonidest pääsenud õhku.
Kogu maailm pugenud kõhtu.
Silitan jalga.
Ei tea ehk tundsin sinu kanda.
Poksid kuid vaata et emme kõhu vastu ei löö varbaid.
Muudad meid hellaks, kui sirutad ennast.
Teen kõike sulle, sulle olen kõige julgem. Kogu maailm kasvõi tulge.
Kaitsen ja söödan sind.
Juhendan ja õpetan mis särab öötaevas kaunilt kui emme naeratus.
Annan kasvatust mis raskes veab sind ja avab igat ust, et oleksid parem elu juht.
Et su mälestustes oleks sambaks ka mina.
Pisikene, see on minu väärtuste rida
Maja, mis kannab hokimaski
(Järgmine arvuti kirjutatud jamps)
VANA MEES niidab muru, pussitades seda kirvega
4 PUBEKAT jõuavad kohale autoga, mis töötab seksiga
nad paljad, välja tulevad. On suvevaheaeg.
Pubekatel ahmida alkoholi ja surra on aeg;
PUBEKAS1:
"VANA MEES, sa ei kuulu. Me rentisime selle tare
nädalaks nooruse aegadeks."
VANA MEES:
"Hoolekandja olen. Hoolin mina. Ärge minge taresse.
Köök on koletis. Mis on keller. Kummitus peidab sängidesse
Kraanikauss vihkab preestreid. TEE VEE on raamat"
PUBEKAS2:
"Saa maetud! Sa oled raisatud iga!"
Pubekas 2 on riiki tropp. Ülikooli diplom .....
ÖÖS
Mina. Sina. Öös.
Kahekesi koos.
Vaikselt lähestikku.
Teineteise hingeõhku
hingates ja tundes.
Vihmasadu.
Nii märg.
Piisk su ninal.
Tilkus.
Lähemale. Sina.
Nihkud.
Aeg kadus.
Mõistus hajus.
Sina. Mina. Meie.
Huuled. Sõrmed. Reied.
Mõnus.
Pärast vihma.
Piinlikkus.
Ja vabandused.
Sina ei.
Mina ei.
Ei tahtnud me.
Ja kogemata...
Peites tõde.
Meie kohta.
Siis kui algas sadu.
Olid märg.
Juba ammu enne seda.
ENESEKAOTUS
Vahel peegelpilti vaatan
kas seal olen mina.
Ajuti end justkui kaotan
ei tunne ennast ära.
Ühel hetkel kõrgustesse
tõusen linnutiivul.
Peatselt aga põrgutesse
langen hirmuviivul.
Hingesoppi õudus imbub -
kutsub põhjatuse vägi.
Appikarje öösse sumbub
haarab sügaviku käsi.
Piinab juba põrgukära
hajub minu meel.
Aga siis end tunnen ära.
Pääsen. Seekord. Veel.
Mere
äärsete kõrkjate sahin
Mööda rohtu mu kleidi kahin.
Sinu pilk minu pilguga kohtub
Kas märkad mu silmades ohtu.
Sinu silmade taevasinast,vastu vaatan kui peeglist mina.
Siis kui kokku saab taevas ja meri,
Kas tunned kuis tarretub veri.
Sinu keha mu keha vastas.
Rebid riided,mis ihu mul katmas.Siis kui merest ja taevast saab paar
Just siis sinu omaks ma saan...
Mina ja mina ise
Olen unistaja,
vahel liiga kaugele lähen.
Mõtlen ja loon välja unistusi,
et sind välja saada.
Siin sa oled,
ühes väikses urkas,
mu pimedas nurgas.
Miks sa mu pead kummitad?
Miks sa siit ära ei lähe?
Lasin sinust lahti,
miks sa siin urkas oled?
See on minu koht,
minu keha!
Sa olid,
nüüd olen mina.
Sulle võimu ei anna enda üle uuesti,
ma unistan,
ma loon,
ma mõtlen.
Sinust koletise teen,
siis sa kaod.
Linnukesele
Sa tundud minu jaoks liiga õrn ja ma ei taha Sind rikkuda,
oled liiga puhas selle maailma jaoks.
Ma olin ka kunagi puhas, kuid mökerdasin end ise ja mökerdasid ka teised.
Ära lase endaga seda juhtuda,
kui valid minu -
Sa tead, et see ei saa olla,
sest ma paras väänik,
kui tahan.
Niisiis, kindlasti on keegi siin maailmas, siin Eesti Vabariigis,
kes hoiaks Sind paremini kui mina.
Ma olen mikrosaatan ja mikroingel, ma ei tea,
kuid ära minu peale panusta...
Ole tubli, tunneta inimesi enda südamega ning hingega,
siis leiad ka tema Õige, ma tean, et Sa leiad!
Ol .....
Vabaduse järele haarates
Ma kardan,et pean kaklema Su naistega,
nagu alati olen teinud,
igaühega neist,
võõrustades neid Sinu südamekeerdtreppidel
teadvustades neile, et oot-oot, te tõesti ei tea ju nii palju kui mina.
Iseendada tähtsaks muutmine.
Võimalik, et ma ei tea, mitte midagi.
Aga eile oli meil kahe sõbra päästmine uppumisest, uppumissurmast
või isegi kolme?
Kõik nad maitsesid vabaduse järgi.
Kui sa lõputult endale teise pärast midagi keelad,
hakkab see vili muutuma veel magusamaks,
veel paremaks,
veel ahvatlevamaks.
Jäävad varastatud tunnid.
Jäävad "saame ikkagi .....
...Oli aeg...
Oli aeg - kui oli kaugus me vahel - sundseis,see polnud me tahe...ja yle ei jäänud muud - kui saata ja oodata kirja uut...oli ootus nii pikk aga kui kirja ma sain - oli just,nagu paistaks päike,tean kyll,et Kodumaa kutsus sind - aga mina...meil syndis ju väike.Ma hakkama sain,olin kyll veel noor - pidin leppima,et olen yksi.Möödus aastat 2 ja koju sa tulid kuid mu hing oli seest nagu tyhi,sind nähes ma ytlesin tere ...yksel seisime hetkeks siis tajusin,koju tuli ju lapse isa...Oli raske harjuda ja vana tunnet tagasi saada.Tuli abiks meie väike tytar ja tema see osav oli..aga olime .....
— ElisabethMehed, kes teevad suuri tegusid....
Mehed, kes teevad suuri tegusid
Aga nendes pole kübetki armu,
otsivad ema armastust, otsivad ema tähelepanu.
Need, kelles on soojus ja armastus,
nad ei püüa tähelepanu lõhkumisega.
Lõhkumisega loovad need, kes on alles poisikese energias.
Ma teadsin, et see olen mina.
Sa oled täpselt see, kelleks Sa ennast iga hetk lood.
Minevik on täpselt selline nagu oli,
aga emalik armastus, emalik soojus, teeb poisikese hinge terveks ja kingib talle turvise,
mida ta väga-väga vajab.
Ka Isa märkab.
Ka Isa märkab ja tänab.
Isa ei taha mässu, vaid kindlameelset ja l .....
Mina...Tema päikesekiir...
Ta kannab mind kukil,
võtab mind sülle,
kiigutab nii, et lendan ma.
Nätsu närides keelab magama jääda,
õhtul üksi ei luba mind välja.
Haigena keedab ingveriteed,
ennem ekskursiooni,
loeb sõnad peale.
Ostab vile, juhul kui...
metsas ma peaksin kaduma.
Ükskõik kus olin,
häda küüsist ta säästis,
päästis mind.
Päikesekiir, valgus tunneli lõpus,
lootus...
kuid üks moment ta pillab mind.
Usaldus kaob. Valgus kustub.
Ma ei ole enam osa temast.
Kes ma siis olen?
...
Meie ema
Meil kõigil on olemas ema,
rasket tööd teeb ju tema.
Kui on talunik,
siis söödab lambit.
Mõni kord peab puhkama ta,
vaikselt olema pead siis sa.
Kord ema rääkis mulle loo,
et mutti kartis ning muud.
Sina pead armastama oma ema,
sest teen seda juba mina.
Kursiiv
Mulle saabus kiri, kiri kursiivis.
Tundeküllane armastusetuhin, mille ma
kirja peidetud ridade vahelt leidsin,
Kursiiv, mille nimel sa pingutanud oled,
see piinlikult väljaarvutatud ortograafia,
kursiivile omane meeleheitlik kalle,
kalle paremale, on küll muljetavaldav,
aga sisemiselt tahaksin, et see kalle
oleks vasakule, nii nagu mina.
Tunded, mis olid ridade vaheke põimitud,
ergutasid mind, samas ootus olla
kallutuslikult teine, ei anna mulle rahu,
vaid paneb ahhetama, et võingi olla ainult
paremale poole kaldu. ---- Kursiiv.