Sõnale muld leiti 112 luuletust
Jääs karastunud
Kas tunned kummitavat kohalolu?
25. märts tähendab vastuolu
kalendrist iga aasta seda näha
märgitud päev, mil tehti meile paha;
inimlikkust NSVL ära visanud
kaugel idas süütutele põrgu loodud
kuid ajalugu pole unustanud
kes ellu jääb, see jääs karastunud;
ning seda mäletust ei saa keelata
ja Siberi muld kedagi igavesti ei mata
küüdititatute elud ammu kustunud
aga nende nimed pole kadunud;
paneme põlema küünlad
mälestuseks löövad kellad
22 tuhat ära kadus
aga täna õhtuks nad tagasi kodus
Loomad rooli taga
Piirkiirust ületada ei tohi
nii seatakse teisi ohtu
kui olla juhm, ära juhi
seadus neisse hästi ei suhtu;
mul pohhui mis neist saab
pangu jah masinaga pauku
mis saab, seda saatus teab
viskame mulda nende hauaauku;
mul autos pardakaamera
ning oskan lõuga anda
kaua ülbitsejad ei naera
sest "ässad" liiklust ei esinda
Vihm
Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast .....
Tapmise pahe (Vabariik 103)
Soerd kraabib värava taga
tal keisriaeg on läbi
aga see idarahvas kõneleb püssiga
mida teha tahetakse, pole neil häbi;
koolipoisid lähevad, sest tunnevad kohust
vabatahtlikud tulirelvad haaravad
nende hingedes õitseb uhkust
isamaalisust nad avaldavad;
enamlasi tervitab tuli ja tina
laulavad kahurid kõuemürinal
sel sajandil toimub uus maailmakord
rööbastel kimab soomusrongide hord;
vannu oma au ja vere nimel
punased meid neelata ei tohi
olla iseseisev on rahva südamel
seda kinnitab püssirohi;
tapmise pahe - sinine on meie taevas
tapmise pahe - esivanem mus .....
Paks lõust
Haiglasse paljajalu koperdan
pimedaks jäin jälle ajutiselt
nägin midagi, mida kardan
traumast seletan vaevaliselt;
kahetsen, et naiste blääžil luurasin
tahaks kustudada seda pilti ajust
kogemata binokliga kolli nägin
seal liivas vedeles paks lõust;
suvepealinna on inetus hõivanud
paljad pekid on hirmsad
kes oleks iial arvanud
Pärnu rannas suvitavad morsad;
miks mugavus peale tungib
maailma hädaks on rasvumine
pole ilus, et paks oma tervist nussib
see on ennast hauda kaevumine
Aafrikas nälga leevendada loodame
seal neegritel mulda täis on suu
ja kui pak .....
Valitud
On valimised lähedal
Poliitikud on kähedal
lubadusi jätval häälel
plakatitel mesi keelel
Igast august seinapraost
külmkapist kirikust ja laost
nüüd tuleb teisi roomates
eos meie soove hoomates
Poliitikuks kes sündinud
end rahva teenriks sundinud
see mõistab oma sõnu seada
muist tõde jätab oma teada
Meid lubab katta kullaga
kuid hiljem saabub mullaga
Eks sisaldab ju koorem mulda
muuhulgas mikronites kulda
Vaidluses ei sünni tõtt
võidab ülbem sõnavõtt
Kes oponendi allutab
Kes faktid kiiva kallutab
Vaid vastased on alatud
kel põhimõtte .....
Kõnelev kuusepuu
Olin väike kuusepuuke,
kui mind pandi istuma,
juured ajasin maapõue,
et saaks suureks sirguda.
Vihm mind kastis.
Muld mind toitis,
vahest tuul mind sakutas,
okkaid maha raputas,
päiksekiir mind soojendas.
Kevaded on suveks saanud,
pimedad kõik sügised,
talved olen üle-eland,
keegi pole puudutand .
Ãœkskord ikkagi
ma lähen,
laia ilma laiali,
kännujuur jääb minust
alles,
kus kord suureks
sirgusin.
Jääger
Aeg olnud pime siis, vaesus,
milles enamus siplesid,
tädike turul müümas lillesid,
tume mantel ja väga misterlik,
ostis kimbu, ostis kaks,
asfaldis olevat auku väärikalt vältimas,
kerjusele sigarello ja kroone sajaka,
jumalani teda tänavad tänamas,
kummardusid kõik kes teda näha saand,
kaitsja-päästja, ainus kes oma rahvast,
too aeg pidas tähtsaks, vajadust märkas,
kui noor taasiseseivuv riik alles ärkas,
varastasid palju jaksasid vanad kommunistid,
aeg mil oli teada, et iga politseinik võttis pistist,
soovides panna neid au järgi käivaid härrasid kinni,
ra .....
Klaasist süda
Endast andmata teisest nõudmas parimust,
Nina pidi veetud narritud, vassitud,
Kadedalt pealt passitud, käitutud vastikult,
Uskumatta karistust,jäänud puudu taevane haritus,
Suurem segadus saatmas igas valikus,
Tänase päeva valgus igavikku vangistus,
Klaasist seinad, kullast süda,
Maailm seisab, valmivas ema üsas,
Klaasist seinad, kullast süda,
Kartes tõde leida, tuult vaid püüdmas,
Klaasist seinad, kullast süda
Lõikan seda mida külvan,
Klaasist seinad, kullast süda,
Ehk peaksingi hinge kuradile müüma
Klaasist seinad, kullast süda
Ãœllatunud, pragude vahelt vai .....
Aju väsinud, kuid päris hull, see kui pähe määrinud, seda häälikut mis uue värsi mul, sättinud, nõnda hästi ju, et kui väärikust, pole nad närinud, taas tähtis jutt, käsitlus miski mis ei pätistu, kaua neid nokkis nuppe näpitud, iid siin on täpitud, las sisisevad rästikud, mu üritus su mõnitus, mu südikus sulle tõrvikuks, mu mõtlikus, könnil muld, kõndiv juust, K kuus, pajatamas luulusid, avastamas tundmusi, mis surusid kui suundusin, tühja jutu kurjus stiil, tuuldub siin, nii, et väga viis, muundub kuueks, tseeni muutev, julm vend, mäletad ehk? Häälestan teid, .....
— M KSutenöör
kuulutuses kauni pildi maalisid teravad pliiatsid,
vaeva nägematta, soovivad elada lihtsalt siin,
kui sa seal madratsil,nad sind ihkasid,
kui suu avasid, kõik sind vihkasid,
järglastele piinlik- Kohe kindlasti,
ühiskongis ühise pilguga sind hindasid,
Olles pikali, kupüürid minuteid lisasid,
Sinisel laual valged plekid, õnnelik lõpp,
jäädvustamas õnnetuid hetki,
liiderlik perverssne ühiskond kerkib,
vihates taeva taadi õpetuste mekki,
silmas sind teisel pool hekki, müümas oma keha,
et saada värvilisi paber lehti,
Võlts,
nagu su väärtus hinnangud,
võlts
nag .....
"Tärkamine"
Ma igatsen sind nii väga, et lähen katki ja...
mind ei saagi enam parandada.
Minu kilde ei saa kokku lappida, ei saa
teibiga terveks teha.
Ma ju tean, et sa ei tule tagasi ja
see teeb mulle nii kohutavalt haiget.
Sa tead, et ma vajan sind,
vajan nii väga, et ma lihtsalt ei saagi hakkama.
Mul on vaja, et sa mu killud kokku korjaks ja need mulda istutaks.
Siis mõne aja pärast sünnin uuesti,
nagu fööniks, kes tuhast tõuseb.
Sünnin ja olen jälle terve klaaskera,
samasugune nagu varem, aga hapram.
Sa ei tohi mind lõputult katki teha,
sest üks kord tuleb hetk,
kui ma e .....
Mis/kes see on?Kus ta tuleb?
Avan oma suu;vaikust vajanult;
eks näis kaua veel jaksanud;
kui läbi ühe raami sind ainult vaadatud;
Probleemide lahendus välja halatult;
mis kodaraid tabades murdis rahval luud;
Üle võlli keeratult; ühte veergu keedab sulg;
nähes olemust; mis enamikule jääbki keelatuks..
Äri plaanis, äri skeemis, Värvides maailm;
milles tõelust varjud peitsid;neis ma seisin;
sõnatu leidsin; kõla mille vibratsioonist inspiratsioon
mus tekkis; pimeduses valgus; valguses pimedus;
midagi võta enne tõe pähe kui küsimus on küsitud;
miski mis loomutruudusest siiruses püsinud;
sà .....
Kõige pisem
Vaikivatest tähtedest tuhanded;
Vabadust endiselt mulle lubades;
eksisteerib meel värssides puhastes;
Puhates; uhab sealt seest; julmad ideed;
Mis ema kurvaks sul teeks; suunata veel;
Rumal mu keel;miski sütitav sõnadega mängides;
oma sooja embusesse mind mähkides;
tundes end taas väikeselt, siin väiklases;
ajal mil päikese õrnad vihud piilusid pilvedes;
hirmudest sai tee mis kasvatas kurja seal sees;
Kurjam mu meel; enese ja maailmaga võideldes;
Võitjaks ei saa jääda keegi muu kui koletis eneses;
vesteks saab skeem; mis tõelist alati põdedes;
eneses ei leia rav .....
Vaba maa ...
Meid ühendab sünnimaa püha, kannab hoolt,
säilitades rahva , kauni keele milles suhelda.
Ta randa , kõrguvaid metsi , viljakast mulda,
vaba meri embamas mitme ilmakaare poolt.
Iidsed veel seisavad linnad , kaitsnud meid,
linnuste ahelad , külad mis toitnud rahvaid.
Talud, kus täna veel tütreid, poegi vahvaid,
õitsengul püsivad , harivad esiisa põllumaid.
Saabunud vabadus tasa unest äratab isamaad,
aastaid elanud võõrvõimu all , eksinuid rajalt.
Kulgeb kust õnnele tee , pärime tuleviku ajalt,
lipp seni sinimustvalge , ehtimas kodumaad.
Hansi!!!
Sel öösel ingleist saavad saatanad
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
mingi valdav tung sund tunda
tunda enamat kui tühipaljast mulda
tunda kirevaid vitraaže
tõsta klaase täita vaase
heita sinu üle kaarde
et mul avaneks uus vaade
saatana kirevkirdekire silmist
tappes teineteise inglid
sel öösel ingleist saavad saatanad
ja korstnaist kui draakonite
seedekulglaist paiskub tuld
kõik pilved meid endunustavalt vaatavad
kui saatan-animaagid tahtvad kulda
Kisma Isa
Mäster Kuus; iial lahti ei lasnud päästikust,
Häälik suust; otse kõntsa närve tabanult,
Murdes hüppikutel jala luud: kui nad karanud,
Sama saamatud; kui ilu kirjanduslikud raamatud,
Lõputud meistri loovuslikud valangud, arusaamatult,
Mind vaadatud; kui ütlen..ma siia tapma ei tulnd,
Kasvatus; saamatuks,aru saad või kardad tuld?
Salvav tund; saab sust muld; iganev ja nägu kahvatub,
Pask ja kuld, mind sa ei võrrelnud, õrrel põleb sulg,
Mõtetu mõõde mida mõõdad..endiselt mõtled ust,
Eksrement talla all; kargad kargad; üle aiia..
Uitad metsas..kuid oled lamba tall .....
optimist
mina olen pea
pilvedes optimist
sina sünge
ja realist
või lootusetu
pessimist
minu unistused
suured ja neid
sa kuuldes
võtsid taskust
mult roosad prillid
ning tampisid need
mulda ja väitsid
et ihkan liialt
kassikulda ning
selle sära.
mina olen pea
pilvedes optimist
sina sünge
ja realist või
lootusetu pessimist
pluss ja miinus
ning vastastikune
tõmme see ongi
armastus vist?
saatuse tuulelohe
lendleb kõrgustes saatuse tuulelohe
kord ülesse kord alla elu teda veab
juhitavuse raskusest kostub huulilt ohe
automaatpiloodist loobuma kahjuks peab.
väsinud käed hoidmast paigal
jalad surutud niigi maa ligi
mulda tambid rohelise vaiba
krundi hinnaks - rakud ja higi.
vaatad teiste olude kulgemist
tööriistad käes omal aialapil
vajuvad unne.. peale silmade sulgemist
kartmata saaduste peal trampimist -
sigade söödaks salaja tampimist.
lendleb kõrgustes saatuse tuulelohe
kord otse siis jälle ekslevalt kõrval
kostub elaja - surija huulilt ohe
on algus ilus .....