Sõnale muru leiti 76 luuletust (parimad)
Kevad ja rott
Kevadel kui tärkab muru,
rott see nina välja pistab urust
rõõmsalt hõiskab küll on soe
suisa kevad põue poeb.
Sibab ringi siia sinna
kauneid lilli nuusib nina.
Sinililled, kellukesed,
rott see supleb lillemeres.
Kui ta lõpuks ära väsib,
mättale jääb tuttu rott.
Päike ikka soojalt paitab
rotil uinuda ta aitab.
Tuulevana
Udupehmes pilvevoodis
ennast ajamas on loodi
habemega tuulevana,
et saaks lendu tõusta täna,
paitada Su juukseid pehmeid,
puudel rohetavaid ehteid,
külastada murumoori,
õhtusäras päiksekiiri,
vahel öösel tähti, kuud,
mis nii kauged, püüdmatud.
- Tarmo Selter -
2023
Sulle kes sa oled Lissabonis
sidrunite asemel õitsevad meil
mändide all nüüd longus
peaga karukellad
taevas on hall ja pilvine
ka see meele teeb hellaks
mis sest pole kõrge sinine
*
kirsside valgesse pitsi
mähkumist Fuji mäe taustal
koduaia niitmata murus
ootan juba pikisilmi
nende õitsemise haprus ja sitkus
Fuji mäe vägevus kevadel
hetkes selles korraks on koos
Aprill!!
Türil Konnas burksi saab,
kultra möllab COOPis,
kuskil lambad teevad "Mää"
ja muru kaob see hoopis.
Paide suurelt ette võtnud,
nüüd veel saab pealinnaks,
olid kõnelema jõudnud
enne Türit suurde linna.
Ühes jutus veidi tõde,
teises rohkem nalja,
kergeusklikel ei ole
mõtet minna välja.
- Tarmo Selter -
2023
Mutionu
Mullas väike mutionu
ehitamas oma kodu,
süüa otsib siit ja sealt,
käike tuulab juurte pealt.
Vahel veidi tahab õhku,
kergitades oma kõhtu,
surub ennast ülespoole,
murul kerkib mullast hoone.
Mullast onnil pole aknaid,
pole seinu nõnda vahvaid,
pole tube, on vaid uks,
mis päiksele jääb suletuks.
Mutionul palju tööd,
töötab päeval, töötab ööl,
temal kodu peidus mullas,
juurte rüpes, elu kullas.
- Tarmo Selter -
2023
Maja, mis kannab hokimaski
(Järgmine arvuti kirjutatud jamps)
VANA MEES niidab muru, pussitades seda kirvega
4 PUBEKAT jõuavad kohale autoga, mis töötab seksiga
nad paljad, välja tulevad. On suvevaheaeg.
Pubekatel ahmida alkoholi ja surra on aeg;
PUBEKAS1:
"VANA MEES, sa ei kuulu. Me rentisime selle tare
nädalaks nooruse aegadeks."
VANA MEES:
"Hoolekandja olen. Hoolin mina. Ärge minge taresse.
Köök on koletis. Mis on keller. Kummitus peidab sängidesse
Kraanikauss vihkab preestreid. TEE VEE on raamat"
PUBEKAS2:
"Saa maetud! Sa oled raisatud iga!"
Pubekas 2 on riiki tropp. Ülikooli diplom .....
Aastaajad
Kui talvel palju lund kord sajab,
siis kaetud on iga maja.
Siis möllab lumi ja viliseb tuul
ja lumemütsid igal puul.
Kui maakera päikest näeb,
siis on kevad käes.
Nüüd lehtib iga puu,
ees on märtsikuu.
Kui aastas kuid on möödas viis,
rohi hakkab kasvama siis.
Suvi on elu algus uus,
siis tuleb kord päikesevalgus.
Kui ükskord puudelt lehti langeb,
siis näha kuskil veel pole hange.
Kui iga loom kord urgu trügis,
siis oli kätte jõudnud sügis.
Tule välja kevade
Tule välja kevade,
aeg on nüüd sul tulla.
Sula ära lumeke,
ei jaksa enam olla.
Vulise kiira-käära ojake,
päästa lillekesed valla,
nad niigi kauaks jäänud on
paksu lume alla.
Sära, sära päikene,
ära kustu eal,
oled energiaküllane,
ei selleta me saaks.
Siruta välja end pungake,
iga oksa peal.
Muru,muru kullake,
näita rohelist pead.
Tule, tule laululind,
tule nüüd tagasi.
Varem võib tulla ka pääsulind,
sest süda tunneb nii.
Kadunud on valge lumi
Alles see pehme, valge lumi oli,
mis sadas õhtust hommikuni.
Nüüd on maapind jälle must,
kadunud on rõõm ja lust.
Puud on kaotanud lumemütsid,
teedel vulisevad veed.
Lume alt välja on ilmunud muruplatsid,
kus kevadeti rõõmus elu keeb.
Peitu pugenud on valged pilvetupsud,
ööd ei valgusta hele kuu,
ega paista sisse koduaknast-,
kõikjal pimedus, uhhuu...
Kevad ärkab...
Pilla-palla kõik on valla -
kuivand' lehed kukkund' alla,
lumest peidust varjudena
sulab kuivand' oksadena
välja sügisene elu,
tuhmiks jäänud lehevõlu,
mädanenud õunad sealt
aiast värske muru pealt,
mis annab märku tärkamisest,
roheluse ärkamisest,
uuest elust kevades
ka meie oma hinge sees...
- Tarmo Selter -
Siiski on ju kevade
Päike tõusis nagu varem,
külmakraadid saatmas teel,
ehkki aeg see kevadisem,
rohi valgemaks sai veel,
luues hetkeks talvetunde
selles külmas kevades,
kuni vaikseid koidutunde
saatmas on soe päikene,
sulatades tee ja muru,
lumehelvest paitades,
selleks veidi aega kulub,
siiski on ju kevade.
- Tarmo Selter -
2023