Sõnale mälu leiti 261 luuletust
Ära vaata mind. Vaata mind. Mulle meeldib see.
Ära vaata mind,
ma olen häbelik.
Sellele vaatluse tähelepanelikut andes,
kui olen väsinud mode'is
mida sa otsid sealt pilgust?
Mida jälgid mu kehahoiakust?
Miks on Sul meeles need asjad, mida oleme rääkinud?
Vahel mõtlen, et parem oleks äkki Su mälu kustutada.
Aga ei, ajalugu läheb sügavamale veeni, Sa tead rohkem,
sest enamikust nendel aegadel olid Sa kohal või
ma ise soovisin neid hetki Sinuga jagada.
Ja Sinu veatu mõistuse puhul,
ei saa ma ühtegi tõde varjata.
oh, jumal
Lillele
kaua võtab aega
väga kaua
enne kui pilvel lased olla pilv
lillel lill mäel mägi jõel jõgi
põllul põld metsal mets
kärbsel kärbes rohul rohi
muutub suureks sinu jaoks
nende omailm
peatub sellel rahus silm
vaatamas neist enam väsi
vaim nende olemist
puutuda käsi
*
tsüklist „Poisiiga“
mu arm
me hinged kaua
on vaikinud
las nad nüüd öö läbi
ahnelt räägivad
janustena oma keeles
kuldseks säratavad
meeled kuni valgus
meid sellest äratab
saadab päeva teele
*
oh jumal kuidas
mu poisiea
hommikute värs .....
Vali hoolikalt
Olin kunagi samamoodi,
nagu sinagi
Pakkusin enda südant
igaühele,
kes pilgutas silma,
kuid see igaüks rebis võimalusel
minu südame mitmeks tükiks -
parastas ka veel
Hoia seda,
mis sul on
ning vali väga hoolikalt,
kelle sa enda südamesse lased
Siin maailmas on väga vähe inimesi,
kes midagi sellist tõeliselt hinnata oskavad
Liblikas
Aitäh liblika eest.
Hindan seda kõrgelt.
Metamorfoos.
Röövikust liblikaks.
Ära vaata nii nagu meeldiksin,
see loob mulle rida mõtteid, millele võin hakata vastuseid otsima,
ka öösel, kui keha peaks puhkama.
Ma olen alati öelnud, mida keegi peab tegema,
võib-olla seetõttu õpetaja amet ongi mulle sobivaim,
aga ma pole tahtnud neid juhtida,
vaid anda enda vigade kaudu neile võimalus neid vigu mitte teha,
et neil oleks parem, et mul oleks parem?!
Ka see võib olla ego peidetud mäng.
Ja kui ma egoga pidevalt vaidlen, keerlen ja tiirlen,
ennast peidan, kus .....
Unenäos
Mu unenäos hõljus üks luuletus,
mis oli nii imeline,
tahtsin seda luuletust endale
ja panna ta paberile.
Kuid ei saanud seda teha,
sest luuletus oli unenäo oma,
sestap' polnudki paberit ei pliiatsit
ja mälustki kustutati ära.
Ma päriselt puhkesin nutma,
nii kurb oli südamel,
et unele pidin luuletuse jätma,
mis elas mus sügaval sees.
vestlustest vanaisaga
Pärast J.Kaplinksi loengut
tuled
puudutad korraks hingi
siis oma ilma juurde
lähed tagasi
seegi on olemise võimalus
nagu seegi
me vend laterna valgel
tänavaloigus
peseb käsi ja silmi
öömaja täna kust leiab
vähe on tuhande aasta jooksul
midagi muutunud
*
Issand anna neile andeks
sest nad ei tea
mida nad teevad
võta mu huulilt ära ka ohe
küsimus
kas see peab nii jäämagi
aegade otsani
*
me olevat loodud Sinu näo järgi
enam ma ei küsi
miks me seda pole
Emajõe silla all
saavad valges kokku need
kelle öö pole möödunud linade vahel
.....
13
Karda reedet ja tosinat
mis 1 number suurem
võtad kinni mälestust ja sosinat
mida oled kuulnud varem;
et täna on see ohtlik päev
ja ebausku on õhus
see reedel on suur vaev
kus pelgad et õnn pole iialgi tõhus;
psüühika, suur segadus
ja abstraktsus keeb
tühi mure on see haigus
mis inimese peas rumalusi teeb;
kardad kõndida redeli alt
ja killud ei too õnne
võtad asju nõrgalt
kui hirmul on tunne;
peegel peegel, seina peal
katkine kild on 7 a. needust
ütle, mis sa näed seal
kas tõesti seisab sinu taga kurjust?
Isa, poja ja vanakuradi nimel
Akhephalos, sära läbi minu
tule välja sõjast ja rahust
päikesevägi on sinu
kae tähtede kustumust
kõik hinged, mis sündimata
nende tulekut sa kaitse
ja kõiki neid, kes võimaluseta
sajab eluverd, siis etse
et leida universumi valitseja
kui pole see minu pool
inglitrompet on alguse häälitseja
särab punaselt jumala tool
Agathos Daimon on meie ennustaja
uus päikese tõus toob katku ja tüli
nii kodus ja välismaal uudiste kuulutaja
täis juhuseid on saatuse süli;
isa poja ja vanakuradi nimel
las lapsed kõik tulevad mu juurde
on laulu puhtal südamel
tu .....
Kaunis emadepäev
Kõrgel taevas päike särab,
ema näole naeratuse manab,
lilli täis on metsaviir,
siit lilled nopin, emale viin.
Allikast ma kamaluga,
kristallselget vett ammutan,
emakesel püha veega,
eluvalu kustutan.
Siristajad linnud,
kõik kaasa tulge te
ja kostke ema kõrvu-
Nii armas oleks see!
Liblikad kõik kirjud,
lennake järele,
üheskoos siis rõõmud,
kingime emale.
Kullakallis ema,
Sul õnne soovime,
võrdväärset pole Sulle,
armas emake!
Kokku korjata neid rõõme,
tahaks Sulle veel ja veel!
Jäägu südamesse Sulle,
igavesti emadepäev!
Usalduskriis
Mõnikord lugedes ennast
lugedes saadetud kirju ja luulet
ma ehmatan
mul oleks justkui saladus
justkui reedetud oleksin
mul oleks justkui keegi teine
Ühel päeval aiman tõde
kahtlustan alatust
mul oleks justkui afäär
justkui armuke oleks
ühel aiman- teisel usun ennast ja eitan
Loen oma kirju ja ahastan
taas need siivutud ettepanekud
need komplimendid
ja need tähelepanuavaldused
võõrastele naistele
miski ei jäta kahtlust
et ma ei ole truu
et mul on keegi
keegi teine
Mida teha
ma ikka veel ei suuda uskuda
et olen seda kõike enesele teinud
EI EI EI
Ma .....
Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed sà .....
nii kurba kui heledat
Sõja 46. päev
ei rõõmu sellest
et põllu kohal kõrgel
trillerdab lõo
videvikus tuppa kostub
aknast kiivitaja kaeblemine
öö jaheduse eest
sulgub sarapuu all
sinilillel õis
kui hing on katki
nägema peab endistviisi
vihkamist ja tapmist
*
ma ei ütle seda Sulle
seal endiselt on valgus
kuldne ööviiulina
kus lõhnab õitseb me arm
sealt kadunud pole kuhugile
hurm mis mujal kõigelt lahtund
mälu ööga kinni katnud
sääl ööviiulina edasi lõhnab
me arm olgu aeg kuitahes karm
Ukraina sõja sekka mõni rida juulist
Juuli
luige lestade
ja Sinu paljaste jalgade
jäljed hommikusel
märjal rannaliival
kuis ehmus sellest veri
nuttis sinine meri
ema sülle hing end keris
ei ma ei küsi endalt
miks mälu seda hetke
endaga kaasas kannab
avatuna vahel näha annab
ei ma ei küsi seda endalt
tsüklist „Poisiiga“
Elu
Tulevikku vahel vaata,
elult kõike ikka oota -
vahel halba, vahel head,
lõpuks kõike teada saad,
mida elu Sulle toob,
võimalusi hetkes loob.
Vahel võttes, vahel andes,
vahel käte vahel kandes,
kasuta Sa ikka ära
võimalusi juba täna
elus luua, olles ise
armas, lahke, tundeline.
- Tarmo Selter -
2022
Valla
Krõbiseval jäisel pinnal
vihmapiisk lõi tantsu,
kuni jäised tuuletiivad
külmetasid vastu,
muutes vihmapisara
jäiseks lumehelbeks,
et ta saaks siis lennelda
tuuleiilis kõrgelt,
vaadates siis ülalt alla,
imetledes kõike,
mis on siin maailmas valla,
mida teha võite.
kuni paitav päikene
ta vihmana viib alla,
ole suur või väikene,
elus võimalustel valla.
- Tarmo Selter -
2022
Mälupulk
Inimese keha on nagu arvuti
säilib kauem, aga on õrnem
meid masinatest rohkem alati
ja olemasolu kestnud kauem;
mees on see, kes kannab infot
Y - kromosoomil on oma julk
jagab naistega oma imagot
selleks on tal püksis "mälupulk";
ja naisel keha kui "mälumaht"
kellega andmeid jagada
baitide levik vajab meid kaht
voodis saab minult "alla laadida";
see on bioloogiline tehnika
mälupulgalt saab pilte ja muud alati
pauguga töötab elektroonika
hiljem uued dokumendid vormistati
Suhkrumõmmi
Klassivenna koer Jaanus
on õue saada suures janus
kraabib käpaga ust
ei suuda tagasi hoida erutust;
sest, kui tuli maha esimene lumi
kauniks tegu see ilmaruumi
karvakogumile mütata valges meeldib
püherdada maas naudib;
tegi end suhkrumõmmiks
üleni valgeks marmelaadiks
näksab õhust lund nagu maiust
ilm andis lõbusat võimalust;
tule koera kõhvitsema
sa ei pea midagi kahetsema!
Newfoulandil on tore iseloom
ta nii mõnus ja suur loom
Surnute külaskäik
See on kaunis öö pilvede taga
ning ikka veel ma ei maga
sel pühal ööl
kus võlurid on tööl;
olen saanud oma õnnistuse
üliinimese võimaluse
sündinud teispoolsuse valvuriks
elava ja surnu teejuhiks;
mu voodi kõigub
külm õhk ringi liigub
ei näe toas midagi
lauskpieduses oma ninagi;
mingi hääl kutsub
toas ringi astub
tean see pole uni
see viib mu transsi;
näen midagi alget nüüd
tuleb ta suust hüüd
kas see on mu vanaisa
kes mu ees üksi ei seisa?;
tal on pärandus teistega
kellesse suhtun veel leinaga
nad jätsid lapselapstele laeka
puu alla s .....