Sõnale mõistmine leiti 35 luuletust (pop)
Oh, sõber!
Kas ehk sõprus pole
muud kui imetlus.
Imetletavate iseloomu
endasse imemise püüe.
Ka sellegi taga peitub
egoism, kui ma ligimesest
miskit ei oota ega
pane ta õlule täitmata
jäävaid kohustusi.
Ei eeldada kellestki
miskit ei tohiks.
Puhas siiras hetkeime
me vahel kui säde
helgatab.
Kui mõttevahetuses
elektrilained me peade
kohal välgatamas.
Apaatiline tundmus
läbi õhu.
Fööniks
Nägin tuld ja fööniks
ärkas tuhast…
Nüüd ma mõistan
lapsemeelsust puhast
ja miks on nõnda
rabe-toored noored
ja vanadelt miks
pudenevad koored.
Nägin tuld ja mõistsin
ühte äkki,
et uskuda ei tasu
merenäkki,
kes ennustades keerab
kümme käkki
ja ise voogudesse vajub
miks ühtäkki…
Nägin tuld ja nüüd on
ükstapuha,
kas jaaniussid valgustavad
luha
või on see ümmargune
täis ja punnis kuu
või latern, mida hoiab
pihlapuu.
Nägin tuld ja korraga
on selge,
miks loojas õhtu on,
kuid hommik helge
ja miks on maailm
vahetamas telge
ja inimsugu .....
Sõber on see, kes naerab Sinuga koos.
Sõber on see, kes pühib ära pisara.
Sõber on see, kes mõistab Sind või vähemalt proovib seda teha.
Sõber on see, kes ulatab Sulle käe, kui kukkuma juhtud.
Sõber on see, kes on Sinu vastu aus.
Sõber on see, kes ei viska peale esimest tüli Sind prügikasti.
Sõber on see, kes armastab Sind sellisena, nagu Sa oled.
Lihtsalt kuula
Kuula hääli
Mis ümber sul kostuvad
Meenuta mälestusi
Mis vähehaaval kustuvad
Mõista unistusi
Mis sügaval sinus elavad
Takista mõtteid
Mis rõõmu sinust neelavad
Väärtusta neid
Kes alati sinust hoolivad
Hinda neid
Kes mustast päikese voolivad
Ära kunagi loobi
Nendest mälestusi tulle
Meenuta neid
Kes kallid on sulle
Peidus - kõigi eest
Külge sulanud külmale südale,
Närbub lill, lootes parimaid aegu.
Lehed langevad alla, üks ühele -
Veidi soojust saaks, kübetki praegu.
Killud murduvad, süda jääb jäässe,
Oota natuke veel, ära kuku.
Ära kurvasta, küll sa ka pääsed
Võtmed leiduvad igal ju lukul.
Näed kuis kuu, paistab, seal kaugel,
Soosib sulle parimaid aegu.
Veidi veel, ole, süda on kange.
Hella pai tee tal õrnakse käega.
Tiina Klemets
Sügisele
Pärlendavad vihmapisarad
Pihlapuu punavail kobarail
See on sügise kingitus
Päikesekuld jalge all
Pilvesäbrud pea kohal
Sügis ma ei armastanud sind varem
Aga täna ma armastan
Täna imetlen sinu heldeid käsi
Peidad lehtede vahele kuldrenette
Riputad pliidi kohale piparmünti
Kööki tood sooja moosi lõhna
Ja kaminasse õdusalt praksuvad tulekeeled
Tagasi kodukollete ette
Kutsud väsinud rändajad suveteilt
Sa oled suur võlur
Kord naeratad ara päikesekiirena
Paitades viljade punapõski
Kord sajad puhta veena
Poristele treppidele
Ja koputad oma kurba meloodiat aknaile .....
Armastus
Üks neiu kord kõneles
normaalsuse kastist.
Ma tundsin, et mul
pole sinna mahti.
Ei peata mind
ühiskonna poolt seatud piirid,
sest tean, et mõtteis
vaid sinuga viibin.
Ei julge sul´ öelda,
sest kardan, et lahkud.
Kardan, et ausus,
see ajab meid lahku.
Ei teised või teada,
et armumas olen.
Ei teised või teada,
sest tagajärg oleks kole.
Kas tunda armastust
on mõeldud vaid vanadele?
Või on lubatud ka armastada minul?
Kas tõesti pean alluma seatud vanustele,
et see sobiks teile nagu orkestrisse viiul?
Targad on rääkinud iidsetest aegadest :
"Tunn .....
K6x
Sündinud 93' riimi armastama hakkasin 98nda aasta teine pool,
Kui onu Ain mulle kasseti oli toond,Esimese riimi kirjutasin kui olin kolmteist,
internaadis milleks on ala kool, kütkestab endiselt mind vool,
see kuidas see mu kadunud lapsepõlve uueti loob, see mu ainuke,
vanemlik hool, isa polnd, ema oli valelik hoor, kodust välja kui 15,
ema ja kasuisa ühine soov, jõe kolm, kus iga naaber kas bompz,
või oli neil pshühiootiline neuroos, enamik neist surnuks end tänaseks joond,
seina tagant kostus kopsudesse surev, kõrval majas elas karakter tume,
kangiga mu korterisse sisse mu .....
Sa minu hinges joonistasid tähti
Su käsi puudutas mu põske ainsat korda
Nii hell ja pilk oli nii hullult soe,
Ma ütlen "Jah" sul kasvõi miljon korda
Ei mingit kahtlust minus sellest pole.
Ma tulen järgi kasvõi maade lõppu
Mul kõik käib ringi sinu pärast peas,
Ma olen jõudnud oma mina tippu,
Ma tean, kes olen teiste seas!
Sa avad minu silmad, läbi nende - hinge
Sa avad minu sisu enda jaoks
Sa joonistad ju tähti - see on vinge
Ma sureksin vist, kui see kõik kord kaoks.
Ühel ööl tähtede all,
Maad kattis esimene hall,
Mere kohin kõrvu puutus,
Siiski oli millestki puudus.
Oli see hellus ja hool,
Ehk mõistmine või Validool?
Täpselt enam ei tea
Kuid seal kaotasin ma pea.
Ta jäi nende mändide alla,
Ja rannaliivale,
Su käte vahele ja
Sinna, pargi rajale.
Ma näen
Ma näen. Ma näen seda.
See hele valgus paistab silma
ning koondub võrkkestale.
See teeb haiget, see paneb proovile
mu jõudu, kuid mina
seisan lõpuni.
See muutub aina heledamaks,
see liigub mulle lähemale.
Ma ei näe enam oma lähedasi,
See on liiga lähedal mulle.
Ma ei näe enam kunagi neid,
keda ma siiralt armastan.
Selle teadmine teeb haiget,
selle mõistmine ajab pisarad silma.
I.R.
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Lollvara
Üllatus
Tulles sõnal mille mõistmine jääb teadmatuks,
Peaga puus, seadmas suus, ei peata puur,
iial laps sees ei muutunud, ei murdnud tuul,
muunduv kõik pealuus, midagi kindlat küll
ma siin ei uskunud, kutsun kuud,hämaras,
ta puudutus, katab maad hõbedane kuub,
üksindus, milles kuulnud muud, kui naabri koeri,
miks puuris lind laulab?
kui kauua, kui kauua,
pole mõõta võimalik mis saanud armsaks
laulan, et ma kardan, et ei saagi kunagi vabaks,
võitlusest, et jahimees mind ei tabaks,
või perepoeg sulgi ei kiskuks mu sabast,
Kui kaua, kui kauua? turvapaika endale .....
Videviku Kirjaminut
Segane pea see mis valib:
Alati mõõdab mis on parim;
Arvab, et elu on tema omand;
Ja kõik oli tema otsustada;
Keda ta kohtas;kus ta ka kondas;
Kontrollida elu sai talle omaks;
Kuid taevast ta ei usu ja maad ei järgi;
Ainult asjad on millesse jätab ta jälgi;
Ei liiguta südant ega mõista ta meelt;
Sest väikseke ikka mõõdab teed;
Mis toimunud peas mis toimunud sees;
Kingitus igavikust taevalik mõistmine;
Maa peal kõndimist peab tavaliseks:
Kohtume lõpus nagu alguses;
Arusaam muundab su valguseks;
Lõppeb uhkus; aju saab puhkust;
Ei võta õppetunde kui mingit nuhtlu .....
Mina olen tema
On valikuid rohkelt me ees.
Kõike järgida tundub ju palju.
Kuid vaid tõde teab ainuke see.
Kellel meel on kindlam kui kalju.
Iga nägu on kellegi moodi.
Iga tegu on kellegi oma.
Kõiki kokku meid siia ju toodi.
Sina temale oledki tema.
Tema tahab ju samasid asju.
Tema mõtleb ju samagi moodi.
Kuidas aru ei suuda sa saada.
Et meid kõiki nii sarnaseks loodi.
Lükka eemale hirmud ja valu.
Anna andeks ta vihased teod.
Kuigi andeks ei sinult ta palu.
Ega mõista ta mida sa tead.
Allah õnnistagu sind
Kunsti tuleb lõpmatus poosis
see on inimese loomuses
elutarkused sooviaid soosis
leidub praktikat ja fantaasiat mõistuses;
teistlik doktriin noori hingi kõlvas
kus vähe teadust, seal palju usku
seda kultuuris heas ja halvas
nii õigeks inimene ise arvas;
lõigatakse süütuse tiivad maha
usuhullus noorte vabat meelt neab
saab elukutseks hävitada kõik paha
koraan ütleb, keda nuhtlema peab;
õigusmõistmine kõrbes trampis
tunne Allahi kohalolu ihus ja luus!
lunastuse maik on hoopis
veri pühasõdalaste suus;
kui võidelda, et tappa
jääb surm auasjaks
ISIS k .....