Sõnale müürid leiti 31 luuletust (copied)
Suletud uksed
rohkem kui kümme aastat tagasi käisin
kesklinna kirku ukse taga
hingevalust lootes,
et uks on avatud
ei saanud ma sinna müüride vahele
minna andestust paluma ja pisaraid poetama
hiljem sain teada, et uks on lahti,
aga segaduses olin valinud vale ukse,
mis oligi kinnine
nii on eluski,
iga uks ei avane
ja see õpetab asju teisiti võtma
ja kristallipoodides oma taskuid
kristallidega üle valama
kui valgustervenduse kursuselt tulin
särasin oma Jaspisiega
imestan, et teised võtsid mind nii nagu olin,
kui rääkisin nende jaoks arusaamatus keeles
ja nüüd nõuta .....
Palun koo, kindad mulle päikesest
Et kõik mida katsun, oleks õnnega koos
Palun loo, suurt tunnet väikesest
Et kõik mida hindan, leiaks koha siin loos.
Palun soovi, mõtted ainult head
Et kõik mis juhtuks, oleks määratud nii
Palun öösel, paita minu pead
Et kõik mis halb, poleks taluda piin.
Palun aita, mul rajada rada
Et elu looks õnne ja jumal näitaks teed
Palun purusta, müürid me ümber
Et alati kui lahkun, poleks raskem veel.
Annika.
Valge põrgu
Rööbastel ikkesse välismaal
rongid viivad neid edasi
uus kodu on nüüd Siberi taigal
nad ei vaata tagasi;
kõrged müürid ja okastraadid
on põrgu valge välisilmas
sääl kohal NSVL oponendid
ohvrid orjavad külmas;
toimub halastamatu kontroll
gulagite elud vähe loevad
jääda ellu on isiklik roll
hauguvad karu suurused koerad;
alla sajab verd ja lund
küüditatud koju ei saa iialgi
humanism on hääbunud
ja surnute valu ei lõpe kunagi ...
Kannatlikkus
ma proovin harjuda mõttega,
et vaatad mind
isegi kui mu esmane reaktsioon on "ära"
"ära vaata, ära tee, ära tule"
inimesed kardavad haiget saada
sellepärast nad ära'tavadki
hirm valu ees on nii suur
et pigem laduda müürid ette
või ehitada endale kõrge torn
ja siis fantaaseerida ja osaleda ulmejuttude konkursitel
et seda tekkinud painet enda kehas välja saada
või kirjamusta kaudu kehast välja uhuda
ma proovisin ennast peita
seni ei ole õnnestunud
seal, kus astun varju
ilmutab ennast valgus ja kui olen valge valges
hiilib ligidale vari
kes saboteerides tegevus .....
justnagu ilmsi
aknast paistab ookean
pilliroog õõtsub tuules
toas vaidlus veiniklaasi taga
selle üle mis on kuld
lähen sõnade poolt palavaks
köetud toast välja
tuul jahutab meeli
kõik öeldu muutub korraga
tähtsusetuks ookeani
ja õitsva pilliroo tuules
õõtsumise ees
kaldal barokkstiilis lõpetamata
majade seinad ja katused
müürid nende kaitseks
ja nii juba sajandeid
lõputu taevasina
tuhandete kilomeetrite
viisi ka sealpool silmapiiri
lained loksuvad
ookean on alles
tühjus täidetud
milleks kõik need sõnad
nisu tuleks hakata lõika .....
üksolemine nii päeva kui öö
üksolemine
nii päeva kui öö
lille ja liblikaga
ent inimesega ometi mitte
hõbenõudest sööjad
ümbritsenud on
end kõrgete müüride
tugevate valvuritega
vääritu oled astuma
nende marmorpõrandatel
arutu oleks aga taluda
kuldpeekritest joojate
tuhandeaastast kõrkust
üksolemine
nii päeva kui öö
lille ja liblikaga
inimesega ometi mitte
Algus
paksud seinad ja nende taga uued müürid
põletatud sillad, kustunud endised leegid
tuulde lastud sõnad ning murtud lubadused
unustatud mälestused, purustatud unistused
Hommikuse päikese ootus kui viimane lootus
Kui otsid ja iga õhtu ootad, iga hommik loodad
Sinna kus valgus ning ootamas uus vaid algus
Viimaks jõuda, kohale jõuda kuhu üritad sõuda
hävitatud seinad ja lõhutud need müürid
sillutatud sillad, süüdatud uued leegid
hingest öeldud sõnad ning vannutud lubadused
ühised mälestused, viimaks täidetud unistused
Trotüüli Vöö
Kiirelt lähenen; kui tuul järsult ägenen;
silmadest une; ikka veel pikkalt tulles;
tulevik on tume; minevikul tuttav jume;
purustab kuulme; oimu kohta terav surve;
ülbel ja uhkel; nuttev see munder;
mis mureneb; kildudeks puruneb;
nagu igasugused valedel rajatud suhted;
Ei lihtsalt itsitan; apaatne ja munandeid pigistav;
ajud ära kiiritand;rehvi lasen suitsema vilinal;
vere plekk seinal mu initsiaal:
imbetsill mida sa seal itsitad?
ilge reptiil; laused lõppevad sisinal;
otse kolpa sihtimas; tabamus prahi ära koristab;
-seinal mu initsiaal; vaikida ja tõtt mitte rääkid .....
Maskeraad
"Armastan sind kallis"- Ãœtled seda vist nii bussis kui trammis;
Korrutad seda nii pidevalt;liiga mantis?
tüüp kellel lõug krampis:
Põud Mantlis; Ajab Öökima; rahu poju; mis sa ikka rapsid;
Küll üle saad chiquitalt; ja varsti sõimab sind lambi ahviks;
Kildudena maha puruneb; Armastus luule lõpetab seal kus algas...
Sahtlis; Nartsism; enese armastus; üksi suutmata olla;
Arvad, et niigi katkise südame; teeb mingi eit korda?
Laku oma huuli, kopsi plekk kruusiga vastu oma puuri;
su armastatud vangivalvur kõrval kongis laseb raiduda tutti;
saatuse kaaslasel kelle .....
Surematu Tehnika
Kuradiga Tantsides, enesekindlalt jalg ees;
igast uksest sisse vantsides; pommi häire:
su enest peitvale kantsile; enest harides,
kõik need kivid seintes lahtised; manitsev;
nina tatine, valite; parim tee;Kellel parim Idee;
sisemise kire leidnud ainult tänu mõttele;
põgene; Põgene, kaugele...Kus ausatel;
pole kohta; kohta mind ja enest järgi oota,
enne kui nad su tabavad teolt; peos on teos;
mis kiskus elu peoks; millel lasin käest minna;
ennast iial tundmata kindlal, tasapinnal;
kaotanud aja; kaotanud virka;
silman sind tihti; hommikuti; kihutamas linna;
Põrgu katla äà .....
Tunne Hetkeks
Tunne Hetkeks, et sinuga olen siin
pole arme ega valesid
pole aega ega saatust
Tunne Hetkeks, et sinu hinges pole piin
ma sureksin, et uuesti elada vaid
olen väsinud eest pagemast ja jooksmast
ma sureksin, et uuesti naeratada vaid
kui valesid jaksaks kustutada vaid
mu ehitatud müürid andesta
su südamesse tehtud haavad unusta
veel üks kord kaasa tule minuga
veel üks kord luba olla sinuga
Tunne Hetkeks, et pole see kes olin
pole pisaraid ei piinasid
pole valu ei haavasid
Tunne Hetkeks, et armastus sinus olen
ma sureksin, et uuesti armastada vaid
olen väsinud kah .....
Päästa mind
Ei suuda leida rahu sinuta
mõtlen kuidas magad üksinda
ei suuda peale valu tunda ma
mõtlen ainiti et ei suuda sinuta
tahan elada
uuesti olla sinuga
aga ei oska aega keerata
saan ainult tulevikku uskuda
tunnen kuidas valu jälle pigistab
igatsus taaskord kägistab
ma ei taha ärgata
ei suuda uskuda
päästa mind !!!
Päästa piinast ja agooniast
valust ja igatsusest
anna lootust jälle uskuda
mu meeleheide on kui vangla
pimedus mu enda ehitatud müürides
su häält ootan kuulda siin
et mind päästaksid .....
Unenägu
täna öösel unes väisasin üht kauget linna…
see oli koht kuhu tahaks tagasi veel minna..
linnamüürid , kirikud, keskaegsed majad…
ja kõik on seal ju tasuta…. võta palju vajad…..
kus elanikud..neiud, sinisilmsed, malbed…
mul naeratasid kelmikalt…neil õhetasid palged…
kõndimiseks kasutati seal vaid tantsusammu……
minul kõik läks segi…pole tantsind juba ammu…
sel hetkel katkes kõik ja ärkvel olin juba…
No pole antud mulle lõbustusteks luba…
vaid meenutusi helgeid…. peast käib läbi rodu…
kas linnast sellisest võiks saada mulle ko .....
Hea, et Ameerikas ei ela
Chicago linn on maas
must mass lällab taas
seekord mõni kuuli pole saanud
politseilt, mis ära haihtunud;
sest ilma munadeta on nende meer
üks paras prillidega nõrk peer
kes välja tegus vabandab
ja pärast konverentsi end täis pasandab;
sest ei saa midagi parata
jõugud saavad linnas laiata
neegrid nad kõik lõunas
mis levis katkuna igas suunas;
suletakse poed ja muud asutused
sest sealt võetud maiustused
mida iga püssiga nolk läbi viib
murtud linna süütuse tiib;
isegi 11 - aastased ringi jooksevad
käes kangid ja kõike sisse löövad
autod, kodud, müür .....
Verekirik
Saksamaa mägedes
a. 10. sajand elab legend
ja vähe tuntud rahvaluuletes
kurjuse residents peidab end;
ebapühakule kiriku ehitasid
kohalikud oma ihu, kivi ja verega
prohvet jüngritegauut tõusu kuulutasid
et Euroopat tugevdada antikristusega;
surnud mets ja ümber uduvall
viirastus püüab lõksu arheolooge
taevas katuse kohal alati hall
territooriumile ärge tulge;
igal talveaja üleminekul
on mägedes kajamas kiriku kella
avanevad uksed koidikul
laseb kursusel välja tulla;
see aasta on suurim ülestõus
prohvet ilmalõppu ennustas
kolmanda ilmasõjaga taasünn .....
Sagedused ja detsibellid
Sagedused ja detsibellid
Raske vahel armastust vastu võtta,
mitte ei tahaks,
vaid et inimestel on endal haiget saamisest tekkinud müürid ette
ja see ei pruugi olla üldse seotud paarilisega
vaid eelnevate elude ja lapsepõlve traumadega
Mitte, et ei sooviks armastada
Aga vahel ei oska endast anda ja võtta vastu määramatu süvikuga armastust,
mis on loodud inimkonna toetuseks ja päästmiseks
Vahel ma ei usu lugusid
ja siis saab minust skeptik
Ma istun tööl kulm kortsus ja lülitun ratsionaalseks
lubamata südamel tantsukingi jalga panna
või iluuiske
Ometi ma ju väg .....
Kohus
Mind suleti kongi kuid miks
anti hallikas räbaldund rüü
kas aastaks või kaheks- või sajandiks
ei öeldud- ei öeldud mis süü
Vangla müürid ja trellid on näivus
sulen silmad ja usun end vabaks
unes elan ja hingan ja käin kus
vanglaülem mul iial ei lubaks
Mõrkja õliga määritud raudu
kannan kui hõbejaid ehteid
rüü sätendab mõtete kaudu
täna auklikud püksid on uhked
Vangla katuselt kurgede kannul
lendan- õitsen ka ülaste kõrval
leban kivina loksuvail rannul
laskun tagasi katuste tõrval
Nokk kinni ja saba on lahti
kõik näivuses seisneb ja ongi
.....
Tuhat ja kaks aastat
Pole keelt mis täpselt tunnetaks kõiki tundeid,
pole meelt mis jutustaks kus kõik see tuleb,
teda struktuurina oma kõrvades õrnades sõnades kuuldes,
tasaselt paberile kandub tundmatu muster,
kuskilt sügavalt rinnust, südame juurest,
teadmata mis saab või mis tulema hakkab,
kas ekisteerimast üldse lakkab või endaga kaasa,
igavikku igaveseks mälestusse jäädvustunult maandab,
pealt alati pead vaatand, ootand, et sealt midagi ei haaraks,
mõtetest saanud vabaks, nüüd aina kallab, juurde saamas,
kuigi ega ei taha, kellegi ta iial paha, on nõus õpetama,
lõpetamas igav .....