Sõnale naeru leiti 259 luuletust
Kuniks Elu
Elu nõnda loodud meil
Valitud me käime teil,
Kes kord õigel, kes - kord valel,
Igal ühel enda pale.
Elu rikkus igal oma,
Seal kus vaja - tuleb koma
Peatuseks ta sinna loodud,
Mõtted paika paneb toodud.
Hinges tunnetame õiget
Elupööre kurvi põiget.
Süda ütleb - süda teab
Kuidas olema kõik peab.
Armastuses - tundeid palju,
Kurjas vihas - aga raevu,
Õnnehetkeis - küllalt naeru,
Kaotustes - hingevaevu.
Tühjas ootuses on põud..
Täita keegi meist ei suuda..
On vaid armastuse jõud,
Mis siin elus Kõike muudab!
Naeratus päikeselt
Naerusuiselt päike piilub
õrnalt pilvekardin liigub
oma kuldse naeruga
äratab ta kogu maa
Pungad puudel õide löövad
linnuperel pesa uus
pesast vidinat on kuulda
õhk on tulvil armastust
Sipelgatel rutt on taga
pesa muudkui keeb ja keeb
oma ilma suureks ehitada
töökust jätkub veel ja veel
Allikaski karskelt voolab
kristalse naeratusega
võluväel ta kutsub jooma
minust puhast energiat ammuta!
Noogutades päike piilub
õrnalt pilvekardin liigub
Suvi-Sügis
Suvi keerutab sügise ümber
maheda tuulega silitab
Säraval pilgul ja naerusuiselt
sügisele silma pilgutab
Hiline jaaniusski rohus
sekka laternat vilgutab
Sügis lehti rebib puudelt
suvele kõik kingib need
Sügis suve hala kuuldes
meel tal muutus nukramaks
Suvi mõned päevad saigi
kingituseks sügiselt
Ja siis oma võimsa väega
pühkis suve sootuks teelt
Suvi jõudis vaevu hüüda
Soovin kannatlikku meelt!!
Muutus
Maailm muutus,
pööras äkki
nagu sina pannil verikäkki
Elu pööras, tegi äkki
armastuse comebacki.
Mina pöörasin
kiirelt äkki?
Nägin sinus oma näkki!
Sina pöörasid
pilgu macci
nägid minu pilti äkki
Nägid minu silmi ja suud
Nägid seda mida ei keegi teine muu
Nägid, kuidas muutus mu nägu naerus
Nägid kuidas sinu armastus mu sisse kadus
Et tõusta üles ja sind tagasi emmata
Ja sinuga koos pilvedes lennata.
Elu muutus äkki...tule kallis, läki!
Kreeka jumalanna
Kui vahetub nädal oo see on õud
Sest päevas sa kadund
Ja öös oled läind
Ja tundub, et terve igavik
Pole sind näind
Kuid äkki vahest ka veab
ja sul on aega minu jaoks veidi
kapist välja võtad kaunima kleidi..
Selle, mis meenutab suvele sind
See mis meenutab kuis kohtasid mind..
Elu…kirevalt kaunis, mis
vahest on minu jaoks hall
Sinu jaoks norm…
Kuid siiski tajun, et seda öeldes su nägu on morn..
Sest sa tahaks olla ju seal,
Kus olen ka mina
Sa tahaks heita enda seljast lina
Ja vabana karjuda
Joosta ja pöörelda nii kuis ise soovid
Sügis taevast on läinud .....
Mõtetes tagasi Sinna..veel ja veel
Tagasi ….sinna..veel
Kus kukub kägu ja lendavad linnud
Mõttes tagasi sammu ma astun
Üks kord ja ka see
On mõte, mis tunde loob varje
Mille taha peita võib ennast ja seda
Mille kõige pärast armastan ma teda.
Mille pärast, ma küsin iseendalt?
Kas õhu, või lõhna, äkki silmade värvist
Äkki juustest või embusest või hooips särgist?
Vahest ma mõtlen püksivärvlist…
Kuidas kõik on traageldatud ühte kokku,
Ühte suurde tunde rägastiku põlle,
Mille ma ise kudusin kuldkollasest niidist
Ja sinu käed on nagu siidist :)
Ja sa puutud mind ja vaatad sügavalt si .....
Uus maitse
Rakvere linnuses 22 august
olime perega ekskursioonil
tulnud külastajaid eri paigust
kõik möödub suvisel toonil;
midagi huvitavatat avastas võõramaa laps
seal loomapuuride juures
eemal on ta ema ja paps
kes ei kahtle üksi jäänud tütres;
nii laps suhu pistis šokolaadi
mille maast pabulatena leidis
uue maitse suhu saadi
sõnniku välja mõni kits heitis;
nägin kaugelt seda pealt
naeruga parata ei saanud
nii halvalt ja healt
uue asja elu õpetanud
Mälestus
Vaikides vaatad selja taha,
oodates minevikust lärmi,
mis on jäänud Sinust maha,
täis hetki, sündmuste värvi,
naeru, ilu, tülisid ja teda,
kes Sind hoidis tunnetega,
olles hetkes, olles vaba,
kõik on jäänud selja taha,
mälestusteks mälestuste rajal,
kõigel lõpp on ikka omal ajal...
- Tarmo Selter -
Tütrele II
Aitäh, et tulid minu juurde.
Ootasin Sind pikalt.
Kui Sind vaatan - naeru suule,
tood Sa üha ikka.
Ja kui Sind jälle sülle haaran,
kergemaks läeb põu.
Väsimus ning mured kaovad -
Sa annad võlujõu.
Minu väike säde -
armastus ja rõõm.
On meie vahel side
ja pidev õnnelõõm.
Luban, et ma naeran,
kui Sul selleks tuju.
Luban, et ma toetan,
kui Sul kõik ei suju.
Igal ajahetkel luban,
olla ainult Sinu.
Hoolin, kaitsen, armastan.
Mu kallis eluilu!
Aastate rada
Aastad, need mööduvad ruttu.
Ja halliks on minemas pea.
On nähtud nii naeru kui nuttu.
Eks seda sa isegi tea.
Tähtis on see, mis on olnud.
Ja tulemas veelgi sel teel.
Kohad kus käidud, kust tuldud.
Ning kuhu sa minemas veel.
Vahest ka aega on vaja.
Ja mõtlema ikka ju peab.
Võtma siis maha peab aja.
Ning küsima, mida sa tead?
Sest elu on see, kes sa olid.
Kes oled ja kelleks sa saad.
Ajad, need läksid ja tulid.
Kuid sõbrad, ei kadunud nad.
On minna veel paljugi vaja.
Ning tunda saab küllaltki veel.
Kuid igaüks meist oma raja.
Loob ise sel kõnnitud teel.
Insident Comarketis
Vaja homseks korralikku toitu
et elaks üle pikka autosõitu
tulin Comarketisse
nüüd teel järjekorras kassasse;
ees seisab mees venekeelne
kassapidaja ka võõramaalane
ta rääkis aktsendis eesti keelt
aga kasutus tegi ikka head meelt;
ei saanud vene mees aru
muud keelt ju ei räägigi karu
ainult podises ja vaatas silma
teenusest jäigi ilma;
nii ta kolis mujale
see pilt ajas mu naerule
kui võõras riigikeelt ei tea
siis pole elu mugav ja hea
Mul hetkes lein on igavene...
Mu Kallis Päiksekiir ❤
Mul hetkes lein on igavene...
Mu süda murdub iga hetk...
Kui meenub... terve elu ????
Pühendatud Stefanile ❤
Sa paitad põske tuulena
Ja katsud vihmapiisana
Sest sünnist saati - vaba hing
Nüüd lendad, justkui taevas lind.
Nii kerge, elav naerupall
Sul meretuulest hingehäll
Sind kiigutamas lained käivad
Sul kadunud kõik maised vaevad.
Ma kuulen iga hetk su häält
Sa minu hinges igavesti
Mul meenub sinu vali naer
Ma olen üksi - kahekesti ❤
Laomees Lagunov
Saage tuttavaks Lagunoviga
täna tal esimene päev töötada laos
aga juba kasti tõstes oli viga
küllap teate, mis juhtub selles loos;
parameedik Võrno kohale helistati
kutsus küürakil töömehe kaasa
3 päeva hiljem tagasi lasti
võtnud initsatiivi ikka kaasa;
omale pähe kukutas tsemendikasti
näitlejad ei suutnud naeru peita
see õnnetus on hullem arvatavasti
aga Eesti mees initsatiivi ei eita;
nüüd töönädala raisanud
Lagunov veereb sisse ratastooliga
olla masohist on ta eriala
sest, nüüd tõmbas happe pähe ämbriga;
aga ei - LAGUNOV ta nimeks !!!
ei t .....
Naabritädi on nõid 2
Just siis, kui oli meil olla hea
kuulsime taevas kurja naeru
kes see krõhva naerab, ei tea
kõrvad asukohta ei orienteeru;
puudel põlevad graveeritud ruunid
ja leek muutis värvi
need on elu hirmsaimad tunnid
mis juhtus, ajas püsti närvi;
zombid koduajas tõusid
peost sai veresaun
ebasurnud välgutasid lõugasid
vanamuti tuppa jooksen ja istun;
nõia majas on püha sõna
et rahutud vaimud lunastada
raamatuga vaja teha mõna
kurjust peab saama alistada;