Sõnale nal leiti 1397 luuletust
Lihtsalt kirjuta
nad ütlevad, et kirjuta
ma küsin, et millest
ma räägin ju pool oma jutust kõnes
mida on mul öelda, et paberilehed
seda kannataks?
ja siis vaatas mu raamaturiiulist
otsa Knut Hamsuni "Nälg" *
ja ma hakkasin ta lüürilist enesekirjeldust lugema
enesevaatlust
otsingut millegi järele
kaotanud olen sõpru
lihtsalt seetõttu, et olen teinud valesid
valikuid nende jaoks
aga ometi üks helendav bleiser
üle maanteede jalutamas tuleb meelde
mu visioonid muutuvad nii ehedaks
et ma elan ühe silmaga filmis
teise silmaga reaalses elus
loen enda vanu kirju,
millest saaks .....
3 aastat kärvamist
Nagu ka see number on kuldne
kõige minimaalsem aksepteeritav
ning minu hing on õudne
näha ridades mu olemust küsitav;
ja see arv on täna
tähistamas mu kohta
kui lugeja närve muu ei vääna
siis viin ma ise meeleolu luhta;
siin leheküljel, ÕU JEE!
nalja ja liiga teinud
ja ka hull on see
kuidas aeg mööda läinud;
jälle Tartu rahupäev ka siin
ja seda austab minagi
mu roppused on rahvale piin
kuid see kellele kuidas kunagi;
Luuletuses.ee 3 aastat kärvamist
Al Bundy endiselt selle näoga
kui mu teete mu lullade lugemist
jääte kõik sama ilmega;
ja poleg .....
Elu sügise värvid
Mõnele elu tundub vaid must-valge
ja nii ka tajub me imelist talve.
Isegi kevade puhkeva pungad
ei tekita erilist tunnete tulva.
Ja suvelillede pillerpall
tast mööda käib kui hommiku hall.
Kui aga aeg on jõudnud sügisesse
ja korraks vaatad enesesse,
kõik värvid siis pinnale tulevad,
kui hetkeks ennast vaid kuulatad.
Elu tõelised värvid ehk tunned siis ära,
kui ei sega enam sind müra ja kära.
Siis ilu oskad näha ka sügistormis
ja värve näed ka selles hommikus hallis.
Ilu silmis on ju vaatajal
Vahel elu õrnalt voolib
Ja vahel lööb kui kirvega.
Ja vahel, kui vaid sa proovid,
Võib lüüa elu õitsema.
On toorikud kõik erimasti,
Kuid õige meetod leiab sind
Ja ikka nii on enamasti,
Et elus kõigel on oma hind.
Lõpuks taies nii või naa
Saab valmis, viisist olenemata.
Ja nagu tavaks on meil ütelda:
Ilu silmis on ju vaatajal.
Taas teretan sind talv
No tere talv!
Sa täies jõus veel!
Pilvist lund juurde ketrad,
hõbehärma puudel' puistad,
manad naeratuse suule,
kuule kõversuule.
Ära ole kurb, mu kutsake,
mul mure on, kuid veidike.
Tõmban kohe mantli selga,
külma, tuisku ma ei pelga.
Tule, panen sulle vesti selga,
võtan pekitüki kaasa linnukestele, kes näljas on.
Rõõmsa tuju peidan põue,
mure heidan lumehange.
Külmas jalutades pea on selge,
eilne päev oli päris helge.
Nii hea on rõõme tabada
ja rõõmude keskel elada!
Kui sa oled meeleheitel,
peas kõik pole korras.
Kui sa nagu meeletu trepist üles tormad.
Paiskad aknaluugid lahti
kõrgelt alla vahid.
Siis kui tuleb mõte pähe
kõike ikka aina vähe,
Kuidagi ei ära mahu
kahekesi ühte ruumi.
Tunned ennast nagu lõvi,
kes pistetud on äsja puuri.
Näriks läbi traadist võred,
nõretavad verest põsed...
Astud vaikselt peegli ette,
maha pesed hullud mõtted...
Crickle K susserdamine
Hommikusöögiks suubusin tanklasse
kus täna sõbrapäeva matkimine
sain kohvi, esimesena järjekorda sisse
toimunud kliendiga venimine;
mindki võttis vastu naine
keda enne näinud polnud
see päev eriline ebamaine
ta säravalt naeratanud;
"sõbralt - sõbrale" tehing
teed võõrale kohvi välja
ei mõistnud mis on see ring
see süvendanud mu nälja;
sest susserdamine segadusse ajas
mingi kohvi välja tegemine teistele
millega firma raha teenida vajas
mil, pidi tasuta kohvi niigi olema mulle;
sai valida, kas ei tee nii
tädi manipulatsioon viisakusest
kestis ja os .....
Armunud
ma tunnen, et hakkan endasse armuma.
tunnen, kuidas saan sooja endale kingitud kallistusest,
kuidas võtan hingamiseks aega seinalt kella pilkamata,
kuidas hellitan end toitudega, mis mulle maistevad,
kuidas joonistan mõtteis oma sünnimärkidest kujundeid,
kuidas kiidan end,
kuidas armastan põleva leegiga, mitte leige ahjuna,
kuidas lasen vihmal pesta oma nägu,
kuidas julgen lasta muusikal end kanda,
ja Jumalal end hoida,
kuidas tean, et suudan anda,
ja lepin tasuks tee äärest korjatud õiega,
kuidas usaldan õhku, mida sügavalt hingan,
kuidas olen tänulik iga päikesekiir .....
Mõtted kevades
Silmi juba vidukile ajab
päikesekiir, mis nii ere on,
sulavad kõik teed ja rajad,
kevad salaja põue pugenud on.
Sinililled kikitavad kõrvu,
lumikellukesed unest virguvad,
puukoor end lahti rebib,
mahlad nirinal voolavad.
Õhusoojad tagasi toovad
rändlinde, kes juba on teel,
kõik mõtted kevadesse viivad-
Jah, liialt kärsitu mu meel.
AKKK-47
Klašnikov tegi modernse automaadi
põhjusega, et NSVL domineeriks
maailma sõjandust ja nii saadi
ka terrorismi sümboli autoriks;
selts rätipead ja pigid ei kujutaks
ette oma lahinguid ilma selleta
AK-47'st pole muud, mis kõmmutaks
uhkesti ja tootmist miski ei lõpeta;
negrud USA's peavad seda
nagu oma krooni seinal
on odav ja pole olemas, keda
ei jagaks armastust sel masinal;
jah, need on normaalsed inimesed
kui valgel see, on ta nats
või Ku Klux Klanni vennikesed
ainult armastab seda püssi mats;
saab mööda naabruskonda sõita
sihtida ja jahtida niggasi
paar .....
Luulehoroskoop 2024
Skorpion
Töös on palju põnevust.
Asjatoimetustes sees.
Sõnades on kõnekust.
Vilkalt sibad teiste ees.
Vaim on lahti uueks teoks.
Suhterägastikus loovid.
Lõpuks kisub täitsa peoks.
Veidi kainust ellu soovid.
Vahel nagu filmiski.
Õhtul soojal rannaliival.
Kehasid ei häiri miski.
Tunded tähistaeva viivad.
Tunnete Kevad
Täna kevade tunnet on õhus ….
Mahe päikene silitab pead….
Õrnalt liblikad lendavad kõhus….…
Ja tuju on peaaegu hea……
Mida oskaksin elult veel tahta…
Ei kõike nagunii kunagi saa
Ma lihtsalt tahaksin olla…
Sinu kõrval…. koos sinuga….….
Ei mu sõnadest saand kohe luule..…
Sest juurde veel lisama pean……
Tunnen ikkagi muret….kas kuuled….
Ehki kõik on sul korras…. ma tean….
Hommik
Päiksekiired pühivad su palgeilt une…
Õrnalt kõrva sosistavad….voodist tule….
Akna taga laulab kaunis laululind…
Oma vaiksel häälel üles ajab sind…
Paitab kõrva linnu sulnis serenaad…
Aknaklaasil särab päikese kaskaad…
Sa mõistad hea… on nõnda ärgata….
Endas leida aega… seda ilu märgata…
Jood kohvi, naudid, et sul poleks rutt….
Las kestab veel…see kaunis muinasjutt
Jana
Kaunis kleit…vast värv bordoo….
Pisut allapoole põlve….
Rinnal pärlid teemandid….
kaelas rätik seotud sõlme…..
Kingad puhas on kristall…..
Sukad ehtne siid…….
Limusiin on akna all
Mis ballile sind viib…..
Mehed pilke sult ei saa….
Mõnel kael on kange…
Oma väärtust hästi tead…
Ja valik on sul range…
Kõigile meeldib see neid…
Kel kelmikas sädelus silmis
Kelle elu ei kulgegi nii…
Nagu viiekümne varjundi filmis…
Mu kaunis Sõbratar
Mu kaunis sõbratar…ma öösiti sind unes näen…
Ja vahest päevalgi on silme ees su habras naise kuju…
Ma oma kaela ümber köidaks sinu pehmed käed….
Ja võtaks omale su kurbuse ja tusatuju….
Ma vaataks pikalt otse sulle silma .
Üks pilk on kõnekam kui tühi sõnalend….
Ei taha kunagi ma jääda sinust ilma……
See pärast palun kallis…. hoia end…..
Tujud ja tunded...
On valdavalt mul tujud tunded head...
Ehki sajab lund….on sõrmed külmast kanged..…
Ja igal õhtul koera jalutama pead…….
Nagunii ei tule und ja mis sest…et akna all on hanged….
On täna minu tujud tunded head…
See eest sind tänan minu kallis sõber…
Et andestasid mulle minu vead….
Ja ära kuulasid….kui oli vaim mul oli nõder….
On homme jälle tujud tunded head…
Ei sellelt teelt ma naljalt enam taandu..
Ja täienevad jõudsalt nende read...
Kes läbi elu lendavad ja kunagi ei maandu….
Soojal peopesal on armastust
Linnuke nokkis aplalt teri-,
minu peopesalt!
Tal vaesekesel külm oli
ja kõhuke tühi,
süda tuksus elule,
veidikene hirmugi oli.
Peopesalt teri nokkis linnuke,
külmatunne andis järele.
Ükskõik, kui pisike on pesake,
peaasi, et oleks soe ja hubane,
et laual oleks toiduraasuke.
See hetk oli nii kaunike,
tühjaks jäi peopesake.
Nii soe tunne tuli südame,
tunne kui varajasel kevadel.
Nüüd saiapuru ja teri panin aknalauale,
kuulda on, kuidas linnukene koputab aknale.
eluterve
ma tahan elada,
mulle meeldib vaadata,
kuidas päike tõuseb.
ent ärkan voodist üles saamata.
mulle meeldib ärgata värskes õhus.
naudin päikest oma nahal
tundes liblikaid lendamas kõhus
ning vihma lõhna oma juustel.
tahan olla kuuldud vaikides,
kuna olen kaotanud hääle.
tahan käia tuhandetes paikades,
ja et keegi teeks musi mu käele.
sarnaseid soove on mul palju,
kuid olen enda jaoks välja kannatamatu.
mu suust kuuled vaid rumalaid nalju,
kuid vaata, olen katki.
võiks katta keegi mu mõrad kullaga,
võiks kammida keegi mu juukseid,
ent hüüdnud hädas o .....