Sõnale nnak leiti 225 luuletust
Ära päri mult sittagi
Ära päri, et sulle 20 € sulli laenaks
ma pole rikas, et seda kohe annaks
ära päri, et reformierakonda valiks
need vampiirid teevad Eesti rahvast lolliks
ära päri, et su firmasse tagasi tuleks
seal palganumber jäi väheks
ära päri, et kaitseksin aafriklasi
Euroopale pole vaja piginahkasi
ära päri, et annetaksin oma vaktsiini
kannata, küll sina saad oma meditsiini
ära päri, et end pesema läheksin
olen lohe, vaevalt seda viitsin
ära päri, et ma su soome onu maasikaid korjaksin
EI on mida põdrale vastaksin
ära päri mult sittagi
sest, kui ei tee teenet .....
Merkeli mutt
Angela Merkel, muttide mutt
oled nii vana, et sul ripub tutt
endal pagulane uus kutt
ja sel mehel suus on lutt;
kaukaasialaste manner pole Kaanani maa
saab aeglaselt valgete kodust arengumaa
tuleb neid pigisid siia liiga palju
pole neil sõda, mille eest joostakse varju;
ja sinagi, Brüssel, sul peaks ka olema häbi
küll vanad tülid moslemitega korduvad läbi
mida te seal päästa loodate
neegreid maksumaksjate raha eest rinnaga joodate;
juhtub terrorirünnakuid Lääne - Euroopas
Merkel, see loomulik olukord on lääpas
kes ütles, et Euroopa kultuuri müüa võid
kao .....
Kuhu, ma seda ei tea
Kuhu küll kutsud sa mind?
Ütle kuhu ma minema pean..
Elan elu vaid oodates sind,
kas on see hale, ma seda ei tea.
Iga öö on kui valede valu.
Ning vaid igatsen asjatult miskit.
Ma ka nutan või haledalt palun,
ei abi, ei kedagi kuskilt.
Minu mõtted on minuga üksi,
nad kui põlevad tasasel tulel.
Ma pole luban'd, et teelt ma ei eksi
aga ükskord ma koju ju tulen.
Kuhu, ma seda ei tea
ning ka millal, mul aimugi pole.
Kuid ükskord ma saan tundma mis pean
olgu ilus see tõde või kole.
Mälestuste radadel
Ojake end kinni katnud
jääkaanega,
vulisema hakkab jälle,
Sooja päiksekiirega.
Pehme lumetekk
on katteks,
põllul,aasadel,
pekitükk on ära külmund,
rasvatihastel.
Teeveeres üksik talu,
aknad pimedad,
ei ühte jälge,sõidurada,
pole nähtaval.
Vana vares aiapostil
sulgi kohendab,
pakane ei ole teda
ära näpistand.
Tõmban kaelast
sooja salli,
kuum on südamel,
linnakärast olen eemal
täna kaua veel.
Jõulutrall metsas
Metsas suure
kuuse all,
peeti lõbus
jõulutrall,
kuuseehteks olid
käbid,
valgust jagas
kuldne kuu,
igal kuuseoksal tähti,
tähesäras terve puu.
Kuusetipus harakas,
seljas kuldne rüü,
kaelakeeks pihlakas,
kädistav ta suu,
uhkeldas ja uhkustas
kaunil kuusepuul.
Sabaotsas hõbetutid,
olid jänestel,
kaenlas ehteis
meepotid,
karumõmmidel.
Sitsid,satsid seelikul,
reinuvaderil,
kõnnak graatsiliselt
edev,
naeratav on kuu.
Hundiulgki imeline,
rõõmu temaski,
ulub laulu
kuusepuule,
kurjust polegi,
nii võiks ajast-aega
kesta,
jõulud jäädagi.
Jõulusoov
Jõuluvana,
kullakene,
kingi mul kiikhobune,
kuldse saba
ja sadulaga,
noolkiire kabjaga
Oi,mis rõõm
oleks kapata,
jõuda vennakese
juurde,
kaua ta mind
ei mäleta.
Saaks ehk jõuluaegki
veeta,
kahekesi sadulas,
kiikuda ja kallistada,
jõuluaeg meid
lähendab,
muudab elud
paremaks
ja südamed soojemaks.
Piparkoogimehikesed
Kõikjal tunda juba
piparkoogi lõhna
piparkoogimehikesi
pole näinud veel
ootavad vist aega
mil kuusk tuuakse tuppa
ja kuuse külge rippu
pannakse.
Sel kuusepuul
kauneid ehteid pole
piparkookidest ehitud saab puu
aga kuusetippu piilub
suur kollane kuu.
See imeline kuusepuu
vaid maiasmokkadele
suu magusaks peab saama
iga lapse suu.
Silman sind
Ma pole leidnud end, pole ammu otsinud,
ennast valedega pole moosinud, ei tunne seda jooksikut,
enda eest joosta pole mul, pääseda ei suuda,
kedagi ei muuda, keegi mind niikuinii ei kuula,
lasen lihtsalt puhtalt, puhtaks, hoidmas suunda,
vaid siiraste hulgas, kes üksteise radasid ei nurjand,
vaadates kõiki teisi üsna kurvalt, jooksmas surma,
ei mõista mis oli, mis on ja mis nõnda võib tulla,
kulla , sõber, ja inimene, kuldan maskis mõra,
ja kirjutan sisemise, et jõuda sinuni, jah just sinuni,
kes sa eest endal lidusid, tasaselt nüüd kuulatad,
kaasa õõtsudes kiikusid .....
Jumalaga Kätu
Pune katab naha, seob lõhnava salli kaela,
Tõmbab jalga kontsaga saapa, selga mantli,
vaatab kas käekotis on raha, südame saadab,
pistab telefoni mantli tasku ning ukse avab,
auto juurde sissesõidu teel kulgeb rada,
vastas maja ees kuudis karvane koer magab,
laisalt korraks vaid silmad avab, ei miskit uut,
Näeb ikka seda sama vana, ei miskit mille pärast,
end erutada, mootor käivitub, nahast kindad,
roolil, silmab ennast peeglist, silmad on värvitud,
märkab, et huuled polegi punaseks määritud,
sisse tagurpidikäigu ja tagurdab, telefon juba põriseb,
viieks minutiks pol .....
Olemus, visioon
Et sa tunneksid mida mina tunnen,
kui aja võtan maha ning vaadata julgen,
kuulatan teie jutte, kuhu te minemas,
kõike teadja hämamas pimedas,
kavalpead nii libedad, pigem mädad,
seemned mis iial lilleks ei saand,
tähed su silmades mind on pimestand,
ma ausalt üritan mujale vaadata,
kuid su isekas, minus leeki sütitab,
katsun käituda nagu sind polekski siin,
sest muidu sellest sa tähtsust saaks,
ja oma ülbuse piiri uuesti ületad,
su külm süda haigeks mind külmetand,
iga päev mil mõtlen sinust, muutub lühemaks,
kõik ilu kaob, kõik siirus elab maa praos,
peid .....
Ei tunne mida näen, Ei kuule mida tunnen
Ei liiguta, tasakesi kiigutan,
ei tule sa minuga, ei kavatse kiinduda,
istutan seemne, jälgin toimuvat meeltes,
ei kellegi muuga kui just Sinuga vestlen,
leidmata meedet, peitmata hägust,
oodates selget, voolates tühjaks verest,
iial saamata terveks, peegel oma südamel,
ei lootnudki, et mind mõista oleks kerge,
ammu kadunud, salamisi haudunud,
et maha lüürilist annet ei oleks maganud,
kogu see tõekspidamiste madalus, vagad suud,
ennast pettuste keskelt tabanud, äkki olen mina;
hoopis see kõige alatum, kes selgesti ei vaadanud,
sa ei mõistaks ka kümmne aastaga, et ma t .....
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Truu alati
Visioon, ehk aade, mida keegi kanda ei suutnud,
Tundmus mis ammu ahnuses neil surnud, kurbus,
mis mind ei murdnud, ühena olin kuid sellena ei tundnud,
kui lahkun loodan, et olen kohas kus vähem inimesi,
kohas kus pole ühtegi kes vaid meelehead teenib,
kohas, kus sind kohtan, kohas kus mind hoida oskad,
ning ka näha, ilma, et silmadest alalõpmata voolaks,
enam ma ei oota, ega sinunimel ei muutu, aega raiskasin,
ja kujutasin ette, et läksin hulluks, kuid see minusse ei puutund,
vahest ehk valuga toime tulla ei suutnud, kuid ma ei kukkund,
nurjatusse, pettusesse kus vaid kurjuse .....
Mõttetegevus
Kui prooviks ükspäev ka nii,
et üldse ei mõtlegi,
annaks mõtetele vaba päeva,
las teised mõtlevad,
Ainult tunda,
mitte mõelda,
kuidas elu oleks ka sedasi.
Tuima pilguga vaid vaataks,
mis teised minust mõtlevad,
kui sa ei mõtle,
siis ei tunne,
ei tunne mitte midagi,
ei teiste läbistavat pilku,
ja sosinaidki huultel-
need külgepidi alla jooksevad.
Vahest ongi parem,
kui lasta mõtted laiali,
mõtted korjavad end kokku peas,
saad mõtte-ja tundeinimeseks taas.
Kursiiv
Mulle saabus kiri, kiri kursiivis.
Tundeküllane armastusetuhin, mille ma
kirja peidetud ridade vahelt leidsin,
Kursiiv, mille nimel sa pingutanud oled,
see piinlikult väljaarvutatud ortograafia,
kursiivile omane meeleheitlik kalle,
kalle paremale, on küll muljetavaldav,
aga sisemiselt tahaksin, et see kalle
oleks vasakule, nii nagu mina.
Tunded, mis olid ridade vaheke põimitud,
ergutasid mind, samas ootus olla
kallutuslikult teine, ei anna mulle rahu,
vaid paneb ahhetama, et võingi olla ainult
paremale poole kaldu. ---- Kursiiv.
Truudus Inimkonnale[1]
Tähe sajud, tähe lennud, sputnik või hoopis lennuk,
Super kangelane K6 ja inimkonna vedur, pettund,
enamuses teis, jonnakad ahned ja kõlband teile reis,
mille taeva isa teile teind, kurbus mu hinges, kurjus mu viimne;
lahendus, armastus siiski see, mis teeb mu nii kardetuks,
kuningate vangerdus, riimi isad, keda riimima palunud,
kaua siin üksi oma jamas karmus seal kus tindi must,
ikka võlumas, õhutan päeva, mil saan taas serval kõõluda,
koos riimimise andes jõlkuda, mõtteis vaid vabadus mõlkumas,
sellepärast karlovas ma sündisin, sealt see püha stiil,
millel kõla o .....
Saadan su juurde
Saadan su juurde tuuled,
et nad hellalt paitaks su pead.
Mu soovi, ma loodan et kuuled,
su jaoks ma kirjutan need read.
Saadan su juurde miljonid tähed,
et nad sära tooks su silmadesse.
Õige pea, ma loodan et näed,
tuleb rahu su südamesse.
Saadan su juurde kiirgava kuu,
et sul annaks ta sügava une.
Et su peaks ei vaevaks miski muu,
saadan sulle kallistuse suure.
Saadan su juurde osake end,
et mu rinnul saaks puhata su pea.
Saadan lõhna, mis meenutaks mind,
siis igatsema sa mind ei pea.
Saadan kuuma suudluse su suule,
et lohutaks veidi see sind,
kuna mõelda ei .....
Daaaaa...
Nägin kord ühte punases kleidis tüdrukut
kellese kohe ma armusin.
Nägin kord ühte tüdrukut
keda ma jumalannaks pidasin.
See tüdruk teadis täpselt mida vajasin,
see tüdruk teadis täpselt mida ihkas mu rind.
See tüdruk usaldas ja uskus mind,
sellel tüdrukul ei andud põhust kahelda mind.
Olin aus ja tegin kõik et ta uskuks mind,
tegin kõik et ta usaldaks mind,
vaatasin teda alati alt üles kui usujünger rooma paavsti,
austasin teda kui Maleva Lembitud iga eestimaalane keskeajast saati.
Palju raskeid aegu üle elasime,
palju kurbust läbi kogesime,
me .....