Sõnale nurm leiti 37 luuletust (pop)
Kevad sinilille sinises
Ei tea, miks armunud ma taas?
Vist kevad poeb juba põue.
Kuid lumi on ju maas
ja ilmadki ei kisu õue.
Külm näpistab vaikselt tagumikku,
näen lume alt kergelt külmunud lagendikku.
Linnud lendavad meie maale
ning lõõritavad tervele Eestimaale.
Lõõritades ehitava pesa
ja loovad tasapisi pere.
Varsti - varsti hakkab paistma kevadine kesa,
mis paneb poeedil ringi käima vere.
Pungad kikitavad peanuppe
ja varsti korjatakse tuppa nurmenukke.
Kevad sinilille sinises
ning esimene kärbeski juba pinises.
Siniliiliad ja astrid,
mis on kaunid kui delikatessid .....
Päris kodu
Ma pole iial tahtnud
nõnda ringi rännata,
pakkide ja kohvritega
jännata,
rakettidega võidu
päikest jahtida,
kaugelt-kõrgelt
niidumurru vahtida.
Olen ikka tahtnud olla
seal, kus Sina,
leida üles põld, kus
kasvab lina,
sõber olla sipelga ja
teoga,
allika seest juua
kahe peoga...
Ma pole iial tahtnud
sinna-tänna sebida,
piletite kontse-kandu
rebida,
tarbida fitnessi ja
kultuuri,
näha pilvelõhkujaid
ja tahmalinnu suuri.
Olen ikka tahtnud
joosta paljajalu,
tunda eestlasele omast
hingevalu,
kanda metsa vahel
pitsi ja ka roosat,
mõista mõistukeeles
.....
KEVAD
Kirkalt nii päike paistab,
Ehitab pesa kuldnokk.
Vaid vihma vahel sajab,
Aga metsas õitseb nurmenukk.
Daamid tähistavad oma pidu,
ja kingivad meestele naeru.
/12.märts 2014 a./ Julia Nikolina
* akrostihhon, kirjanduses luuletus, mille ridade algus- või lõpptähed annavad kokku sõna (harilikult nime) või lause.
Üle kodumäe
Üle kodumäe kumera kupli
Suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu
Üle ussaia vaatavad kopli
Aian õunapuud punasest lõngast
Ketravad magusaid palle
Vaatavad armunult põlle
Nurmed visaten rohelist lõngast
Oja leppade jalgu nüüd peseb
Kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
Koera pehmete sarviga puseb
Maja vajunud rõõmsasse unde
Minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi te .....
Tuhing
Päike sabistab nüüd igas pikas puus
endal sada rõõmsat linnuvilet suus.
All, kus korra raske lumirahe tammus,
Sipelgas nüüd kõnnib, seljas vastne vammus
Tüves surisedes tuksub värske mahl,
Pilvelt merre kukub valkjas juuksekahl
Nurmeküürul väike tüdruk hoiab sigu,
Lehekuurmel traavib teoga võidu tigu
Noore lehma nisast nõrgub rammus piim
Pool on minus tulek, pool on äraviim
Pool on inimest ja pool on vilgast looma
Minu kevad
Ärkasin üles koos päikesega,
mida varem polnud näinud.
Jooksin õue sportima ning
tagasi tulles lilli noppima.
Viisin emale need lilled,
ema rõõmustas ja läks õue vaatama,
kustkohast need lilled olin noppinud,
avastas, et naabri peenralt kadunud
lumikellukesed
ja nurmenukud.
Tuli tuppa tagasi minuga riidlema,
aga mina ammu ilma läksin viimast lund vaatama.
Ema süda rahunes,
nüüd ta kasvuhoone poole tõttas seemneid maha panema.
Talihommik
Ma olin ammu unustanud juba,
et rahu annab taevaserva hõõg,
et talihommik vilistada lubab
ja metsahärmas hingab sügav rõõm.
Tuul uueks tormiks puhkab laante taga
ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm.
Silmnäolt käib metsasihis umbne rada,
all jalge vajub lume pehme murd.
On puhkepäeva rahu kõikjal ringi,
ees raiesmiku seisatama jään.
Kriiks kostab metsamaja ukselingilt,
üks eksind puhang riivab männi pääd.
Siis mõne hetke vaatepiiril talub
silm päiksetõusus õhetavat lund.
Ning pikad varjud jooksvad üle palu -
maailm täis põhjamaiselt .....
Lõppematu tee
Hoova sellel lõppematul teel,
Igavik on terve ees veel.
Näha aegu, mil veri soontes kees,
Grandioossed kavatsused silme ees.
Eile justkui oleks see toimunud,
Diivanisse oma lohku muljunud.
Eile justkui oleks see alanud,
Punastades nurmel suudlusi andnud.
Äraminemise rusuv koorem,
Ei muutu see, kord olid noorem.
Veel igaviku kestab hingepiin.
Kaunis suvi
Kogu ilm on siutsu ja säutsu täis,
lindudel vilgas pesa ehitamine käib,
vilksti siia, vilksti sinna,
pesake teeb rõõmsaks rinna.
Võilill oma ilu näitab,
meeldib, kui päike teda vaatab
ta kollast juuksetutti paitab,
ja tal särada aitab.
Liblikate lend on kerge,
nad ei lenda väga kõrgel,
püüda ennast lasevad,
liblikavõrgul osaval.
Mesilastel tühjad kannud,
mett ei ole korjanud ammu,
aga ristikheina peal,
magus mesi ootab seal.
Pärnaõied meelitavad,
nurmenukud kutsuvad,
keelele ja meelele,
terviserüübet pakuvad.
Küll on suvi ikka ilus,
haljen .....
Taline külaline
Viit, viit!
Oh kui külm on nurm ja niit!
Kas saan terakese siit?
Tulin kurja külma käest,
värisen veel tormi väest.
Viit, viit!
Viit, viit!
Lend’sin läbi tervet hiit,
viit, viit!
Juba vara koiduga:
midagi ei leidnud ma –
viit, viit!
Viit, viit!
Eile oli tormisõit!
Mitu, mitu sõbrakest
uinusivad igavest’ –
Kas saan terakese siit,
viit, viit!
Otsin....
Otsin siit ja sealt poolt silmapiir
Otsin ülevalt poolt päiksekiiri
Otsin alt ja kaevan liiva
Otsin veest mis ära võis ta viia
Otsin endast.. Tuhnin tunnetes ja hinges
Otsin sinust...kõik just kui tiirles
Otsin eest ja vaatan taha
Otsin..vaatan kas kukkus maha
Otsin õuest… puude juurtest
Otsin kodust ….tema juurest
Otsin metsast...puude ladvas
Otsin pesadest kus keegi magas
Otsin päevadest..öödest ja tähelt
Otsin siis kui sina tuled ja lähed
Otsin vaikselt et keegi ei näeks
Otsin ennast et ma tuleks ja jääks
Otsin lõpmatuse algust
Otsin pimedus .....
Trill ja trall metsa all
Kurekellad helisesid,
käokellad kukkusid
hiirekõrvad kikitasid,
kullerkupud kudrutasid,
varsakabjad kallistasid,
võililled vadistasid,
sinililled edvistasid,
nurmenukud tukkusid,
piibelehed piilusid,
ülased üllatasid,
lepalinnud leppisid,
tedrekuked mängisid,
kägu kukkus omal viisil,
orav takti nagistas,
öökull öö unustas,
lepatriinud luuletasid,
mesimummid maiustasid,
siilipoisid sihverdasid,
rohutirtsud viiuldasid.
Oli see vast trill ja trall,
metsa all.
Päti pahe
Tartu maakohus vangistas 3 meest
nad andnud ühele peksa ja ta põletasid
lugeda karistust sai ajalehest
2 neist old alaealised, kui tapsid;
ohver pandi kinni Nissanisse
ja sõideti Tartust välja
kui jõuti Ülenurmesse
oli põgeneda liiga hilja;
ohvri tragöödia oli eelmine aasta
ta kõigest 21, kui suri
facebookis keerati talle saasta
pätid ei rikasta meie kultuuri;
need 3 ongi loomult kurjad
teinud ennegi paha
oli aeg, mil nad noored härjad
nüüd saavad vangis teistelt taha;
mul on toimunust küsimusi
sest üks naine "L.I", olevat provokaator
van .....
Kevadsoojusel
Kevad ratsutab soojal tuulel
lindude vidinal ärkab aas
Põõsastel lehed kui rohutirtsu kuued
kastesed pärlid helendavad peal
Metsaalune täis on lilli
kollased ülased valgete seas
sinililledel sinised silmad
lõokesel pesa nurme peal
Päike kuldseid kiiri pillub
laiutades naeratab
ülesküntud põllusiilud
kuldne rukis mulda saab
Ikka kevadet ma ootan
elu algab teisiti
soojusega süda täitub
ikka uuesti ja uuesti